Otse põhisisu juurde

Jõulu rahu

Maanteeamet teatas reedel, et Väo sõlme praeguse projektiga ja detailplaneeringuga edasi ei minda. Ettekäändeks toodi projektist leitud puudused, mida ei olnud kirjas liiklusohutuse auditis. Projektis oli nii palju puudusi, et kõigi nende üleslugemisel ei olnud mingit mõtet. Mõistlikud inimesed saavad aru, kui miski on mäda ja sellega edasi minna ei ole mõtet. Vaja on julgust seda välja öelda. Selle julguse leidmiseks oligi vaja leida ettekääne, sest siiani oli Maanteeamet vähemalt ametlikult lükanud tagasi kõigi ekspertide ja audiitorite seisukohad. Kas aga need puudused oleks nüüd leitud, kui ei oleks esitatud vastuväidet planeeringule?
Kindlasti on palju neid, kes selle otsuse ja kogu eelneva protsessi üle õnnelikud ei ole. Lisaks projekteerijale, tanklaketile ja mõnele maanteeametnikule on ilmselt põhjust joriseda neil, kes igapäevaselt Väos liiklevad. Mina ka ei ole õnnelik, sest vastuväidete esitamine kodanikualgatusena on kõike muud, kui meeldiv tegevus. Kui meie banaanivabariigis saab huvitatud isik osta seadusi, projekte ja planeeringuid vastuolus üldiste huvidega, siis ei ole tegemist õigusriigiga. Hea veel, et teatud demokraatlikud protsessid on võimalikud. Kodanik peab olema valvas.
Lõppev aasta on olnud õigusriigi küsimuses pöördeline. Nagu tähetark Mang ütleb, võivad maoaastal jätkuda draakoniaasta sündmused, kuid läbimõeldumalt ja parandustega. Olgem siis järjekindlad põrandaaluse tegevuse avalikustamisel! Lisaks fRiigikogu eetikakoodeksile vajame nähtavasti ka ametniku ja projekteerija eetikakoodeksit.
Rahulikke jõule!

Kommentaarid

  1. Samasse seeriasse võib lugeda Veerenni ülesõidu stoori. Kuid ka see ei ole lõppenud - praegustel andmetel soovib linn siiski ülesõidu sulgeda sügisel 2013, ilmselt pärast valimisi. Kuigi mõistan eritasandilise raudteeületuse eeliseid, ei saa nõustuda pakutud ja ehitatud viadukti asukoha ning tehnilise lahendusega ega ka sellega, kas ja kuidas rahvast teavitati ning kas ja kuidas mõjusid hinnati. Või siis korrektsemalt öeldes, hindamata jäeti. Ning ülesõidu sulgemise juriidiliseks põhjuseks tuuakse ministri määrus mis keelab ehitada uut samatasandilist lähemale kui 2 km eritasandilisest - unustatakse aga ära et keegi ei soovigi ehitada, ülesõit on avatud aastast 1910.

    VastaKustuta
  2. Sa tahad öelda, et kui Maanteeametiga on rahu sõlmitud, siis linnaviletsusega veel mitte! Televusserist on võimalik vaadata kesikute poliitpropagandat, kus kinnitatakse, et Ülemiste sõlm valmib uuel aastal. Kas ka ülesõit suletakse?

    VastaKustuta
  3. Sellised on viimased teated küll. Viitega EVR Infra ja LV vahel kokkulepitule - ehk siis, LV lubas ülesõidu sulgeda tingimusena Kaamosele uue eritasandilise ehitamisele. Mis siis et EVR põhjendusena oli toodud määrus mis tegelikult ei käsi sulgeda. Kuid kahtlemata on selge, et iga samatasandiline ristumine on ohtlik. Erilist kriitikat ei kannata ka EVR väited suurematest kiirustest, kuna lähedal on peatus ning lõik paikneb kõveral. Samuti jääb selgusetuks, miks oli siis EVRil vaja mõne aasta eest ülesõidule kapremont teha kui kohe sulgeme. Rääkimata siis ka suurest Veerenni-Tehnika ringist, mis oleks võinud hoopis teistsugune välja näha kui ülesõitu poleks... Kuigi, siin on üks aspekt veel taga. Transpordikava esitati arengudokumendina mis põhjendab Ülemiste sõlme vajalikkust, kuid kava ise pole juriidiliselt arengudokument. Ülemiste vol 2 ehk seesama Kaamose sõlm ja Tartu maantee Mõigu lõik on kunstlikult kokku kleebitud, igasugused mõjuhindamised on tegemata jäetud ning 'feasibility study' tehtud pärast kopa maasselöömist. Võimalus, et euroraha tuleks Ülemiste vol2 eest hakata tagasi maksma, terendab tulevikus. LV on lihtsalt aja maha võtnud ja suure tõenäosusega enne valimisi ei liiguta. Aga ka Ülemiste vastuvõtmine on ajastatud valimistega.

    VastaKustuta
  4. Aga kui ülesõit sulgeda, siis on ju seda võimalik jälle avada ja linti lõigata. Sobiks valimiste ajaks küll!

    VastaKustuta
  5. Seda enam avada ei saa - mittekompetentsimäärus ütleb et lähemal kui 2 km eritasandilisest uut avada ei saa.

    VastaKustuta
  6. Huvitatud isik võib osta
    - seadusi - siin peaks uurimisorganid sekkuma, kui nad tohiks saadikutega tegelda
    - projekte - JOKK
    - planeeringuid - avalikkus sekkuks.
    Projekte võib tõepoolest osta. Kuid kõike muud?

    VastaKustuta
  7. Ülesõidu stoori laiendus: kogu suure Ülemiste sõlme valmimiseni on aeg maas, siis tuleb teha uus uuring ja selle tulemustest sõltub mis saab.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi