Otse põhisisu juurde

Jõulu rahu

Maanteeamet teatas reedel, et Väo sõlme praeguse projektiga ja detailplaneeringuga edasi ei minda. Ettekäändeks toodi projektist leitud puudused, mida ei olnud kirjas liiklusohutuse auditis. Projektis oli nii palju puudusi, et kõigi nende üleslugemisel ei olnud mingit mõtet. Mõistlikud inimesed saavad aru, kui miski on mäda ja sellega edasi minna ei ole mõtet. Vaja on julgust seda välja öelda. Selle julguse leidmiseks oligi vaja leida ettekääne, sest siiani oli Maanteeamet vähemalt ametlikult lükanud tagasi kõigi ekspertide ja audiitorite seisukohad. Kas aga need puudused oleks nüüd leitud, kui ei oleks esitatud vastuväidet planeeringule?
Kindlasti on palju neid, kes selle otsuse ja kogu eelneva protsessi üle õnnelikud ei ole. Lisaks projekteerijale, tanklaketile ja mõnele maanteeametnikule on ilmselt põhjust joriseda neil, kes igapäevaselt Väos liiklevad. Mina ka ei ole õnnelik, sest vastuväidete esitamine kodanikualgatusena on kõike muud, kui meeldiv tegevus. Kui meie banaanivabariigis saab huvitatud isik osta seadusi, projekte ja planeeringuid vastuolus üldiste huvidega, siis ei ole tegemist õigusriigiga. Hea veel, et teatud demokraatlikud protsessid on võimalikud. Kodanik peab olema valvas.
Lõppev aasta on olnud õigusriigi küsimuses pöördeline. Nagu tähetark Mang ütleb, võivad maoaastal jätkuda draakoniaasta sündmused, kuid läbimõeldumalt ja parandustega. Olgem siis järjekindlad põrandaaluse tegevuse avalikustamisel! Lisaks fRiigikogu eetikakoodeksile vajame nähtavasti ka ametniku ja projekteerija eetikakoodeksit.
Rahulikke jõule!

Kommentaarid

  1. Samasse seeriasse võib lugeda Veerenni ülesõidu stoori. Kuid ka see ei ole lõppenud - praegustel andmetel soovib linn siiski ülesõidu sulgeda sügisel 2013, ilmselt pärast valimisi. Kuigi mõistan eritasandilise raudteeületuse eeliseid, ei saa nõustuda pakutud ja ehitatud viadukti asukoha ning tehnilise lahendusega ega ka sellega, kas ja kuidas rahvast teavitati ning kas ja kuidas mõjusid hinnati. Või siis korrektsemalt öeldes, hindamata jäeti. Ning ülesõidu sulgemise juriidiliseks põhjuseks tuuakse ministri määrus mis keelab ehitada uut samatasandilist lähemale kui 2 km eritasandilisest - unustatakse aga ära et keegi ei soovigi ehitada, ülesõit on avatud aastast 1910.

    VastaKustuta
  2. Sa tahad öelda, et kui Maanteeametiga on rahu sõlmitud, siis linnaviletsusega veel mitte! Televusserist on võimalik vaadata kesikute poliitpropagandat, kus kinnitatakse, et Ülemiste sõlm valmib uuel aastal. Kas ka ülesõit suletakse?

    VastaKustuta
  3. Sellised on viimased teated küll. Viitega EVR Infra ja LV vahel kokkulepitule - ehk siis, LV lubas ülesõidu sulgeda tingimusena Kaamosele uue eritasandilise ehitamisele. Mis siis et EVR põhjendusena oli toodud määrus mis tegelikult ei käsi sulgeda. Kuid kahtlemata on selge, et iga samatasandiline ristumine on ohtlik. Erilist kriitikat ei kannata ka EVR väited suurematest kiirustest, kuna lähedal on peatus ning lõik paikneb kõveral. Samuti jääb selgusetuks, miks oli siis EVRil vaja mõne aasta eest ülesõidule kapremont teha kui kohe sulgeme. Rääkimata siis ka suurest Veerenni-Tehnika ringist, mis oleks võinud hoopis teistsugune välja näha kui ülesõitu poleks... Kuigi, siin on üks aspekt veel taga. Transpordikava esitati arengudokumendina mis põhjendab Ülemiste sõlme vajalikkust, kuid kava ise pole juriidiliselt arengudokument. Ülemiste vol 2 ehk seesama Kaamose sõlm ja Tartu maantee Mõigu lõik on kunstlikult kokku kleebitud, igasugused mõjuhindamised on tegemata jäetud ning 'feasibility study' tehtud pärast kopa maasselöömist. Võimalus, et euroraha tuleks Ülemiste vol2 eest hakata tagasi maksma, terendab tulevikus. LV on lihtsalt aja maha võtnud ja suure tõenäosusega enne valimisi ei liiguta. Aga ka Ülemiste vastuvõtmine on ajastatud valimistega.

    VastaKustuta
  4. Aga kui ülesõit sulgeda, siis on ju seda võimalik jälle avada ja linti lõigata. Sobiks valimiste ajaks küll!

    VastaKustuta
  5. Seda enam avada ei saa - mittekompetentsimäärus ütleb et lähemal kui 2 km eritasandilisest uut avada ei saa.

    VastaKustuta
  6. Huvitatud isik võib osta
    - seadusi - siin peaks uurimisorganid sekkuma, kui nad tohiks saadikutega tegelda
    - projekte - JOKK
    - planeeringuid - avalikkus sekkuks.
    Projekte võib tõepoolest osta. Kuid kõike muud?

    VastaKustuta
  7. Ülesõidu stoori laiendus: kogu suure Ülemiste sõlme valmimiseni on aeg maas, siis tuleb teha uus uuring ja selle tulemustest sõltub mis saab.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica projektikoordi

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin