Otse põhisisu juurde

Väo sõlm | ametnikud, euroraha ja terve mõistus

Momentum for Change, pilt kliimakonverentsilt Dohas. See slogan sobiks ka  Väo sõlme juhtumile. Allikas:  http://www.flickr.com/photos/90595710@N06/8248749067/in/pool-cop18_cmp8/
Siin Dohas kolleegiga rääkisime tellijatest, ametnikest. Nimelt on meil siin konkreetse projekti puhul juhtunud olema väga mõistlik tellija esindaja, kes vaatab asju sisuliselt, mõistlikult, mitte kantseliitlikult. Häda kõigi maailma ametnikega (mitte ainult Eesti ametnikega) on see, et heade, jätkusuutlike, säästlike, ohutute, sisulise kvaliteediga otsuste eest ei ole neil vähimatki lootust tunnustusele, positiivsele tähelepanule. Materiaalsetest boonustest rääkimata, iseasi, kas need üldse vajalikud ja mõistlikud on (loe Daniel Pinki "Drive"). Samas on üsna kindel see, et kui teha formaalselt vale otsus, siis leiad näpud sahtli vahelt. Noored entusiastlikud ametnikud kindlasti tahavad maailma parandada, kuid peagi murrab "motivatsioonisüsteem" ka kõige tugevama iseloomu või hääletab ametnik jalgadega. Jäävad järele need, kes ei ole võimelised midagi otsustama, sisuliselt kaasa rääkima ning ajavad näpuga järge vaid vorminõuetes. Nii on meil riigihangete kvaliteedi mõõdupuuks jätkuvalt see, kui odavaim pakkumus võidab ja keegi ei vaidlusta. See, milline on ostetava teenuse kvaliteet, on teisejärguline. Oluline on linnuke lahtris. Kuniks selgub valus tõde.
Kui meenutada aega enne Euroopa Liiduga liitumist, siis said ametnikud pidevalt võtta selle eest, et ei suudetud piisavalt euroraha ära kulutada. Kedagi ei huvitanud see, et kogu infrastruktuur projektide ettevalmistamiseks oli eelnevalt hävitatud ning kõike tuli alustada nullist. Planeerimine ja projekteerimine on aeganõudev protsess, eriti, kui seda püüda teha demokraatlikult ja läbimõeldult. Tänaseks on siis meil euroraha kulutamisega jõutud sinnamaale, et maksame raha tagasi tehtud lolluste pärast. Surve rahade kulutamisele on olnud suur ja kulutamata jätmine on olnud patt. Vääralt kulutamine on ka patt, aga see selgub hiljem, a la EAS.

Nii ka Väo sõlmega. Juba jõudsin hõisata, et olukorras, kus on tellitud täiendav liiklusohutuse audit ning saadud aus hinnang projekti sisulisele kvaliteedile, on ainuvõimalik võtta aeg maha ja projekt korda teha, õigemini uus projekt teha. Võta näpust, vastuses audiitorile kirjutab ametnik:
Maanteeamet nõustub projekteerija motiveeritud vastustega auditi p. 10.2, 10.3, 10.4, 10.5, 10.6, 10.7, 10.8, 10.9, 10.10, 10.11, 10.14, 10.17, 10.18, 10.21, 10.23, 10.24, 10.25, 10.28, 10.29, millede osas audiitor ja projekteerija on jäänud eriarvamusele.
Ehk siis kõikides punktides, milles audiitor ja projekteerija jäid eriarvamusele, on "Maanteeamet" asunud projekteerija poolele. Projekteerijal on antud juhul ainult üks motivatsioon - kaitsta oma saasta, sest muidu tuleb hakata tasuta tööd tegema. Tegelikult on see nn Maanteeamet, ehk siis ainult üks ametnik olnud kogu aeg projekteerijaga, mitte teekasutajate ja ülejäänud ametnikega ühel pool lauda. Mis siis selle auditi mõte oli?
Kirjas edasi on juttu sellest, et audiitori ühte ettepanekut ei saa realiseerida raha puudusel. See on Ansipilt õpitud hale demagoogia, sest enamus audiitori ettepanekuid teevad projekti odavamaks. Pange tähele, et viidatud on vaid ühele ettepanekutest, märkusi ja ettepanekuid on kümneid, mis vähendavad projekti mahtu ja suurendavad ohutust. Pealegi, ametnikul puudub informatsioon nende ettepanekute tervikmaksumuse kohta. Kirjast nähtub, et puudub igasugune tahe asju parandada ja otsitakse ettekäändeid lolluste kinnistamiseks.
Mind huvitab, kas Aivo kirjutaks ka sellele kirjale alla? Muide, ennemuistsel aal oli meil Maanteeametis niimoodi, et osakond valmistas kirja ette ja vastav asedirektor allkirjastas. Vajadusel arutati ja korrigeeriti kirja. Sedavõrd olulised kirjad, seda enam, et vaidlust puudutavad, ei saanud majast väljuda ilma juhtkonna teadmata.

Väo detailplaneeringu arutelul linnavalitsuses oli meie sõnum see, et kui tehakse uus audit, soovitavalt välisekspertide poolt ja see audit kinnitab, et Väo liiklussõlme lahendus on ohutu, siis võtame me oma vastuväite tagasi. Välisaudiitoreid seekord vaja ei läinud. Ei ole vähimatki põhjust vastuväitest loobuda.

Järgmisel aastal valmib Aruvalla-Kose teelõik. Täna, kui alles ehitus käib, ei oska tavainimene selle kohta midagi arvata. Ma olen selle projekti teemal palju sõna võtnud ja pean seda kohutavaks ebaõnnestumiseks juba ette. Hoolimata kõigist pingutustest protsessi käigus ei ole õnnestunud seda projekti paremaks teha. Süsteemi arvates ei vääri Eesti inimesed paremat. Ma olen veendunud, et kui see objekt lõpuks avatakse, siis on idamaade tarku alates Toompea Volvopededest lõpetades peldikuseina rullnokkadega hulganisti, kes mahlakalt Maanteeametnikke tervitama hakkavad. Kui Eesti õhk, väärtoetused ja suusareisid ei ole suutnud Partsu maha kummutada, siis need projektid võiks sellega hakkama saada küll. Kuulujuttude kohaselt on Harju tänaval ka erinevat meelsust Väo sõlme teemal ja just ülevalt poolt on surve rahade kulutamisele, mitte riigialamatele väärtuse loomisele. Momentum for Change.
Mulle meeldib Katari riigi avalike ehitiste ameti slogan: Qatar deserves the best! Hoolimata sellest, et slogan ei sisusta seda, mis on parim ega seda, kes või mis on Qatar. Ootan huviga "uue" Eesti Maanteeameti sloganit.

Kommentaarid

  1. Tervest mõistusest hakkab mingeid jälgi tulema. Peadirektor ja abilinnapea olla kokku leppinud, et selle detailplaneeringuga edasi ei minda.
    Mis s.....i see uuesti

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica ...

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...