wips

Juba teine pealkiri järjest lõpeb küsimärgiga, mis hea tava just ei ole. Sain Tallinna linnaplaneerimise ametilt kirja, kus teatati, et meie saadetud vaidel puuduvad haldusmenetluse seaduse §72 lõike 1 kohased vaide tunnused, mistõttu käsitletakse seda hoopis planeerimisseaduse §20 kohase ettepaneku ja vastuväitena. Esimene positiivne nihe seega on toimunud - me oleme leidnud linnaplaneerimise ametiga ühise keele, sest just see mõte meil oligi, aga mis vahe lihtinimesest kodaniku jaoks vaidel ja vastuväitel? Nüüd siis teame ja ootame 4 nädala jooksul laekuvat vastust ja avaliku arutelu toimumise kuupäeva.

Väo sõlme uus skeem Samal ajal, kui Maanteeamet tegeles Loo-Maardu rekonstrueeritud teelõigu vastuvõtmisega, oli Tallinna linnas avalikustamisel Väo liiklussõlme detailplaneering . See sõlm oli algselt osa Väo-Maardu teelõigu projektist (projekteerimist alustati 2003 aastal, projekt valmis 2005), kuid Väo sõlme paratamatu asukoht Tallinna linna haldusterritooriumil viis lõpuks projekti jagamiseni. Riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöö kõige madalam vorm avaldub poliitiliste vastuseisude tõttu just Tallinnas. Kuigi planeerimisseadus ei nõua avaliku tee ehitamiseks detailplaneeringut (vaja on üldplaneeringuga kooskõlas tee-ehitusprojekti), kasutas linn oma õigust planeering algatada. Kuna see oli Tallinna linna soov, siis pidi linn detailplaneeringut ka ise rahastama. Mõnes mõttes oli planeeringu algatamisega leppimine Maanteeameti ja MKM poolt suur viga, sest mingit põhjust planeeringu algatamiseks ei olnud. Vastupidi, oli näha, et detailplaneeringu algatamine on kasulik ainult spe...

Värskes Teelehes ilmus minu artikkel kvaliteedijuhtimisest teehoiul  (vt lk 22). Kuna artikkel täiendab talvel Tehnikakõrgkoolis tehtud etteastet, siis siinkohal vaatamiseks ettekande video. http://youtu.be/8USDArO0-8A Nagu näete, ei ole juttu sellest, kuidas projekti formaalselt korrektselt vormistada. Kuigi ka see on oluline ja selleks on olemas konkreetsed kvaliteedijuhtimise võtted, on see teisejärguline. Kui teed ei tehta inimeste jaoks, siis formaalsel kvaliteedil ei ole ka mingit mõtet. Artiklis ja ettekandes käsitletud probleemid ei puuduta ainult teehoidu, samad mured - lõpptarbija vajaduste ignoreerimine - ilmnevad kõigi avalike teenuste puhul. PS. Artiklit kirjutasin juunikuus, kui veel ei olnud teada, kes hakkab Maanteeametit juhtima.

Kui Maanteeametile hakati avaliku konkursi kaudu uut juhti otsima, siis pani imestama, kui selgus, et lausa 13 kandidaati on kirjutanud essee ja sooviavalduse! See, mida pakuti, polnud ju teab, mis tõotatud maa - ilma puhkuseta rassimine, igavene meediapeks ja palka selle eest tagasihoidlikud 3000 eurot miinus maksud. Nädala lõpus säutsus M. minister Parts, et Maanteeametit hakkab juhtima pangandusinimene . Miks ma ei imesta, et 12 inimest, kes eeldatavasti erinevalt sellest ühest vastasid konkursitingimustele enam-vähem , said haleda tünga?  Oli ka Raasuke juba andnud vihjeid..   Eelmisel korral, kui korraldati "avalik konkurss", tähendas see pigem "avalikku saladust", kellele koht määratud on ja vähesed läksid õnge. Ei ole mul au tunda seda konkreetset hr Adamsoni , et mingeid ootusi üles kruvida. Olgu ta nii kõva inimeste juhtija, kui tahes, kerge tal olema ei saa. Kui "üldised teadmised Eesti transpordi- ja regionaalpoliitikast, teede-, ühistranspordi-,...

Maikuus toimunud rattamarsruutide kaardistamisse sai ka oma panus antud. Ootan pikisilmi puuduvaid ühendusteid, et ei peaks sõiduteel autodega rinda pistma. Ühte puuduvat paarisajameetritst parasjagu tehakse. Kadaka teel ehitamisel paarisajameetrine kergliiklusteejupike.. Kui need teejupid omavahel lõpuks ühendatud saavad, siis ei saa keegi enam öelda, et jalgrattaga ei ole võimalik liigelda. Näiteks valmis Eesti rikkaimas vallas tervelt 2,2km kergliiklusteed , mis piltide järgi meenutab asfaldiga kindlustatud maantee kraavi. Piltidele mahtusid kohalikud vallajuhid, aga ka regionaalminister! Ju siis on projektil regionaalpoliitilist mõõdet. Õnneks oli avamisel ilus ilm ja autod ei pritsinud regionaalministrit märjaks.. Peagi saame aga näha Edgarit lõikamas linti Hiiu-Harku vanale raudteetammile ehitatava kergtee avamisel . Vaevalt siis ministreid näha saab.. Ma olen seda valmivat teed sõitnud ja mõelnud, et kas kergteed peab tõesti projekteerima ja ehitama nagu raudteed? ...

Sürrealism Tallinn-Paldiski raudteel. Padula jaam. Tükil ajal ei ole ma Rail Balticsi teemat üles võtnud. Nüüd, kui Vabariigi Valitsus on algatanud Rail Baltica planeeringu kolmes maakonnas , on viimane aeg sel teemal sõna võtta. Mina ei tea, kas Rail Baltica peaks käima läbi Pärnu, Viljandi või Tartu. Ilmselt ei tea seda tegelikult keegi, sest sellekohased pädevad uuringud puuduvad. Mida enam süveneda AECOMi uuringusse, seda selgemaks saab, et selles peituvad numbrid on bluff nii reisijate, kui kaubavoogude osas. Uuringus on üsna adekvaatselt selgitatud prognoosi metoodikat, modaalse jaotuse mõjutusi ning tuletatud koefitsiente, mis on sisestatud EMME/3 transpordimudelisse. Teoorias paistab kõik justkui korras olema, aga lõpptulemuse kohta seda väita ei saa. Vaatame uuringust kahte tabelit. Reisijate modaalne jaotus, 2009. AECOM Olemasolevate reisijate jaotus Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu suunal on usutav. Reisijate prognoos ja modaalne jaotus. AECOM Kui aastal 2009 on...

Naljapäeval näitas ETV saates Püramiidi tipus eestlasest Austraalia teededinseneri Arvo Tinni saavutusi betoonteede ehitamisel. Vuukideta betoontee lahenduse väljamõtlemine ja selle mahamüümine on kahtlemata väga kõva sõna. Kui Arvo ütles saates, et betoontee ehitamine on võimalik ka Eestis, siis on tal õigus - tehniliselt on see muidugi võimalik. Küll on majanduslikud ja muud tehnilised kaalutlused, mis betoontee rajamise mõttekuse teevad küsitavaks. Esiteks betoontee alginvesteering, mis on oluliselt suurem elastse asfaltkattega teest. Eelmisel aastal käis Eestis Rootsi betoonteede spetsialist Erik Simonsen, kelle sõnul on vuukidega betoontee rajamine 46% kallim asfaltteest ( Äripäeva artiklis väidetud 2..5% ei saa olla tõene, sellisel juhul keegi asfaltteid ei ehitaks! ) . Guugeldamise tulemusena leidsin ka ühe islandlase magistritöö, kus on toodud ka erinevate uuringute tulemused. Viimastel andmetel on betoontee 40..50% kallim asfaltteest . Olgu öeldud, et vuukideta betoonteid...

Maanteeamet teatas , et on sõlminud hooldelepingu 5 maakonna teede hooldamiseks Eesti Teed ASiga. Pressiteates on tähelepanuväärne see lõik: Tema (Olari Karlson, juhatuse esimees) sõnul on oluliselt karmistunud nõuded ja mitmed senini tellimuse alusel teostatud lisatööd on muutunud teehooldaja ülesanneteks, millega seoses suureneb ennetustöö osatähtsus ja kiireneb reageerimine tee seisundi halvenemise korral. „See peaks ka liiklejatele meelepärane olema,“ märkis Karlson. Paneme siis stopperid käima! Uurides aga MKM koduelehel riigile kuuluvate äriühingute tausta avastasin, et ministeeriumi reageerimiskiirus iseenda uudistele meenutab aega, kui uudised liikusid postitõllaga. Mõned hobused on aga ära nõrkenud, sest MKM kodulehe info järgi ei ole AS Eesti Teed olemas ja ka Tehnokeskuse juhatuse liikmed on eelmisest vahetusest. Kui see nüüd aprillinali pole, siis on see küll hea nali! MKM pidavat tähendama Majandus- ja KOMMUNIKATSIOONI ministeeriumi! Olge siis ettevaa...

Võtsin ette telefoni puhastuse ja piltide sorteerimise. Selgus, et mul on palju pilte sellisest nähtusest, nagu Laki tänav Tallinna linnas. Rambolli kontor asub niinimetatud Laki tänava läbimurde ja Tammsaare tee ristmikul, teate küll see oranž mitte-eriti-ilus-plastikkattega-plekkmaja. Õnne 34 Omamoodi ilu on aga ka sellel Laki tänaval, kus paikneb väga palju ettevõtteid ja töökohti. Täiesti eraldi võiks kirjutada sellest Laki tänava läbimurdest ja tohutust ristmikust. Sõltumata sellest, kas ma ületan seda ristmikku autoga, jalgrattaga või jalgsi, jääb mulle projekteerija mõte müstikaks. Sõidurajad ja pöördekoridorid on siin projekteeritud tankidele, enamus ruumist on raiskamine (jälgi markeeringuid!). Foorid on siin niivõrd üle optimeeritud, et kui sa eelmise tsükli ajal induktsioonanduri peale ei sõitnud, siis järgmise tsükli ajal sul pole lootustki rohelist tuld näha. Ja mida esmakordsed ristmiku kasutajad ei tea - induktsioonandurid on teisel pool stoppjoont, ehk kui sa s...

www.riigikontroll.ee Riigikontrolli teehoolde korralduse auditis heidetakse Maanteeametile ette peamiselt kolme probleemi: vähest konkurentsi teehoolde hangetel, nõrka järelevalvet ja olematuid sanktsioone. Haigus andis mulle võimaluse see audit läbi lugeda ja mõtted kirja panna. Konkurentsi tekitamine teehooldel jääb ka tulevikus sõltumata Maanteeameti pingutustest poliitikute märjaks soovmõtlemiseks. Konkurentsi tekkimine eeldab täieliku konkurentsi turu olemasolu. Teehoolde turg paraku on mikroökonoomika reeglite kohaselt pigem monopson (üks suur tellija, kes dikteerib reeglid), aga selle erisusega, et turule on ka küllaltki keerukas siseneda ja nõudlust esineb väga harva (hankelepingu perioodi pikkus kuni 8 aastat). Õigupoolest ei leiagi päris sobivat definitsiooni sellele nähtusele. Ehk midagi bilateraalse monopoli taolist? Eestis on teehoolde erastamisel lähtutud Põhjamaade eeskujust, kuid reform on läbi viidud olulise erinevusega. Soomes ja Rootsis moodustati riiklikud t...