wips

Postimehe pilt Kükita õnnetusest. Kas kiiruskaamerad hoiavad ära avariid? Üks minu esimesi postitusi sellel lehel 3 aastat tagasi puudutas liiklusõnnetuste või peaks ütlema avariide statistikat ning liiklusohutuse programmis seatud eesmärke. Tollal julgesin välja käia veksli, et meie riik suudab ilma mitte midagi erilist tegemata vähendada hukkunute arvu aastaks 2015 130ni. Juhtus aga nii, et ilma mitte midagi tegemata saavutasime aastaks 2015 seatud eesmärgi 100 või vähem hukkunut aastas juba eelmisel 2009 aastal. Kodanik ja hetkel ka ministrihärra Parts on nüüd välja mõelnud , et tuleb seada uued sihid, et mitte midagi tegemine vahepeal luhta ei läheks. Kuivõrd eesmärk saavutati eelmisel aastal, aga 16 kiiruskaamerat Tartu maanteel alustasid tööd käesoleval aastal, ei saa keegi väita, et nendel oleks olnud mingisugune mõju eesmärgi saavutamisele. Nii samuti ei saa ka ükski ministrihärra väita, et tema haldusalas on toimunud silmapaistev tegevus vastavalt liiklusohutuse programm...

 Viimati Soomes käies torkas raamatupoe riiulil silma Otso Kantokorpi " Sankarimatkailija Tallinnan raitiovaunuissa ja trolleybusseissa ". Soome kunstikriitiku, arhitektuuri- ja õllenautleja ülevaade Tallinna trammiliinidest ja natuke ka trolliliinidest annab hea ülevaate ning küllaltki konkreetsed (ei saa ühemehe hinnagut veel objektiivseks nimetada) hinnangud Tallinna arhitektuurile ning ühistranspordi ulatusse jäävatele toitlustusasutustele. Raamat on varustatud ka ohtrate faktidega. Alates 2005 aastast on sellest ilmunud juba kolmas, täiendatud trükk. Samas on ka selles juba MaSu tõttu aegunud informatsiooni. Raamat ise sai alguse ei miskist muust, kui Tallinna eriti turistivaenulikust taksondusest. Kuivõrd üle 90%  välisturistidest satub Eestisse Tallinna lennujaama või sadama kaudu, on Tallinna taksojuhid peale Euroopa Liiduga liitumist ja lauspiirikontrolli kadumist igale turistile esimene kontakt eestimaa inimesega. Ja millise kuvandi loovad Tallinna taksojuhid ...

Kuigi puhkus oli lühike, osutus paus blogimises pikemaks. Ilm on kuum. Kliima on endine. Enne pikemaid palasid huvitav leid Hiinast - trammivisioon väljaspool kasti. Ruumi efektiivne kasutus. Ei ole vaja sõiduradu kitsendada, et luua ühissõidukirada, mis enamus ajast on tühi. Ideel on jumet. Selle artikli järgi kavandatakse reaalset pilootprojekti! Mõnevõrra küsimusi tekitab, kuidas see riistapuu ikkagi ristmikel käitub. Suhteliselt lai kere (kaks sõiduraja laiust = 7..8m) eeldab ristmikel väikese pöörderaadiusega manöövrite tegemisel vägagi kummist konstruktsiooni.. videos tehakse manöövreid küll, kuid ei selgu, kuidas on see võimalik.

Hans Rosling on Rootsi sotsiaalteadlane, rahvusvahelise tervise professor, kelle ettekandeid on Tedis alati huvitav jälgida. Eelkõige seetõttu, et ta on ise loonud statistika visualiseerimise tarkvara Trendalyzer , mille ta Googlele 2007 aastal maha müüs, aga muidugi ka ettekannete sisu tõttu. Viimatine ettekanne on tema ennustus 2050 aasta maailma populatsioonide ja elatustasemete kohta. Seekord esitleb ta seda ilma nii-nagu-ta-ütleb ajast-ja-arust digitaalsete abivahenditeta, vaid analoogmeetodil kasutades IKEA toodangut. Ja teeb seda hästi. Tuleb välja, et meie peamine probleem ei ole mitte autode paljunemine, vaid inimeste paljunemine, mis on vaja saada kontrolli alla. Selles on määrava tähtsusega ellujäävate laste osakaal, mis muudab igaks juhuks rohkemate laste sigitamise tarbetuks. Siiski, autodel või teisisõnu tehnoloogial, on selle eesmärgi saavutamisel oluline roll. Tehnoloogial on aga viimane aeg liikuda taastuvate energiate ja elektriautode suunas, et päästerõngas ei muu...

American Dream, nagu seda nimetatakse. Äärelinna roheline kodu, kiirelt autoga kuhu vaja, kõik ostud ühest kohast.. see on meil olemas. Nagu viimase sajandi jooksul ikka, on ameeriklased meile ette näidanud, kuidas elama peab. Või siis on see lihtsalt inimloomus, mis sunnib käima sama spiraali. Keegi on jõudnud spiraalil kaugemale. Vähe sellest, et meil on juba kõik suuremad ristmikud ja liiklussõlmed hüpermarketeid täis ehitatud, planeeritakse neid ikka juurde. Hetkel tean vähemalt kolme Tallinna ümbruse projekti, mis kõik oma olemuselt on kohutavad, üks hullem, kui teine. Kaks neist paiknevad Rae vallas, üks Saue vallas. Tartu maanteele Mõiku kavandatakse Selverit, mida sealsed uuselanikud pikkisilmi ootavad. Jah, kohalikele on kohalikku poodi vaja, aga see tehakse ju Tartu maantee äärde, kus on liiklusega lood niigi kehvad. Ja hullemaks lähevad. Tehke aga see Selver sinna, kolm mahasõitu ka ja lennuvälja asukoht Paides hakkab tunduma veelgi mõistlikum. Veel on siiski võimalik mõist...

Kaarel Tarand arvab ja otsib süüdlasi meie ehituskvaliteedi puuduses. Ja paneb täiega rappa. See on arusaadav, et ehitusvõhikule jäävad pinnud silma seal, kus spetsialist probleemi ei näe. Näiteks ebatasasus silla pealesõitudel on paratamatus, kuivõrd tee muldkehas toimuvad alati järelvajumid, milles ehitajat süüdistada ei saa. Kui aga sild peaks paigast liikuma, siis oleks küll põhjust süüdlast otsida. Madalate mullete puhul ei pruugi need vajumid Kaarli silmas pinnuks olla, aga mida kõrgem on muldkeha, seda suuremad on vajumid ja seda suurem tõenäosus, et peale suuremate vajumiste toimumist tuleb tee profiili korrigeerida. Küll on meil veel palju õppida vuugikonstruktsioonide ehitamisest, ka Puurmani sillal vajasid vuugid garantiiremonti. Mäo möödasõidu süvendisse valguvat vett mitte ainult oleks pidanud ette nägema, vaid seda ka nähti ette. Kuna eelprojekti tegid soomlased, kelle jaoks väikesest süvendist pinnavee välja pumpamine on tavaline nähtus, siis mindigi riskile (jah, ris...

See ei olnud mitte väga ammu, kui kõik poliitilised jõud võtsid ette Tartu maantee teema ja artiklid neljarajalise kiirtee vajaduse iseenesest mõistetavusest ning seostest inimarenguga täitsid kõikide lehtede veerge suisa igapäevaselt. Nüüd tundub, et see on ammu iganenud teema ja moodne on rääkida raudtee vajadusest. Teema sobib ka eurosaadikust transpordi-infrastruktuuri ekspert Vilja Savisaarele . Oma artiklis tunneb eurosaadik muret lätlaste pärast, kes kipuvad meid Euroopast ära lõikama. Tegelikult ei ole muretsemiseks põhjust, sest tänu lõunanaabrite ennastsalgavale tegutsemisele rohelise kirjaga airBalticu nimelise lennufirma viimiseks igasse kolkasse on Euroopa meile lähemal kui kunagi varem! Mnjah, see on küll imelik, aga Tallinnast Oulusse lendamiseks käib kiireim tee Riia kaudu. Selles mängus on eestlased luuserid ja oma hulluseks kiskuva rongi jutuga selleks ka jäävad. Rongiühenduse kavandamises iseenesest midagi halba ei ole, kui jäädaks realistideks ja ei aetaks inimestel...

Mul ei oleks ka mitte midagi selle vastu, kui saaksingi Tallinnast astuda öörongile, et hommikul Varssavis ärgata. Iseasi, kas mul selle järele erilist vajadust oleks. Minu kodu on ju siin ja töö kah. Võimalik, et kui oleksin tööline, siis pakuks rong mulle alternatiivi minna odava tööjõuna hoopis lõunasse, mitte põhja. Milline võiks veel olla vajadus rongiga Euroopa südamesse sõita? Kord talve jooksul Alpides käia poleks paha? Miljoni dollari küsimus on aga, palju oleksin valmis selle lõbu eest maksma? Kui palju oleksid sina nõus maksma? Sellest on juba mitu aastat möödas, kui mul oli mõte sõita Londonist Pariisi rongiga. Mis mulle ei sobinud siis ja ilmselt ei sobiks ka praegu - hind. Easyjetiga lendasin kuus korda väiksema raha eest. Tõsi küll, lisandus ka lennujaama jõudmise rongipilet ja aega kulus paar tundi rohkem. Rong ei ole odav sõiduvahend. Hoolimata sellest, et Berliini rongijaama läbib igapäevaselt üle tuhande (1000) rongi, ei saa ka Saksamaal rongid hakkama dotatsioonidet...

Täna oli tähendusrikas päev - toimus üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ visioonikonverents. Üleriigilise planeeringu koostamiseks on palgatud OÜ Head ehk täpsemalt Kaur Lass. Konsultandi abiga on siseministeerium koostanud planeeringu visioonikavandi, mis oli diskussiooni alustuseks vajalik. Parima põhja ladusid aga väärtuslikud ettekanded: Jukka Noponen, Jussi S. Jauhiainen ja muidugi Marju Lauristin. Jukka Noponen rääkis uuest lähenemisest planeerimises, kus analüüsitakse erinevaid planeeringulahendusi kogu energiakulu minimeerimiseks. Efektiivsus algab nimelt planeerimisest ja planeerimisega tehtud vigu saab hiljem lahendada ainult lammutamise ja õigesti ehitamisega. Kuigi tehakse alles esimesi samme energiatõhusa ja keskkonnasõbraliku planeerimise suunas, on tegemist igati märkimisväärse püüdega. See oli minu esimene mõte, kui mind taheti rakendada Pärnu lähialade teemaplaneeringusse - leida terviklahendus elamisele ja liikuvusele minimeerides kogukulu. Kui see ainult oleks eesm...

Muidugi on vaatamisväärsusi sealkandis oluliselt rohkem, aga valmimas on üks järjekordsetest rekordehitistest. Tegemist ei ole kõrgusse tikkuva ehitisega, nagu muidu kombeks, vaid pigem mööda maad laiutava 3-jalgse monstrumiga. Ferrari World ei ole midagi enamat, kui meie mõistes kultuuri- ja vabaajakeskus ehk siis lihtsamalt ülemõistuse suur ostlemise keskus. View Larger Map Muidugi asub säherdune asutus otse ringraja servas ja väiksem ringrada ostlejate jaoks on ka katuse all. Kui Lõunakeskuses saab uisutada, siis Ferrari keskuses saab teha palju enamat, näiteks sõita rollercoasteril istudes vormeli kokpitis. Ilusaid pilte valmivast ostuhullumajast saab vaadata siit . Ametlik kodulehekülg http://www.ferrariworldabudhabi.com/ Avamine juba selle aasta oktoobris!