wips

Kõigepealt õnnitlused teile, kes te olete pidanud minu targutusi juba ühe aasta kannatama! Need kannatused on siiski pelgalt vabatahtlikud ja oma valiku lugeda või mitte teete ikka ise. Seega olen vastutusest vaba. Aga suur uudis on see, et Saue vallas Tallinn-Paldiski raudteel on valminud uus rongijaam Laagri Maksimarketi taga. See on vististi viimase iseseisvusaja esimene uus rongipeatus! Sealjuures ei ole ehitatud mitte meetridki raudteed, vaid peatus on tehtud Laagri ja Saue jaamade vahele. Peatuse nimi on Urda. Pealtnäha on tegemist ühe ülipositiivse uudisega. Uus peatus võimaldab mittemotoristidel külastada Laagri Maksimarketit, suurel osal Laagri inimestel sõidab rong treppi, jne. Lausa patt on siin nüüd torisema hakata. Tegelikkuses ei ole jaama veel kasutusse võetud, aga juba on vandaalid lõhkunud ootepaviljoni klaasseinad. Jaamale ei ole paigaldatud jaama nime. Mind häirivad selle rajatise juures mitmed asjad. Perroon on tehtud ainult ühele vagunile, ju siis ei oodata siia ku...

Kui te ei tea, kes või mis on Songissepp, siis te ilmselt ei liikle Tallinnas. Teil on vedanud, Euroopas on hullemad lood ainult Dorpatis ja Läti Vabariigis. Mul on juhiload mõnda aega ja sõidan ka igapäevaselt viimased 15 aastat. Viimati käisin teooria eksamit tegemas vist 11 aastat tagasi. Oli sarvede eemaldamise aeg. Nüüd võtsime provvaga ette kaua plaanitud mootorrattajuhi õiguse taotlemise. Kursused on igati asjalikud ja sõiduõpetajad suurte kogemustega. Olen õppesõiduga jõudnud enamvähem finisisse, ehk siis teine ja loodetavasti edukas kooli sõidueksami katse on jäänud. Teeb nõutuks, et kool on sunnitud õpetama tulevastele juhtidele Tallinna linna liiklusjaburdusi, mis võtavad olulise aja sõidutundidest. Seda lihtsalt sel põhjusel, et ARK i eksamineerijate arvates ongi Õismäe ringristmikud kõik normaalne liiklusruum. Need ja paljud teised paranormaalsed nähtused tuleb juhtimisõiguse taotlejatel lihtsalt pähe tuupida, selmet tegeleda ohutu sõidu oskuste õppimisega. See ring on kõ...

Olles Helsingis Põhjamaade teedekonverentsil on mul pea pulki täis ja võiksin teile kirjutada liiklusohutuse uuematest suundumustest, normidest ja paljust muust, aga kirjutan hoopis haldusreformist, milleks annab ainest riigikontrolör Mihkel Oviiri artikkel Postimehes . Riigikontrolöril on tuline õigus, et kohalikele omavalitsustele seadusega pandud kohustuste täitmine ei ole suurema osa omavalitsuste suuruse puhul reaalne. Samuti on õige see, et lahenduse võti on valitsuse ja riigikogu käes. Ükski omavalitsus ei saa süsteemi muuta. Lahendus ei ole mõningate erandlike omavalitsuste vabatahtlik liitumine, kui süsteem tervikuna on mäda. Süsteemi remontimiseks on kaks põhimõttelist lahendust. Esiteks muidugi territoriaalne halduspiiride vähendamine, kohalike omavalitsuste arvu jõuline vähendamine. Neid omavalitsusi saab Eestis olla maksimaalselt 15, patuga pooleks 16. Teine võimalus on omavalitsuste kohustuste vähendamine. Täna on omavalitsustele pandud kohustusi, mis on lihtsamad ning l...

Tallinn-Narva maantee km 33 on üks maaomanik võtnud ette oma mahasõidule tõsiste truubipäiste ehitamise. Kujutage ette tagajärgi, kui teelt välja sõitnud auto sellele nutumüürile pihta saab.. Saatsin pildi ka Maanteeametisse.

Ahjaa, mul on ju blogi ka. Töötuhinas on see päris ripakile jäänud. Vahepeal on vähemalt üks huvitav uudis ilmunud. Rootsi Maanteeamet otsustas põhimaanteedel muuta kiiruspiiranguid. Muudatuste eesmärk on ühelt poolt suurendada ohutust, teisalt eemaldada põhjendamatud piirangud ning võimaldada kiiremaid ühendusi. Kiiruseid suurendatakse valdavalt 2+2 teedel, mis on ehitatud välja normide kohaselt ainult eritasandiliste ristmikega ja sõidusuunad on kogu pikkuses eraldatud piirdega. Samal ajal langetatakse kiirusi mitmetel kaherajalistel teedel ja ka osadel kolmerajalistel teedel. Täpsema ülevaate uutest kiirustest leiate siit . Usun, et rootslaste tegevus on põhjalikult kaalutletud, kuigi on teada, et poliitikute surve kiiruste suurendamiseks on ka seal tavaline. Siiski mind üllatab, et kiirusi suurendatakse samal ajal, kui hukkunute arv näitab kasvutendentsi . Uudises on üks huvitav asjaolu veel see, et varasema 20km/h intervalliga (50, 70, 90, 110) kiiruspiirangutele lisandusid uued ...

Ohutu tee projekt, ehk Safe Road Design on Hollandi ametkondade ja spetsialistide initsiatiiv, mille eesmärgiks on propageerida ohutu liikluskeskkonna kujundamise võtteid. Kuigi valdav liiklusõnnetuste põhjus paikneb liiklejate kõrvade vahel, on liikluskeskkonnal oma roll õnnetuste tekkes. Sõltuvalt erinevate maade praktikast võib liikluskeskkonna osatähtsus õnnetuste põhjuste hulgas olla vägagi erinev. Arenenud riikides, kus on pikka aega tehtud tõsiseid investeeringuid infrastruktuuri ning samal ajal on ka mõeldud erineva liikumisviisiga liiklejate ohutusele, on liikluskeskkonna osakaal väiksem, reeglina vahemikus 9..30%. Nagu statistika näitab, on liiklusõnnetuste arv ja nende tagajärjed raskemad arengumaades ning post-sovjeti maades, sealhulgas Eestis. Kuigi meil räägitakse liikluskultuurist ühe peamise põhjusena, on tegelikkuses paljudel juhtudel põhjust rääkida ohtlikust liikluskeskkonnast. Hollandi spetsialistide töö tulemuseks on Maailmapanga finantseerimisel valminud "Jät...

Nonii, tolm on maha pestud ja ilmselt ei ole enam India haisu ka küljes. Tagasi maisemate teemade juurde. Maksumaksja raha eest ostetakse meile erinevaid teenuseid, ehitatakse infrastruktuuri, jne. Huvitav on see, et reeglina kasutatakse riigihangetel odavama hinna kriteeriumi, välja arvatud siis, kui on vaja osta autosid. Ilmselt on see seotud sellega, et autode soetamist võetakse isiklikult ja mõeldakse omaenda tagumikule. Euroopa Parlamendi ja Komisjoni hangete direktiivi 2004/18/EC inglisekeelses versioonis rõhutatakse, et riigihanke lepingute korral on oluline "best value for money" põhimõte. See tähendab seda, et riigil on asjade, teenuste või ehitamise eest vastu anda ainult raha. Selle raha eest tuleb osta aga parimat pakutavat asja, teenust või ehitusteenust. Parima all mõeldakse siin nii üldist kvaliteeti (§ 46), kui ka keskkonnasõbralikkust ja jätkusuutlikku arengut (§ 5). Kurb on see, et direktiivi mõte on eestikeelses versioonis sootuks teine, ehk siis tegelik ...

Mida India tänavapildis ei näe kohe kindlasti, on Iiri või Shoti pubid. Söögikohad, mis tänava ääres paiknevad, on valdavalt käestsöömise tüüpi, mõni kuiva seadusega taimetoidu restoran seal vahel. Nagu on selgunud, ei tähenda see, et pubisid siin ei ole. Kuigi linnad on tohutuid reklaamplakateid täis, millel reklaamitakse kõike, mida poest osta saab, siis reklaami, mis juhataks lähima pubini siin kindlasti ei ole. Tänu informeeritud isiku olemasolule õnnestus eile avastada järjekordseid vaateid India ühiskonnale. On asju, mis on pahad-pahad, aga kuna on nõudlust, siis me lihtsalt hoiame nad peidus. Tänavale kusemine ilmselt ei ole paha, sest seda tehakse avalikult. Ja oma onni võib ka ehitada kõnniteele, ei ole probleemi. Kui teil on kunagi olnud tunne, et Universumi sees on teine maailm, mis on Universumist suurem, siis seda tundsin ma eile, kui me jalutasime ühe keskmisest kõrgema hinnanguliselt 10 korruselise ilmetu hoone poole. Kui väravast sisse astusime, siis oli juba tunne nagu...

Kui te arvate, et Indias on jube huvitav ja õhtuti on kole palju tegemist, siis te eksite. Valida on järgnevate võimaluste vahel: käia mööda lõputuid tänavaid ja vaadata, kuidas inimesed tänava servas ja liikluskeerises oma elementaarseid vajadusi rahuldavad; otsida mõni nooblim hotell ja veeta aega selle terrasskatuse-restoranis; vaadata televiisorit; või töötada või lugeda ja kökitada niisama hotellitoas. Esimesest võimalusest saab üsna kohe villand ja teine võimalus ajab kõhu punni. Aju vajab ka puhkust ja elu ei ole ainult töötamiseks. Televiisorist tuleb 60+ kanalit, nendest 1/3 on uudistekanalid erinevates kohalikes keeltes, ülejäänud 2/3 näitavad Mollywoodi, Tollywoodi, Kollywoodi ja Bollywoodi toodangut. Ütlete, et Hollywood on saast? Oleneb sellest, millega võrrelda. Mina ei saa aru, kuidas inimesed suudavad päevast päeva vahtida neid kepslevaid karvase rinna ning paksude vuntsidega vanamehi ja 100% kaetult riides tüdrukuid vingumas (nii kõlavad need laulud minu kõrvadele). K...

Tuleb välja, et mingisugune statistika Indias siiski eksisteerib. Vähemalt Chennai linnas on teada, mitu kaherattalise (twowheeler) sõiduvahendi tarbijat igavestele jahimaadele jõuab. Number pildil on üheliste täpsusega ja puudutab ainult kaherattalisi. Kahtlustada võib, et kõik lendurid ei ole statistikas oma anonüümset kuulsust leidnud. Kaherattalised - jalgrattad, rollerid, mootorrattad - on siin valdav liiklusvahend. Kui elanike arv on 6 miljonit, siis kaherattalisi on hinnanguliselt suurusjärk miljon. Ja kiivri kandmine ei ole moeasi. Kiiver kaunistab reeglina bensiinipaaki ja vahetevahel juhtub ta siis tänavale pudenema. Tõenäoliselt oleks kiiver siin paljudel juhtudel abiks, sest kiirused on linnas siiski madalad.