Sõidame Urtta

Kõigepealt õnnitlused teile, kes te olete pidanud minu targutusi juba ühe aasta kannatama! Need kannatused on siiski pelgalt vabatahtlikud ja oma valiku lugeda või mitte teete ikka ise. Seega olen vastutusest vaba.
Aga suur uudis on see, et Saue vallas Tallinn-Paldiski raudteel on valminud uus rongijaam Laagri Maksimarketi taga. See on vististi viimase iseseisvusaja esimene uus rongipeatus! Sealjuures ei ole ehitatud mitte meetridki raudteed, vaid peatus on tehtud Laagri ja Saue jaamade vahele. Peatuse nimi on Urda.
Pealtnäha on tegemist ühe ülipositiivse uudisega. Uus peatus võimaldab mittemotoristidel külastada Laagri Maksimarketit, suurel osal Laagri inimestel sõidab rong treppi, jne. Lausa patt on siin nüüd torisema hakata.
Tegelikkuses ei ole jaama veel kasutusse võetud, aga juba on vandaalid lõhkunud ootepaviljoni klaasseinad. Jaamale ei ole paigaldatud jaama nime.
Mind häirivad selle rajatise juures mitmed asjad. Perroon on tehtud ainult ühele vagunile, ju siis ei oodata siia kuigi palju inimesi. Perrooni ehituskvaliteet on masendav, betoonitööd on tehtud turuvarblaste poolt. Kogu rajatisest õhkub ülimat odavust. Peaasi, et midagi tehtud saab!
Pandused on ebatasased ja kitsad (vastavad standardi miinimumnõudele). Pöördekohad on eriti kitsad, samas kindlasti on ratastooli inimesed väga osavad ja ma muretsen siin asjata.
Suurem probleem ei ole mitte niivõrd seotud jaama endaga, kui piirkonna liikluskeskkonnaga laiemalt. Arvatavalt hakkavad seda jaama kasutama paljud inimesed, kes käivad tööl Tännassilma tehnopargis. Raudtee alt pääseb kenasti läbi tunneli, aga kuidas saada üle maantee.

Vallad planeerivad üksteise võidu põldudele töökohti, paraku jookseb piir piki rahvusvahelist maanteed. Kuidas peaksid inimesed nendele nüüdseks juba kasutusse võetud aladele elusana jõudma, selle peale ei mõelda enne, kui tagajärjed käes. Ja siis on hea süüdistada Maanteeametit, kes justkui midagi ei tee. Võib ju Teeseadusest lugeda, et tee omanik vastutab teel ohutuse eest.
Igaüks saab vastutada siiski oma tegude ja otsuste eest. Olgu see tunnel või sild, aga ehitada tuleb see Saue ja Saku valdadel. Ei ole õiglane nõuda probleemi lahendamist teiste regioonide arvelt. Viimane lollus, mida välja annab mõelda, on ülekäiguraja tegemine rahvusvahelisele, neljarajalisele põhimaanteele, mis on projekteeritud kiirusele 120km/h. Ehk on siiski nii, et mõistust on omavalitsustel rohkem, kui arvab Maire Josing, ütleb minu optimistlik pool, kuid pessimist ütleb, et lootus on lolli lohutus.