Otse põhisisu juurde

Songissepa kirstunaelad

Kui te ei tea, kes või mis on Songissepp, siis te ilmselt ei liikle Tallinnas. Teil on vedanud, Euroopas on hullemad lood ainult Dorpatis ja Läti Vabariigis.
Mul on juhiload mõnda aega ja sõidan ka igapäevaselt viimased 15 aastat. Viimati käisin teooria eksamit tegemas vist 11 aastat tagasi. Oli sarvede eemaldamise aeg.
Nüüd võtsime provvaga ette kaua plaanitud mootorrattajuhi õiguse taotlemise. Kursused on igati asjalikud ja sõiduõpetajad suurte kogemustega. Olen õppesõiduga jõudnud enamvähem finisisse, ehk siis teine ja loodetavasti edukas kooli sõidueksami katse on jäänud.
Teeb nõutuks, et kool on sunnitud õpetama tulevastele juhtidele Tallinna linna liiklusjaburdusi, mis võtavad olulise aja sõidutundidest. Seda lihtsalt sel põhjusel, et ARKi eksamineerijate arvates ongi Õismäe ringristmikud kõik normaalne liiklusruum. Need ja paljud teised paranormaalsed nähtused tuleb juhtimisõiguse taotlejatel lihtsalt pähe tuupida, selmet tegeleda ohutu sõidu oskuste õppimisega.
See ring on kõike muud, kui jätkusuutliku ohutu tee projekti ideaal. Ringristmik ehk ringliiklusega ristmik on teatavasti ristmik, kus tohib sõita vaid ringi mööda (LE 4. Kohustusmärgid 424 Ringliiklus. Ristmikul tohib sõita vaid nooltega osutatud suunas.) ning kõik teised suunad on ristmiku kõrvalharud, ehk nendele keeramine on parempööre. Siin on ristmik kujundatud arhitektide artistliku maitse järgi selliselt, et ristmikule suunduvad ja väljuvad harud on ringi puutuja suunalised ja kahel küljel suisa sirged. Tulemuseks on olukord, kus ringliiklusele viitab ainult märk ristmiku ees, reaalselt ei ole ringliiklus tajutav. Oma võlu on ka ristmikul parkijatel, kes kõik rikuvad eeskirju, sest parkimist lubavaid märke ei ole (LE §151 lg 15, §152). Tee siis kindlaks, kas ees olev auto seisab või liigub (vt ülejärgmine pilt). Hullem lugu on nähtavuskolmnurkade kinniparkimine.
Liikluskorraldajad on oma loominguga siin tõeliselt jänni jäänud, vaadake või neid ringil järjestikku asuvaid märke 53 Suunad sõiduradadelt, mille asukohad plaanil on tähistatud vastavalt 1 ja 2.
Liikluseeskirja peatükk 5 Osutusmärgid 53. Sõidurajad ja sõidusuunad. Näitab rööbasteta sõidukite sõiduradade arvu suunavööndi või kogu tee laiuses kuni lähima ristmikuni ja ristmikul sõidusuunda igalt rajalt, eraldi iga sõiduraja kohal paiknemise korral aga sõidusuunda sellelt rajalt.

Nagu LE:st lugeda võime, näitab märk 53 sõiduradade arvu kuni ristumiseni ja sõidusuundi nendelt sõiduradadelt. Antud kohas olevat aga ARKi seisukoht, et teiselt rajalt ei või ringilt väljuda, need kõverikud näitavad hoopis, et võib vahetada rada!! No comments.
Järgneval märgil aga on näha, et ringil sisemine rada võibki ainult ringil tiirelda! Planeerijate äparduseks võib lugeda õuealale mahasõitu otse ringilt. Euroopas nii ei tehta.
Kogu see segadus on tekkinud peale seda, kui muudeti liiklusmärkide standardit, millega anti võimalus märkidel 53, samuti suunaviitadel kujutada nooli suvaliste nurkade all, kuivõrd varasemalt näitasid nooled konkreetselt vasakule, otse ja paremale. Ole nüüd mees ja hinda, milline on nende noolte nurkade vahe ja millele liikluskorraldajad küll mõtlesid, kui nad neid joonistasid.
Kokkuvõtteks unustage liikluseeskirjad ja loogiline mõtlemine. Eksamil kehtivad ARKi reeglid.

Järgneval pildil on Lõuna tänav Nõmmel ja koht, kus väidetavalt suurem osa sõiduõpilasi lõksu võetakse. Teatavasti tähistab ühesuunalise tee lõppu märk 525 Ühesuunalise tee lõpp. Kusjuures paigaldatakse märk vahetult sellesse kohta, kus ta lõpeb. Pildil on näha ka hoiatusmärk 164 Kahesuunaline liiklus.
Küsimus on, millise koha peal lõpeb ühesuunalise liiklusega tee? Muidugi, kui te vaatate pilti suuremalt ja uurite, siis te näete, et ühesuunaline tee lõpeb jupp maad enne tõusu ja seal olevat ristmikku. Kui pilti veel uurida, siis selgub üks oluline anomaalia. Nimelt jääb elektriliiniposti, mille küljes on märk 525, alumine osa varju, mistõttu jääb mulje, nagu post asuks ristmikul ja seega lõpeb ühesuunaline tee ristmikul. Kujutage nüüd olukorda, kus te liigute kiiver peas mööda ühesuunalist teed, näete hoiatusmärki läheneva kahesuunalise tee kohta, suunate pilgu kaugemale ja näete ühesuunalise tee lõppu tähistavat märki. Teil ei ole aega uurida, kas postile langeb piirneva aia ja heki vari või mitte. Otsus tuleb teha. Muidugi teate, et ühesuunalisel teel tuleb reastuda vasakule, kui on vaja keerata vasakule. Sellega on eksam antud juhul ka lõppenud, sest suunanäitamise, käikude lappamise, sidurdamise ja pidurdamise ning ristmiku uurimise kõrval ei ole enam aega ega ka põhjust vahtida märki, mis on juba eilne uudis.
Tegelikult on see tõeliselt haiglane. Inimene, kes lasi märgid selliselt paigaldada, on vastutustundetu, et mitte öelda süüdimatu idioot. Antud 50m lõigul, mis jääb ristmiku ja ühesuunalise teelõigu vahele, on vaid üks sissepääs kinnistule aadressil Lõuna tn 48/Ravila tn 18. See on küll puhas spekulatsioon, aga selle liikluslahenduse tõenäoline tellija elab sellel aadressil. Raskem on uskuda, et selle taga on ARK, et oleks koht, kus pedereerida.

Kuna 90% mootorratta õppesõidust toimub päevasel ajal ja kuiva ilmaga, siis on arusaadav, et 99% õpilastest, kes nagunii satuvad sellesse kohta elus esimest ja viimast korda, saavad silmapette ohvriks 70%. Aga mida sellega tõestatakse?

Muidugi ei pea märki 525 alati paigaldama ristmiku ette, kuigi see oleks liiklusohutuse ehk üldiste huvide seisukohalt mõistlik. Kui aga märk paigutatakse sellisesse kohta, siis tuleb tagada ka ühene arusaadavus igas olukorras. Antud juhul piisaks tõenäoliselt sellest, kui elektriliini post valgeks või veel parem neoonkollaseks värvida.

Kommentaarid

  1. Üks koht on veel Jannseni juures, kus samamoodi ühesuunalise tee märk on paigaldatud otseöeldes põõsasse, st teepinnast oluliselt kõrgemale ja põhjalikult maskeeritud puuokstega.
    Õismäe ringi osas täieliselt sama meelt - ka mu poisse peedistati autokooli poolt samas kohas.
    Lisaks aga veel ühe märgi. Autokoolid kasutavad koolieksamil maksimaalselt nimetatud veidrusi et aga õpilane sõidutunde juurde võtaks ja et neil tööd jaguks. Sõiduoskusi teatavasti selline tegevus märkimisväärselt aga ei arenda.

    VastaKustuta
  2. ARK "loogika" tolle Õismäe ringi osas tugineb ilmselt sellele veidrale arusaamale, et välimiselt ringi realt keeratakse maha Õismäe tee vasakusse ritta ja parem rida on lihtsalt nagu sirgelt ringist mööduv tee. Kui nüüd aga keegi üritakski eksamil tolle loogika kohaselt sealt maha keerata, siis oleks ilmne oht keerata sisemiselt realt mahakeerajale ette (ringil 2 rida ja Õismäe teel samuti).



    Songissepa moodi lahendus oleks sinna ringi ja tolle paremalt "mööduva" rea vahele kuulsad jonnipunnid püsti panna :)

    VastaKustuta
  3. Põhimõtteliselt on tõesti võimalik teha ringidele eraldi parempöörde rada, millelt ei saa sõita ringile ja millele ei saa sõita ringilt. Sellisel juhul tuleb see rada eraldada selgelt teistest, nagu on tehtud uuel (aga ajutisel!) Aardla ringil Tartus. Miks mitte teha seda siis Õismäel songapunnidega, kui see on tõesti see, mida on tahetud märkidega selgeks teha. Siis aga välistatakse sissesõit majade vahele (see on muideks ristmiku 4 haru). Samas tuleb esimene neist märkidest ka ära muuta, sest märgil saab näidata sõiduradasid ja sõidusuundasid radadelt, mitte radadele (loe liikluseeskirja). Meil on küll seda tehtud, siis on märgile joonistatud ka radade eraldusjooned. Üks koht on Tammsaare tee pikenduse ja Pärnu maantee ristmik, kus rambilt Pärnu maanteele keeramisel on kahelt rajalt võimalik keerata kolmele rajale.
    Ja veel, suunad sõiduradadelt on osutusmärk, mitte kohustusmärk.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica ...

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...