wips

Eile toimus Väo sõlme detailplaneeringu avaliku arutelu jätk. Kuivõrd eelmiseks nädalaks väljakuulutatud arutelul ei olnud meil võimalik osaleda, leidis linn võimaluse arutelu jätkamiseks eile, so 24.09.2012 kell 17:00. Tagantjärele veelkord suured tänud selle vastutuleku eest! Juba arutelu alguses oli aru saada, et me räägime erinevates keeltes ja plaat hakkas ruttu kordama. Lõpuks vähemalt linna esindajad said probleemist aru. See on tavaline, et ei mõisteta teeprojekti ekspertiisi ja liiklusohutuse auditi erinevust. Kas siis normide järgi projekteerides ei saagi ohutut teed? Paraku küll ja selle pärast projekte auditeerima ongi hakatud ning ka vastav direktiiv kehtima pandud. Vastuväitest ei olnud meil vähimatki põhjust taganeda, seega läheb planeering edasi maavanema järelevalvesse või võtab linn midagi planeeringu lahendusega ette. Viimane oleks muidugi mõistlikum, aga eks näis. Kahju on sellest, et Maanteeameti esindaja ei vastanud sisuliselt küsimustele ja ajas kogu aeg sam...

Linnavalitsus saatis meie vastuväidetele ja ettepanekutele vastuse, mille sisu väga ei üllata. Eriti lahe on see väide, et detailplaneeringu lahendus  on võrreldes olemasoleva olukorraga palju parem ! Noh, olemasolev olukord on nii hull, et ühe tankla ehitamine sinna ei suudaks ilmselt olukorda tõesti hullemaks teha. Paremaks tegemise võimalusi on muidugi palju, kuni liikluse sulgemiseni välja. Vastust ennast saate lugeda ka Äripäeva vahendusel . Vastuse analüüsimisel tõdesin, et Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/96/EÜ rakendamiseks kehtestatud määrustega korraldanud ühe arusaamatuse. Nimelt on teeseaduse §25 lõige 2'3 alusel kehtestatud määrused " Liiklusohutuse auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele " ja " Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise tingimused ja nõuded mõju hindamisele ".  Mis on liiklusohutuse auditeerimise ja liiklusohutusele avalduva mõju hindamise erinevus, selgub ...

Saime eile linnalt vastuse, mille sisust pool on meie vastuväite refereering, kokku 4 lk. Eks selle sisuga tuleb nüüd tööd teha. Avaliku aruteluga on aga lood kehvad, sest ajaks on teatatud kolmapäev 19.09.2012 kell 15:00 ! Kui seaduse mõte on võimalikult paljude inimeste kaasamine, siis tuleb arvestada sellega, et kolmapäev 19 september on tööpäev ja inimesed ei saa töölt ära tulla selleks, et tegeleda kodanikualgatuse korras maailmaparandamisega. See on teil seal linnavalitsuses üks äärmiselt inetu komme (kahjuks nakkav) avalikke arutelusid töö ajal korraldada. Olen ka mina ametnik olnud, projekte juhtinud ja arutelusid korraldanud, aga ei ole selle peale tulnud, et võiks inimesi sedasi mõnitada. Kui te vähegi inimesi tõsiselt võtate, siis leiate sobiva aja väljaspool tööaega. Minule sobib alates 18:00, sest kuidagi peab linna teise otsa ka jõudma.

Olen otsinud vastust küsimusele, kes, mille alusel ja miks otsustas , et Rail Baltic peab olema Euroopa laiusega ehk 1435mm. Keegi ei tea. Nagu Läti transpordiministri sõnadest aru võib saada, ei ole lätlased nõus euroopa laiusega raudteed rajama . «Ida-lääne suunaline raudteeühendus on meile niisama tähtis kui põhja-lõuna suunaline,» ütles Ronis. «1520 pole ainult Vene raudtee, vaid ka Euroopa Liidu raudtee.» Just nii, kõik täna Balti riikides kasutusel olevad raudteed on laiusega 1520mm ja need paiknevad Euroopa Liidus. Need on muuseas ka Euroopa raudteega ühendatud. Nii Lätis, kui ka Eestis jääb raudteetranspordis peamiseks ida-lääne suund. Euroopa laiusega raudtee ehitamine on suuremat järku totrus, milles ma iga päevaga aina rohkem veendun. Eriti lahe oleks see, kui eestlased ja leedukad teevad euroopa laiusega raudtee ja lätlased vene laiusega :) Tuleks jumal appi?

Täna siis Äripäev tõmbas teema taas tulipunkti. Et asjast lihtsam ülevaadet saada oleks, korjan lingid siia kokku. Artiklitel on muidugi palju huvitavaid ja "huvitavaid" kommentaare, lahmitakse seinast seina. ÄP 2012-09-05 kaanelugu  Insenerid: Väo ristmik tuleb ohtlik Vastuväite (nimetatud vaideks) terviktekst Lugu ekspertiisist, mille tegi Reaalprojekt OÜ Loe Väo ristmiku ohutuse ekspertiisi Reaalprojekti ekspertarvamus K-Projekti jokk vastus Delfi refereering  Insenerid: Tallinna tuiksoonele kerkiv Väo ristmik on ohtlik Postimehe/E24 refereering  Väo ristmik sai inseneridelt hävitava hinnangu Mõned faktide täpsustused kommenteerijatele. Väo-Maardu lõigu esialgse projekti koostasid COWI ja EA Reng, mitte Ramboll. Eestis ei olnud projekti koostamise ajal Rambolli veel olemaski. Ramboll ei ole vastuväite esitamisega kuidagi seotud. Detailplaneeringu lahendus erineb kardinaalselt esialgsest lahendusest, kuid vastuväide on esitatud ainult sellele osale, mis p...

Juba teine pealkiri järjest lõpeb küsimärgiga, mis hea tava just ei ole. Sain Tallinna linnaplaneerimise ametilt kirja, kus teatati, et meie saadetud vaidel puuduvad haldusmenetluse seaduse §72 lõike 1 kohased vaide tunnused, mistõttu käsitletakse seda hoopis planeerimisseaduse §20 kohase ettepaneku ja vastuväitena. Esimene positiivne nihe seega on toimunud - me oleme leidnud linnaplaneerimise ametiga ühise keele, sest just see mõte meil oligi, aga mis vahe lihtinimesest kodaniku jaoks vaidel ja vastuväitel? Nüüd siis teame ja ootame 4 nädala jooksul laekuvat vastust ja avaliku arutelu toimumise kuupäeva.

Väo sõlme uus skeem Samal ajal, kui Maanteeamet tegeles Loo-Maardu rekonstrueeritud teelõigu vastuvõtmisega, oli Tallinna linnas avalikustamisel Väo liiklussõlme detailplaneering . See sõlm oli algselt osa Väo-Maardu teelõigu projektist (projekteerimist alustati 2003 aastal, projekt valmis 2005), kuid Väo sõlme paratamatu asukoht Tallinna linna haldusterritooriumil viis lõpuks projekti jagamiseni. Riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöö kõige madalam vorm avaldub poliitiliste vastuseisude tõttu just Tallinnas. Kuigi planeerimisseadus ei nõua avaliku tee ehitamiseks detailplaneeringut (vaja on üldplaneeringuga kooskõlas tee-ehitusprojekti), kasutas linn oma õigust planeering algatada. Kuna see oli Tallinna linna soov, siis pidi linn detailplaneeringut ka ise rahastama. Mõnes mõttes oli planeeringu algatamisega leppimine Maanteeameti ja MKM poolt suur viga, sest mingit põhjust planeeringu algatamiseks ei olnud. Vastupidi, oli näha, et detailplaneeringu algatamine on kasulik ainult spe...

Värskes Teelehes ilmus minu artikkel kvaliteedijuhtimisest teehoiul  (vt lk 22). Kuna artikkel täiendab talvel Tehnikakõrgkoolis tehtud etteastet, siis siinkohal vaatamiseks ettekande video. http://youtu.be/8USDArO0-8A Nagu näete, ei ole juttu sellest, kuidas projekti formaalselt korrektselt vormistada. Kuigi ka see on oluline ja selleks on olemas konkreetsed kvaliteedijuhtimise võtted, on see teisejärguline. Kui teed ei tehta inimeste jaoks, siis formaalsel kvaliteedil ei ole ka mingit mõtet. Artiklis ja ettekandes käsitletud probleemid ei puuduta ainult teehoidu, samad mured - lõpptarbija vajaduste ignoreerimine - ilmnevad kõigi avalike teenuste puhul. PS. Artiklit kirjutasin juunikuus, kui veel ei olnud teada, kes hakkab Maanteeametit juhtima.

Kui Maanteeametile hakati avaliku konkursi kaudu uut juhti otsima, siis pani imestama, kui selgus, et lausa 13 kandidaati on kirjutanud essee ja sooviavalduse! See, mida pakuti, polnud ju teab, mis tõotatud maa - ilma puhkuseta rassimine, igavene meediapeks ja palka selle eest tagasihoidlikud 3000 eurot miinus maksud. Nädala lõpus säutsus M. minister Parts, et Maanteeametit hakkab juhtima pangandusinimene . Miks ma ei imesta, et 12 inimest, kes eeldatavasti erinevalt sellest ühest vastasid konkursitingimustele enam-vähem , said haleda tünga?  Oli ka Raasuke juba andnud vihjeid..   Eelmisel korral, kui korraldati "avalik konkurss", tähendas see pigem "avalikku saladust", kellele koht määratud on ja vähesed läksid õnge. Ei ole mul au tunda seda konkreetset hr Adamsoni , et mingeid ootusi üles kruvida. Olgu ta nii kõva inimeste juhtija, kui tahes, kerge tal olema ei saa. Kui "üldised teadmised Eesti transpordi- ja regionaalpoliitikast, teede-, ühistranspordi-,...

Maikuus toimunud rattamarsruutide kaardistamisse sai ka oma panus antud. Ootan pikisilmi puuduvaid ühendusteid, et ei peaks sõiduteel autodega rinda pistma. Ühte puuduvat paarisajameetritst parasjagu tehakse. Kadaka teel ehitamisel paarisajameetrine kergliiklusteejupike.. Kui need teejupid omavahel lõpuks ühendatud saavad, siis ei saa keegi enam öelda, et jalgrattaga ei ole võimalik liigelda. Näiteks valmis Eesti rikkaimas vallas tervelt 2,2km kergliiklusteed , mis piltide järgi meenutab asfaldiga kindlustatud maantee kraavi. Piltidele mahtusid kohalikud vallajuhid, aga ka regionaalminister! Ju siis on projektil regionaalpoliitilist mõõdet. Õnneks oli avamisel ilus ilm ja autod ei pritsinud regionaalministrit märjaks.. Peagi saame aga näha Edgarit lõikamas linti Hiiu-Harku vanale raudteetammile ehitatava kergtee avamisel . Vaevalt siis ministreid näha saab.. Ma olen seda valmivat teed sõitnud ja mõelnud, et kas kergteed peab tõesti projekteerima ja ehitama nagu raudteed? ...