Otse põhisisu juurde

Väo sõlm ja meedia surve

Täna siis Äripäev tõmbas teema taas tulipunkti. Et asjast lihtsam ülevaadet saada oleks, korjan lingid siia kokku. Artiklitel on muidugi palju huvitavaid ja "huvitavaid" kommentaare, lahmitakse seinast seina.
Mõned faktide täpsustused kommenteerijatele.
  • Väo-Maardu lõigu esialgse projekti koostasid COWI ja EA Reng, mitte Ramboll. Eestis ei olnud projekti koostamise ajal Rambolli veel olemaski.
  • Ramboll ei ole vastuväite esitamisega kuidagi seotud.
  • Detailplaneeringu lahendus erineb kardinaalselt esialgsest lahendusest, kuid vastuväide on esitatud ainult sellele osale, mis puudutab tankla maha- ja pealesõite.
  • Vastuväite esitajatel puuduvad igasugused sidemed tanklakettidega.
  • Mäo sõlme ei ole projekteerinud, aga olin esialgse eelprojekti tellijapoolne projektijuht. Sellest võib eraldi pikema loo kirjutada, kui kedagi huvitab. Kriitika sõlme aadressil on paljuski põhjendatud, igal hädal on oma anatoomia.
Üks huvitav teema kommentaaridest on seotud lubjakiviga. Esialgne projekt nägi ette Väo sõlme viimise osaliselt süvendisse. See on teada, et kogu piirkond paikneb lubjakivi peal, sõlme kõrval on Väo karjäär ning Tallinna ringtee all on lausa aktiivsed lubjakivi varud. Kui vaatame K-Projekti lahendust, siis selles on ainult kõrged mulded, mis on koledad, tõstavad liikluse maapinnast kõrgemale ja soodustavad müra levikut.
Tervet Lasnamäed läbib Laagna tee, mis omal ajal oli Eesti Projekti inseneride ja arhitektide superidee. Kanalist saadud materjal kulus kõik ehituseks ära ja transpordivood said õuelt peitu.
Teed on võimalik ehitada karjäärist toodavast materjalist või tee maa-alalt saadavast materjalist. Kõik, mis saadakse tee maa-alalt ja kasutatakse samas ära, ei loeta maavara kaevandamiseks ja sellelt ei pea maksma ka ressursimaksu. Teekasutaja jaoks on ressursimaks kadunud raha, sest see liigub kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja sellega võib rahastada mida iganes. Lisaks on ka transpordikulud võrreldes karjäärist juurdeveetava materjaliga oluliselt väiksemad. Seega ei ole üldse välistatud, et näiliselt väiksema mahuga Väo sõlm on kallim, kui esialgne mastaapsem lahendus, kus mullamahud olid tasakaalustatud. Ka keskkonnamõju on karjäärist veetava materjali puhul suurem, aga need on asjad, mis keskkonnamõju hindajatel sageli juhtmed kokku ajavad.
Kui Väo sõlme eelarvega on probleeme, siis tasuks ikkagi süvendi varianti kaaluda. Rääkimata sellest, et kui raha on vähe, siis ei tehta eraettevõtjale mingeid müstilisi kingitusi. See muideks võib olla oluline argument struktuurifondide raha tagasiküsimiseks.

Olgu siia lisatud skeem, mis oli ka vastuväite juures selgituseks. Tooma tänava pikenduse kaudu saab ühendada ka Tallinna ringteest idapoole jäävad kinnistud.

Põhitänav/maantee pole vormelirada, et peaks sajaga boksi sõitma.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun