Väo sõlm ja meedia surve

Täna siis Äripäev tõmbas teema taas tulipunkti. Et asjast lihtsam ülevaadet saada oleks, korjan lingid siia kokku. Artiklitel on muidugi palju huvitavaid ja "huvitavaid" kommentaare, lahmitakse seinast seina.

• ÄP 2012-09-05 kaanelugu Insenerid: Väo ristmik tuleb ohtlik
• Vastuväite (nimetatud vaideks) terviktekst
• Lugu ekspertiisist, mille tegi Reaalprojekt OÜ Loe Väo ristmiku ohutuse ekspertiisi
• Reaalprojekti ekspertarvamus
• K-Projekti jokk vastus
• Delfi refereering Insenerid: Tallinna tuiksoonele kerkiv Väo ristmik on ohtlik
• Postimehe/E24 refereering Väo ristmik sai inseneridelt hävitava hinnangu

Mõned faktide täpsustused kommenteerijatele.

• Väo-Maardu lõigu esialgse projekti koostasid COWI ja EA Reng, mitte Ramboll. Eestis ei olnud projekti koostamise ajal Rambolli veel olemaski.
• Ramboll ei ole vastuväite esitamisega kuidagi seotud.
• Detailplaneeringu lahendus erineb kardinaalselt esialgsest lahendusest, kuid vastuväide on esitatud ainult sellele osale, mis puudutab tankla maha- ja pealesõite.
• Vastuväite esitajatel puuduvad igasugused sidemed tanklakettidega.
• Mäo sõlme ei ole projekteerinud, aga olin esialgse eelprojekti tellijapoolne projektijuht. Sellest võib eraldi pikema loo kirjutada, kui kedagi huvitab. Kriitika sõlme aadressil on paljuski põhjendatud, igal hädal on oma anatoomia.

Üks huvitav teema kommentaaridest on seotud lubjakiviga. Esialgne projekt nägi ette Väo sõlme viimise osaliselt süvendisse. See on teada, et kogu piirkond paikneb lubjakivi peal, sõlme kõrval on Väo karjäär ning Tallinna ringtee all on lausa aktiivsed lubjakivi varud. Kui vaatame K-Projekti lahendust, siis selles on ainult kõrged mulded, mis on koledad, tõstavad liikluse maapinnast kõrgemale ja soodustavad müra levikut.

Tervet Lasnamäed läbib Laagna tee, mis omal ajal oli Eesti Projekti inseneride ja arhitektide superidee. Kanalist saadud materjal kulus kõik ehituseks ära ja transpordivood said õuelt peitu.

Teed on võimalik ehitada karjäärist toodavast materjalist või tee maa-alalt saadavast materjalist. Kõik, mis saadakse tee maa-alalt ja kasutatakse samas ära, ei loeta maavara kaevandamiseks ja sellelt ei pea maksma ka ressursimaksu. Teekasutaja jaoks on ressursimaks kadunud raha, sest see liigub kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja sellega võib rahastada mida iganes. Lisaks on ka transpordikulud võrreldes karjäärist juurdeveetava materjaliga oluliselt väiksemad. Seega ei ole üldse välistatud, et näiliselt väiksema mahuga Väo sõlm on kallim, kui esialgne mastaapsem lahendus, kus mullamahud olid tasakaalustatud. Ka keskkonnamõju on karjäärist veetava materjali puhul suurem, aga need on asjad, mis keskkonnamõju hindajatel sageli juhtmed kokku ajavad.

Kui Väo sõlme eelarvega on probleeme, siis tasuks ikkagi süvendi varianti kaaluda. Rääkimata sellest, et kui raha on vähe, siis ei tehta eraettevõtjale mingeid müstilisi kingitusi. See muideks võib olla oluline argument struktuurifondide raha tagasiküsimiseks.

Olgu siia lisatud skeem, mis oli ka vastuväite juures selgituseks. Tooma tänava pikenduse kaudu saab ühendada ka Tallinna ringteest idapoole jäävad kinnistud.

Põhitänav/maantee pole vormelirada, et peaks sajaga boksi sõitma.