Otse põhisisu juurde

Väo sõlm ja meedia surve

Täna siis Äripäev tõmbas teema taas tulipunkti. Et asjast lihtsam ülevaadet saada oleks, korjan lingid siia kokku. Artiklitel on muidugi palju huvitavaid ja "huvitavaid" kommentaare, lahmitakse seinast seina.
Mõned faktide täpsustused kommenteerijatele.
  • Väo-Maardu lõigu esialgse projekti koostasid COWI ja EA Reng, mitte Ramboll. Eestis ei olnud projekti koostamise ajal Rambolli veel olemaski.
  • Ramboll ei ole vastuväite esitamisega kuidagi seotud.
  • Detailplaneeringu lahendus erineb kardinaalselt esialgsest lahendusest, kuid vastuväide on esitatud ainult sellele osale, mis puudutab tankla maha- ja pealesõite.
  • Vastuväite esitajatel puuduvad igasugused sidemed tanklakettidega.
  • Mäo sõlme ei ole projekteerinud, aga olin esialgse eelprojekti tellijapoolne projektijuht. Sellest võib eraldi pikema loo kirjutada, kui kedagi huvitab. Kriitika sõlme aadressil on paljuski põhjendatud, igal hädal on oma anatoomia.
Üks huvitav teema kommentaaridest on seotud lubjakiviga. Esialgne projekt nägi ette Väo sõlme viimise osaliselt süvendisse. See on teada, et kogu piirkond paikneb lubjakivi peal, sõlme kõrval on Väo karjäär ning Tallinna ringtee all on lausa aktiivsed lubjakivi varud. Kui vaatame K-Projekti lahendust, siis selles on ainult kõrged mulded, mis on koledad, tõstavad liikluse maapinnast kõrgemale ja soodustavad müra levikut.
Tervet Lasnamäed läbib Laagna tee, mis omal ajal oli Eesti Projekti inseneride ja arhitektide superidee. Kanalist saadud materjal kulus kõik ehituseks ära ja transpordivood said õuelt peitu.
Teed on võimalik ehitada karjäärist toodavast materjalist või tee maa-alalt saadavast materjalist. Kõik, mis saadakse tee maa-alalt ja kasutatakse samas ära, ei loeta maavara kaevandamiseks ja sellelt ei pea maksma ka ressursimaksu. Teekasutaja jaoks on ressursimaks kadunud raha, sest see liigub kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja sellega võib rahastada mida iganes. Lisaks on ka transpordikulud võrreldes karjäärist juurdeveetava materjaliga oluliselt väiksemad. Seega ei ole üldse välistatud, et näiliselt väiksema mahuga Väo sõlm on kallim, kui esialgne mastaapsem lahendus, kus mullamahud olid tasakaalustatud. Ka keskkonnamõju on karjäärist veetava materjali puhul suurem, aga need on asjad, mis keskkonnamõju hindajatel sageli juhtmed kokku ajavad.
Kui Väo sõlme eelarvega on probleeme, siis tasuks ikkagi süvendi varianti kaaluda. Rääkimata sellest, et kui raha on vähe, siis ei tehta eraettevõtjale mingeid müstilisi kingitusi. See muideks võib olla oluline argument struktuurifondide raha tagasiküsimiseks.

Olgu siia lisatud skeem, mis oli ka vastuväite juures selgituseks. Tooma tänava pikenduse kaudu saab ühendada ka Tallinna ringteest idapoole jäävad kinnistud.

Põhitänav/maantee pole vormelirada, et peaks sajaga boksi sõitma.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tramm on uus rong, rong ei ole f. tramm!

Eelmisel aastal avati Tallinnas trammitee pikendus lennujaama. Minul oli võimalus seda proovida kohe esimesel päeval, ehk 01.09.2017. Lasime ennast autoga linna sõidutada, parkisime keskturu juurde ja veeretasime kohvrid trammile. Distants Keskturu juurest Lennu nimelisse jaama on Tallinnas linnulennult 2460 meetrit. Mööda trammiteed on vahemaa 3250 meetrit.
Selle vahemaa läbimiseks kulus 16 minutit ja 2 eurot, mis teeb trammi keskmiseks kiiruseks 12.2km/h.


Vahel sõidan ma Tallinnas rongiga. Laagri peatusest Tallinna (Balti jaam) on täpselt 13km ja selle läbimiseks kulub Elroni porgandil 26 minutit. Keskmine kiirus 30km/h.

Ka Helsingis sõidan ma rongiga. Reis Leppävaarasse kestab U rongiga 15 minutit, A rongiga (peatub iga posti juures) 19 minutit. Vahemaa on 11.2km, keskmine kiirus 44.8km/h.
Sõit Espoosse kestab 28 minutit, 20.5km, keskmine kiirus 43.9km/h.

Hiljuti käisin ma Portos. Lennujaamast kesklinna sõitsin kiirtrammiga, mida kutsutakse seal Metrooks, sest osaliselt sõidavad t…

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus).
Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turboringristmik ringlemisvaba ehk pulmarong peab valima õige raja ringile…

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades.


Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil, kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsultanti.


Meil o…