Vastuse analüüsimisel tõdesin, et Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/96/EÜ rakendamiseks kehtestatud määrustega korraldanud ühe arusaamatuse. Nimelt on teeseaduse §25 lõige 2'3 alusel kehtestatud määrused "Liiklusohutuse auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele" ja "Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise tingimused ja nõuded mõju hindamisele".
Mis on liiklusohutuse auditeerimise ja liiklusohutusele avalduva mõju hindamise erinevus, selgub direktiivist, kus need mõisted on defineeritud. Direktiiv ütleb mõlemal kohta, et need toimingud tuleb teha kõikide infrastruktuuriprojektide korral. Mõju hindamine sealjuures esialgse planeerimise etapis, audit aga kõikides etappides.
Mõju hindamise määruse §1 lg2 on aga millegipärast püütud hindamisele kuuluvate projektide/planeeringute ringi piirata ja seda loogika vastaselt:
Liiklusohutusele avalduva mõju hindamine on kohustuslik Eestis asuvatel üleeuroopalisse teedevõrku kuuluvatel teedel, kui kavandatakse uue tee ehitamist või olemasoleva teedevõrgu muutmist, millega kaasneb oluline mõju liiklusvoole. Teedevõrgu muutmine ei ole lisaradade juurdeehitamine või ristmike ümberehitamine. Oluliseks mõjuks liiklusvoole on mõju, kui sellega kaasneb tee ühel sõidurajal liiklusvoo kasv tipptunnil üle 30 protsendi.
Üldjuhul võib tõesti väita, et ristmiku ümberehitamine ei ole teedevõrgu muutmine, kuid ristmikule lisaharude ja teiste funtksioonide külgepookimine on käsitletav teedevõrgu muudatusena. On suur vahe, kas tegemist on põhimaanteede ristmikuga või kaupluse juurdepääsuga. See on vägagi strateegiline küsimus. Iseasi, kas seda osatakse liiklusohutuse seisukohalt korrektselt tõlgendada. Direktiiv ei näe ette sellist analüüsitavate juhtumite piiramist.
Kokkuvõtteks jääb selle lühikese määruse mõte üldse arusaamatuks, sest peale selle §1 lg2 ta midagi uut võrreldes teeseaduse ja direktiiviga ei sisalda ning parem, kui seda ka ei oleks pastakast välja imetud. Ka see viimane lause sõiduraja liiklusvoo kasvust on jabur, sest liiklus ei koosne ainult sõidukitest ja ohtude hindamisel tuleb arvestada kõiki liiklejaid (direktiivis on eraldi välja toodud LISA I, 2. d. liiklejad, sealhulgas haavatavamad liiklejad (nt jalakäijad, jalgratturid, mootorratturid);), samuti seda, et ka liiklusvoo vähenemisest võib samuti tekkida uusi ohte. Olgu veel lisatud, et kõigist liiklusõnnetustest vabariigis tervelt 5% leiab aset Tallinna linna 30-l ristmikul ning 50% kõigist õnnetustest Tallinnas!
Kokkuvõtteks jääb selle lühikese määruse mõte üldse arusaamatuks, sest peale selle §1 lg2 ta midagi uut võrreldes teeseaduse ja direktiiviga ei sisalda ning parem, kui seda ka ei oleks pastakast välja imetud. Ka see viimane lause sõiduraja liiklusvoo kasvust on jabur, sest liiklus ei koosne ainult sõidukitest ja ohtude hindamisel tuleb arvestada kõiki liiklejaid (direktiivis on eraldi välja toodud LISA I, 2. d. liiklejad, sealhulgas haavatavamad liiklejad (nt jalakäijad, jalgratturid, mootorratturid);), samuti seda, et ka liiklusvoo vähenemisest võib samuti tekkida uusi ohte. Olgu veel lisatud, et kõigist liiklusõnnetustest vabariigis tervelt 5% leiab aset Tallinna linna 30-l ristmikul ning 50% kõigist õnnetustest Tallinnas!
Uurides määruse seletuskirja lootsin leida mingi põhjenduse, miks on selline säte määrusesse kirja pandud, kuid seda seal ei ole. Sestap saatsin määruse autoritele järelepärimise, millele vastust tuleb oodata.
e-õigusest määruse eelnõud toimikut uurides tegin veel huvitava tähelepaneku. Nimetatud määruste eelnõule ei ole suvatsenud mitte ükski ministeerium oma arvamust esitada, ka Siseministeerium mitte! Püüdke mulle nüüd selgeks teha, et Eesti Vabariigis on liiklusohutus prioriteet!?
Igatahes on linna vastuses viidatud just sellele määruse punktile, mille kohaselt liiklusohutusele avalduva mõju hindamine ei ole nõutud, kuigi direktiivist see ei tulene.
Olgu mõju hindamisega, kuidas on, auditeerimine on kohustuslik, mida vastuses ka kinnitatakse Audit on ka tehtud ning selles on ka viidatud samadele ohtudele ja põhimõttelistele probleemidele. Küll ei ole audiitor asja nö "tõsiseks ajanud". Sellel on omad põhjused, eelkõige see, et auditi on tellinud projekteerija, mitte Maanteeamet.
Küsimus ei ole selles, kas planeeritav lahendus on ohtlik? Küsimus on selles, kui ohtlik see lahendus on ja kas on põhjendatud selliste ohtude planeerimine? Kas liiklusohutus on üldse prioriteet?
Küsimus ei ole selles, kas planeeritav lahendus on ohtlik? Küsimus on selles, kui ohtlik see lahendus on ja kas on põhjendatud selliste ohtude planeerimine? Kas liiklusohutus on üldse prioriteet?
Kui juba liiklusohutusele avalduva mõju hindamisest juttu tuli, siis selline hindamine oleks palju olulisem aktiivse maakasutuse planeerimisel, sest enamus probleemidest tekitataksegi olemasoleval teedevõrgul tanklate, kaupluste, koolide, elamute jne planeerimise ja ehitamisega valesse kohta. Ka antud juhul võiks mõelda nii, et kui Väo sõlm oleks olemas ja välja ehitatud sellise skeemi kohaselt, kus tanklat ja sellele mõeldud peale- ja mahasõite ei eksisteeri, siis milline oleks mõju liiklusohutusele, kui sõlme külge pookida üks tankla?
Kui otsida määrusele mingit mõtet, siis võikski kirjutada sinna, et põhimaanteede mõjuvööndis koostatavatele planeeringute puhul tuleb samuti läbi viia liiklusohutusele avalduva mõju hindamine. See oleks tõeliselt radikaalne ja Euroopaski suunda näitav. Keegi ei keela meil teha rohkem, küll on direktiivi mõte see, et vähem ei ole lubatud teha. Liiklusohutus lihtsalt ei ole kompromisside tegemise koht.
Kommentaarid
Postita kommentaar
Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!