wips

Muidugi on vaatamisväärsusi sealkandis oluliselt rohkem, aga valmimas on üks järjekordsetest rekordehitistest. Tegemist ei ole kõrgusse tikkuva ehitisega, nagu muidu kombeks, vaid pigem mööda maad laiutava 3-jalgse monstrumiga. Ferrari World ei ole midagi enamat, kui meie mõistes kultuuri- ja vabaajakeskus ehk siis lihtsamalt ülemõistuse suur ostlemise keskus. View Larger Map Muidugi asub säherdune asutus otse ringraja servas ja väiksem ringrada ostlejate jaoks on ka katuse all. Kui Lõunakeskuses saab uisutada, siis Ferrari keskuses saab teha palju enamat, näiteks sõita rollercoasteril istudes vormeli kokpitis. Ilusaid pilte valmivast ostuhullumajast saab vaadata siit . Ametlik kodulehekülg http://www.ferrariworldabudhabi.com/ Avamine juba selle aasta oktoobris!

Maailmalõpukuulutajatele üks mõtlemapanev ettekanne. Muud polegi vaja öelda, kui et kõik on mõtlemises kinni. Võib ka nii mõelda. Võib ka mõelda, et mõtlemisest ei sõltu midagi. Mis aga sellel mõtlemisel siis üldse mõtet on? Richard Sears näitab väga lihtsalt, kuidas mõtlemine on meid viinud edasi ja aidanud primitiivseid energiaallikaid järjest asendada keerukamatega. Isegi, kui oleme vahepeal teinud mõtlematusi, siis on need aidanud meil tehnoloogiliselt tohutult areneda. Tänu tehnoloogiale saame rohelistemaks. Ainult üks asi teeb muret.. mis mõte oleks sõita mootorrattaga, mis häält ei teeks?

Tallinna linnas koinitakse inimesi täiega, kui neil peaks olema vajadus oma asjatoimetusi autoga ajada. Iseenesest oleks ju tore, kui autostumise piiramine toimuks alternatiivseid võimalusi pakkudes, kuid tegelikkus on teine. Ühistransporti tõmmatakse koomale samamoodi, nagu parkimiskohti. Üks meeldiv tagajärg sellel kõigel on: linnapilti on tekkinud jalgratturid. Jalgratturitel aga pole oma kaherattalist kuhugile kinnitada ja kui ühtegi vaba vihmaveetoru või laternaposti enam pole, siis tuleb ta tuppa kaasa võtta. Sattusin juhuslikult lugema Tallinna linna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014 . Tegemist on tüüpilise sisutühja dokumendiga: tuleks, peaks, oleks tädil rattad, siis.. Mitte ühtegi mõõdetavat eesmärki, lihtsalt umbluu. Otsisin esimesena peatükki suurürituste parkimiskorralduse kohta, millega seoses on mul eelmisest aastast veel mõne mehega arved klaarimata. Jällegi ei ole seal midagi konkreetset: peaks, tuleks, oleks.. Siis aga sattusin peatükile "5.7 Pu...

Vabariigi Valitsus algatas Üleriigilise planeeringu "Eesti 2030 +". Kahjuks ei ole Siseministeerium suutnud näidata eeskuju motiveeritud otsuse vormistamisega. Kuigi otsusele on lisatud seletuskiri, puudub siiski selge motivatsioon üleriigilise planeeringu algatamise otsusest: mis on planeeringu eesmärk, mida tahetakse "planeerida", millistele strateegilistele küsimustele peab niivõrd ulatuslik ja tähtis dokument vastused andma? Kui kohaliku omavalitsuse tavapärane detailplaneeringu algatamise otsus sisaldab motivatsioonina primitiivset "jagada ala kruntideks ja määrata sihtotstarve", siis üleriigilise planeeringu algatamise otsuses pole sellelegi midagi vastu panna. Kui eesmärgid puuduvad, siis ei ole vähimatki põhjust oodata ka eesmärkidele vastavat tulemust... Kui paljud üldse teavad, et on olemas üleriigiline planeering Eesti 2010 ? Mina tean ainult professionaalsest kretinismist, mitte seepärast, et olen selle riigi kodanik. Samas on tegemist dokumen...

Kirjutasin eelmise aasta lõpul ajakirjas Ehitaja artikli riigihangete teemal. Riigihangete teemat olen ka siin blogis varasemalt käsitlenud. Nüüd siis roosa lehe kord . Viimasel ajal on ehitusvaldkonnas teema vägagi aktuaalne. Tavapärane on, et probleemist hakatakse kõva häälega ja valesti rääkima siis, kui selle tagajärjed ilmselgelt avalduvad. Lisaks sellele, et kokku hakkavad kukkuma ehitised , kukuvad ära ka ehitajad . Probleem aga pole tekkinud üleöö ja sellel ei ole ka masuga midagi pistmist. Riigihangete probleemistik on mitmetahuline ja üldse mitte lihtne. Selle põhjused ulatuvad meie minevikku - pikka aega kontrollimehhanismidele toetunud ühiskonnas elanud ei oska teisiti olla, kui eeldada, et kõik (ametnikud) on pätid, kaabakad ja päevavargad. Mõtteviis, et me ajame kõik ühist asja partneritena, on ikka veel võõras. Pidevalt on meie vahel piirid - teie ja meie. Olgu need siis haldusterritoriaalsed piirid või avalikku sektorit erasektorist eraldav rindejoon. Keegi ei näe ega t...

Eelmisel nädalal potsatas Ülemiste järve jääle Ann. Kriimustas põhja ja lasi mahla välja. Päästeametnikud sumpasid läbi lume ja said suurema osa mahlast enda valdusesse, seejärel lohistasid Anni kaldale. Nagu nad ütlevad, õnnelik õnnetus, sest viga said ainult asjad ja kraanivesi tuld ei võta. Ekspress joonistas aga kaardile Härjapea jõe , mis juba peaaegu 100 aastat kodanike silme eest peidetud on.. kuid vahetevahel näitab ta ennast Tuukri tänaval ja Ahtri tänaval. Alustades teekonda lumiste nõlvade poole läbi vesise Põhjaväila avastasin, et Ülemiste vanakesel on uus nimi. Või siis on tänavatel ulpiv porijõgi Tallinna linna omand?

Liiklusmärke on meil palju, aga põhilised liiklusmärgid on leiutatud pea sada aastat tagasi. Need on Stop(p) ja Anna teed. Tegelikult enamus liiklusmärke ju liiklust ei korralda, vaid hoiatavad, suunavad, keelavad, ahistavad, jne. Kohati tundub, et need on eeskirjades selleks, et Transpordiameti ametnikud saaks ennast meie peal välja elada, luua omapäraseid sambaid (Art Songa). Ameerika kogemusest kirjutades mainisin , et sealmaal on tavapärane ristmiku kõigile harudele paigaldada Stopp märk, mis sunnib ristmikule lähenejad peatuma. Vaikimisi on kujunenud nendel ristmikel liiklemise reegliks kultuur. Selline kultuur, kus ristmikku ületatakse ristmikule saabumise järjekorras. Sellisel liikluskorraldusel on aga oma hind. Gary Lauder pakub välja uudse märgi ja kutsub üles olema üldse teistega arvestavam. Hea mõte!

Liikluskindlustuse Fond avaldas 2009 aasta statistika , mille kohaselt heaks uudiseks on see, et tervikuna on liikluskahjud vähenenud. Selle põhjuseks ei ole muud, kui majanduslangus ja vähenenud liiklus. Mingil määral saab olukorra paranemist lugeda ka majanduskasvu tingimustes jõudsalt uuenenud autopargi süüks. Uuemad autod on palju ohutumad, kui ka veel 10 aastat tagasi toodetud autod. Mis mind aga kirjutama sundis? Ikka see, et statistika toob välja ka ohtlikumad kohad meie teedel ja tänavatel. Need on ikka needsamad kohad, mis ka varasematel aastatel. Tekib küsimus, miks? Miks siis midagi ette ei võeta? Miks lepime olukorraga? Kes on need süüdimatud, kes Tallinnas teid projekteerivad, liiklust korraldavad? See oli 3 aastat tagasi, kui Tallinna Kommunaalameti korraldatud nn Valdmanni ümarlauas tegin ettepaneku teha kõikidele tee-ehitusprojektidele liiklusohutuse audit, et vältida ohtlike lahenduste ehitamist. Lp Ain Valdmann teatas seepeale, et see on täiesti mittevajalik, sest Tal...

Toimus järjekordne Linnafoorum , mille teemaks oli sedakorda Põhjaväil . Jah või ei. Oli põnev diskussioon. Järgnevalt mõned väited, mille osas mul on oma arvamus. Infrastruktuuriobjekte planeeritakse, ehitatakse lühikese perspektiiviga. Põhjaväila monstrumristmik Linnahalli ees ehitati ca 10 aastat tagasi. Nüüd tahetakse seda justkui ümber ehitada. Konkreetne ristmik tehti hädakorras odavalt ja tehtigi lühikese perspektiiviga. Lisaks oli keegi ära hirmutanud linnainsenerid, mistõttu kartsid nad eritasandilisi lahendusi, mida oleks saanud teha kompaktsemalt ja pikema perspektiiviga. Sealjuures kardeti ka vanalinna varjamist... Tegelikult kavandatakse väilasid alati pikema perspektiiviga, kuid alati on ka neid kes kahtlevad prognoosides ja pigem peavad prognoosidel põhinevat planeerimist üldse suureks patuks. Prognoositakse aga maakasutust. Maakasutust planeeritakse. Transporti keegi ei planeeri. Kõik edasine on tagajärg. Tagajärgi asfalteeritakse. Väiladest on raske üle pääseda. Põhja...

Eelmise aasta suuruudiseks ehitusvaldkonnas oli kindlasti valimiste ajal avatud Solarise kinosaali lae varing, mida mõned nimetasid õnnelikuks õnnetuseks. Õigem oleks seda nimetada siiski õnnelikuks rumaluseks. Ehitamine ei ole naljaasi ja kui seda tehakse diletantide poolt või lihtsalt üle jala, siis suureneb tõenäosus, et sellised õnnetused hakkavad juhtuma. On selge, et paljud asjad ei ole veel juhtunud, mille põhjuste hulka võib lugeda ehitusbuumi, ehituspoliitika ja päevapoliitika. Solaris on poliitiline objekt. Kuid mitte ainus selline. Enamus kohalike omavalitsuste eelarvetest valimiste ajaks valminud objektides t on päevapoliitilised objektid. Eelmisel aastal valmis Mustla vallas Tarvastu terviserada koos sillaga üle Tarvastu paisjärve paisu. Selle objekti rahastamiseks oli "kirjutatud" projekt, et saada raha EASilt. Kui töö sai tehtud, siis mindi raha järele. EASil tekkisid kahtlused rajatud silla jätkusuutlikkuse osas ning seetõttu küsiti silla projekti, täitejoonis...