Otse põhisisu juurde

Sillaehitamine ei ole liivakastimäng

Eelmise aasta suuruudiseks ehitusvaldkonnas oli kindlasti valimiste ajal avatud Solarise kinosaali lae varing, mida mõned nimetasid õnnelikuks õnnetuseks. Õigem oleks seda nimetada siiski õnnelikuks rumaluseks. Ehitamine ei ole naljaasi ja kui seda tehakse diletantide poolt või lihtsalt üle jala, siis suureneb tõenäosus, et sellised õnnetused hakkavad juhtuma. On selge, et paljud asjad ei ole veel juhtunud, mille põhjuste hulka võib lugeda ehitusbuumi, ehituspoliitika ja päevapoliitika.

Solaris on poliitiline objekt. Kuid mitte ainus selline. Enamus kohalike omavalitsuste eelarvetest valimiste ajaks valminud objektidest on päevapoliitilised objektid.

Eelmisel aastal valmis Mustla vallas Tarvastu terviserada koos sillaga üle Tarvastu paisjärve paisu. Selle objekti rahastamiseks oli "kirjutatud" projekt, et saada raha EASilt. Kui töö sai tehtud, siis mindi raha järele. EASil tekkisid kahtlused rajatud silla jätkusuutlikkuse osas ning seetõttu küsiti silla projekti, täitejooniseid ja eksperthinnangut silla kandevõime kohta. Selgus, et silla ehitamine oli kohalike meeste kohalikest materjalist kohalik käsitöö, mille kohta puudus nõuetekohane projekt. Projekti arendav MTÜ Tarvastu Spordi ja Vabaja klubi pöördus Rambolli poole teostusprojekti vormistamiseks. Teostusprojekti koosseisus teostati ka tugevusarvutused, mis näitasid seda, et 16m pikkuse avaga sild on ohutu, kui sellel on kolm inimest, kuid sillale ei saa lubada hooldusmasinat ning see ei kanna ka normatiivset lumekoormust. Kuna vundamendikonstruktsioonide ja geoloogia kohta puudusid andmed, siis ei saanud nende kohta seisukohta anda. Lõppjäreldus oli, et sild tuleb asendada uuega vastavalt nõuetekohasele projektile.

Tänaseks on see sild ajalugu. Õnneks läks nii, sest kui vesi poleks silda ära viinud võinuks sild ära viia Tarvastu lapsed. Jällegi jääb üle loota, et keegi sellest loost ka midagi õpib. Usun, et Tarvastu inimesed on oma õppetunni saanud ja teevad sellest ka vastavad järeldused. Silla projekteerimiseks ja ehitamiseks avalikule teele on vajalik tegevusluba vastavalt teeseadusele.

Olgu öeldud, et silla projekteerimisel tuleb arvestada ka ülesvoolu paiknevate paisudega ning arvestada nende avamise vajadusega. Oleme harjunud viimase 20 aasta sademevaesete suvede ja talvedega ega mõista seetõttu paisude olemust ja vajadust.

Kommentaarid

  1. Solarise stoorist ka midagi:
    lae konstruktsioon - plaat, vill, vill, plaat, vill.
    kinnituselemendid millega tavalist kontori ripplage kinnitatakse - tavaliselt siis kerge alumiiniumplaat või plastik. Projekteerija olla ette näinud küll spetskinnitused, ehitaja ilmselt arvestas hinnaga ja sellega, et spetskinnitusi kohe võtta pold, tulnuks tellida - ja läks lihtsama vastupanu teed. Järelvalve ei valvanud et mis elementidega kinnitatakse ja nii see juhtus.
    Projekteerija pani puusse arvutustes, ripplagi kavandati pea hermeetiline mis tähendab ventilatsiooni rõhkude muutusel koormusi, mida ei olnud üldse läbi mõeldud (konstruktsioon oli vaid välja mõeldud).
    Kindlasti jääb lõpuks süüdi koristaja, kes ülerõhuga saali ukse avas. Oleks ta sissegi astund, oleks võibolla oma karistuse kätte saanud.
    Aga loota et poliitiliselt kallutatud jõud, kes objekti ehitust korraldasid ja survestasid, telgitagustest välja toodaks - on ilmselt liiast.

    VastaKustuta
  2. Mustla valda ei ole olemas, tegu on siiski Tarvastu vallaga.

    VastaKustuta
  3. Tänud märkuse eest, tõepoolest on veel kodumaa haldusjaotuse õppimisega vaja tegeleda.. kuniks pole haldusreformiga seda lihtsustatud :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi