Otse põhisisu juurde

Väilade poolt ja vastu

Toimus järjekordne Linnafoorum, mille teemaks oli sedakorda Põhjaväil. Jah või ei.

Oli põnev diskussioon.

Järgnevalt mõned väited, mille osas mul on oma arvamus.

  1. Infrastruktuuriobjekte planeeritakse, ehitatakse lühikese perspektiiviga. Põhjaväila monstrumristmik Linnahalli ees ehitati ca 10 aastat tagasi. Nüüd tahetakse seda justkui ümber ehitada.
    Konkreetne ristmik tehti hädakorras odavalt ja tehtigi lühikese perspektiiviga. Lisaks oli keegi ära hirmutanud linnainsenerid, mistõttu kartsid nad eritasandilisi lahendusi, mida oleks saanud teha kompaktsemalt ja pikema perspektiiviga. Sealjuures kardeti ka vanalinna varjamist...
    Tegelikult kavandatakse väilasid alati pikema perspektiiviga, kuid alati on ka neid kes kahtlevad prognoosides ja pigem peavad prognoosidel põhinevat planeerimist üldse suureks patuks. Prognoositakse aga maakasutust. Maakasutust planeeritakse. Transporti keegi ei planeeri. Kõik edasine on tagajärg. Tagajärgi asfalteeritakse.
  2. Väiladest on raske üle pääseda. Põhjaväil lõikab kesklinna merest ja välistab linna avamise merele.
    Probleem on selles, kuidas väilu projekteeritakse. Tänasest nn Põhjaväilast on Soome turistidel tõeliselt raske üle saada ja ohtlik ka. Lapi kulda veetakse üle soolalumise kuuerajalise kaheteistvaolise asfaldijõe. Lähemal vaatlusel selgub, et enamus sellest asfaldist on tühi, autod liiguvad pakettides ristmikust ristmikuni. Moraal on selles, et mida rohkem on ristmikke, seda suurem on radade vajadus ja seda ebaefektiivsem on ruumikasutus. Eritasandiline väil võimalikult harvade liitumisvõimalustega võtaks vähem ruumi ja teisel tasandil alt või ülevalt oleks ka selle ületamine lihtsam.
    Tallinna vaevab Kohukesevabriku sündroom. Kohukesevabrik asub Ahtris. Mina ei taha Ahtris toodetud kohukest, ega teeprojekti.
  3. Euroopa nõuab väiksemaid maju ja aedu, tihedamat linna. Mida tihedam on linn, seda rohkem on ühistranspordi kasutajaid.
    No minge vaadake meie tiheda ühiselu mägesid. Miskipärast on nad tiheda autode ühiselu näited.
    Miskipärast ei taheta Londonit enam tihendada ja uusi hooneid praktiliselt ei ehitata. Käies Richmondis panin tähele, et valdavalt kinnise ehitusviisiga tihedalt kokkupakitud ridaelamuboksidest pea neljandik olid tühjad. Miks? Neli päeva suurlinna ühistransporti oli minu jaoks mõneks ajaks ammendavalt väsitav.
  4. Uute teede ehitamine soodustab autostumist.
    See väide on tõene teatud tingimustel ja teatud piirini. Ilma maakasutuseta liiklust ei ole. Ringrajal ei ole liiklus, vaid ajaviide, sport. Kui maakasutust planeeritakse, siis kaasneb ka mobiilsusvajadus. Küsimus on mobiilsusvajaduse rahuldamises, mida tekitatakse maakasutuse planeerimisega. Miks me planeerime ja ehitame uusi tõmbekeskusi ilma transpordita?
  5. Eurooplased soovitavad meile polütsentrilist linnakeskkonda.
    Aga meil ju on neid tsentreid küllaga: Mustika keskus, Ülemiste keskus, Sikupilli keskus, Rocca'al Mare keskus, jpt. Nali, aga nii see on. Kõik need keskused on varustatud suurte parklatega. Kujutage ette, kui meil neid keskusi ei oleks, kus me siis kõik need autod paneksime?
  6. Helsinki on Euroopa kõige kiiremini kasvav linn.
    Ok, aga.. Soome hajaasustus ja äärealad on Euroopa kõige kiiremini kahanevad. Palju suletakse koole, jäetakse maha teid ja sildu..

Ei saa väita, et väilad oleksid head või pahad. Tartust Tallinnasse tulekuks on sõltuvalt olukorrast hea nii rong, maantee kui ka lennuk. Ma ei ole väilade vastu, aga pigem olen hierarhilise tervikliku teedevõrgu ning multimodaalse transpordisüsteemi poolt. Üksikuid projekte saab ja peabki vaatama osana tervikust. Kui nad ei haaku tervikuga, siis tõepoolest on parem neid mitte ette võtta. Kui esitada küsimus nii, et ehk Põhjaväila asemel hoopis Lõunaväil ja ainult Lõunaväil, siis tähendab see lihtsalt ja labaselt NIMBYt. Lõunaväil ei asenda Põhjaväila vähemalt seni, kuniks kesklinna sadam paikneb Soome lahe, mitte Ülemiste järve kaldal.

Pigem ei ole mina veendunud, et Ülemiste sõlme ehitamisel mingi iva sees on. Järjekordselt on linn arendajana sattunud Kohukese otsa ja nii on meil alternatiiv Ülemiste sõlmele vaid Ülemiste sõlm. Ehk küsimus ei ole mitte "Millist linna me tahame?" vaid "Millist Ülemiste sõlme me tahame?" Ei taha Ülemiste sõlme, tahan Ühistranspordikeskust. Ülemistele. Aga Põhjaväilast on üks savi kõik. Tallinna jaam sakib täiega, sestap astun hommikul Tartu rongile Ülemiste jaama perroonilt.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica projektikoordi

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin