Otse põhisisu juurde

Väilade poolt ja vastu

Toimus järjekordne Linnafoorum, mille teemaks oli sedakorda Põhjaväil. Jah või ei.

Oli põnev diskussioon.

Järgnevalt mõned väited, mille osas mul on oma arvamus.

  1. Infrastruktuuriobjekte planeeritakse, ehitatakse lühikese perspektiiviga. Põhjaväila monstrumristmik Linnahalli ees ehitati ca 10 aastat tagasi. Nüüd tahetakse seda justkui ümber ehitada.
    Konkreetne ristmik tehti hädakorras odavalt ja tehtigi lühikese perspektiiviga. Lisaks oli keegi ära hirmutanud linnainsenerid, mistõttu kartsid nad eritasandilisi lahendusi, mida oleks saanud teha kompaktsemalt ja pikema perspektiiviga. Sealjuures kardeti ka vanalinna varjamist...
    Tegelikult kavandatakse väilasid alati pikema perspektiiviga, kuid alati on ka neid kes kahtlevad prognoosides ja pigem peavad prognoosidel põhinevat planeerimist üldse suureks patuks. Prognoositakse aga maakasutust. Maakasutust planeeritakse. Transporti keegi ei planeeri. Kõik edasine on tagajärg. Tagajärgi asfalteeritakse.
  2. Väiladest on raske üle pääseda. Põhjaväil lõikab kesklinna merest ja välistab linna avamise merele.
    Probleem on selles, kuidas väilu projekteeritakse. Tänasest nn Põhjaväilast on Soome turistidel tõeliselt raske üle saada ja ohtlik ka. Lapi kulda veetakse üle soolalumise kuuerajalise kaheteistvaolise asfaldijõe. Lähemal vaatlusel selgub, et enamus sellest asfaldist on tühi, autod liiguvad pakettides ristmikust ristmikuni. Moraal on selles, et mida rohkem on ristmikke, seda suurem on radade vajadus ja seda ebaefektiivsem on ruumikasutus. Eritasandiline väil võimalikult harvade liitumisvõimalustega võtaks vähem ruumi ja teisel tasandil alt või ülevalt oleks ka selle ületamine lihtsam.
    Tallinna vaevab Kohukesevabriku sündroom. Kohukesevabrik asub Ahtris. Mina ei taha Ahtris toodetud kohukest, ega teeprojekti.
  3. Euroopa nõuab väiksemaid maju ja aedu, tihedamat linna. Mida tihedam on linn, seda rohkem on ühistranspordi kasutajaid.
    No minge vaadake meie tiheda ühiselu mägesid. Miskipärast on nad tiheda autode ühiselu näited.
    Miskipärast ei taheta Londonit enam tihendada ja uusi hooneid praktiliselt ei ehitata. Käies Richmondis panin tähele, et valdavalt kinnise ehitusviisiga tihedalt kokkupakitud ridaelamuboksidest pea neljandik olid tühjad. Miks? Neli päeva suurlinna ühistransporti oli minu jaoks mõneks ajaks ammendavalt väsitav.
  4. Uute teede ehitamine soodustab autostumist.
    See väide on tõene teatud tingimustel ja teatud piirini. Ilma maakasutuseta liiklust ei ole. Ringrajal ei ole liiklus, vaid ajaviide, sport. Kui maakasutust planeeritakse, siis kaasneb ka mobiilsusvajadus. Küsimus on mobiilsusvajaduse rahuldamises, mida tekitatakse maakasutuse planeerimisega. Miks me planeerime ja ehitame uusi tõmbekeskusi ilma transpordita?
  5. Eurooplased soovitavad meile polütsentrilist linnakeskkonda.
    Aga meil ju on neid tsentreid küllaga: Mustika keskus, Ülemiste keskus, Sikupilli keskus, Rocca'al Mare keskus, jpt. Nali, aga nii see on. Kõik need keskused on varustatud suurte parklatega. Kujutage ette, kui meil neid keskusi ei oleks, kus me siis kõik need autod paneksime?
  6. Helsinki on Euroopa kõige kiiremini kasvav linn.
    Ok, aga.. Soome hajaasustus ja äärealad on Euroopa kõige kiiremini kahanevad. Palju suletakse koole, jäetakse maha teid ja sildu..

Ei saa väita, et väilad oleksid head või pahad. Tartust Tallinnasse tulekuks on sõltuvalt olukorrast hea nii rong, maantee kui ka lennuk. Ma ei ole väilade vastu, aga pigem olen hierarhilise tervikliku teedevõrgu ning multimodaalse transpordisüsteemi poolt. Üksikuid projekte saab ja peabki vaatama osana tervikust. Kui nad ei haaku tervikuga, siis tõepoolest on parem neid mitte ette võtta. Kui esitada küsimus nii, et ehk Põhjaväila asemel hoopis Lõunaväil ja ainult Lõunaväil, siis tähendab see lihtsalt ja labaselt NIMBYt. Lõunaväil ei asenda Põhjaväila vähemalt seni, kuniks kesklinna sadam paikneb Soome lahe, mitte Ülemiste järve kaldal.

Pigem ei ole mina veendunud, et Ülemiste sõlme ehitamisel mingi iva sees on. Järjekordselt on linn arendajana sattunud Kohukese otsa ja nii on meil alternatiiv Ülemiste sõlmele vaid Ülemiste sõlm. Ehk küsimus ei ole mitte "Millist linna me tahame?" vaid "Millist Ülemiste sõlme me tahame?" Ei taha Ülemiste sõlme, tahan Ühistranspordikeskust. Ülemistele. Aga Põhjaväilast on üks savi kõik. Tallinna jaam sakib täiega, sestap astun hommikul Tartu rongile Ülemiste jaama perroonilt.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi