Otse põhisisu juurde

Palju maksab professionaalne vastutamatus?

Liikluskindlustuse Fond avaldas 2009 aasta statistika, mille kohaselt heaks uudiseks on see, et tervikuna on liikluskahjud vähenenud. Selle põhjuseks ei ole muud, kui majanduslangus ja vähenenud liiklus. Mingil määral saab olukorra paranemist lugeda ka majanduskasvu tingimustes jõudsalt uuenenud autopargi süüks. Uuemad autod on palju ohutumad, kui ka veel 10 aastat tagasi toodetud autod.

Mis mind aga kirjutama sundis? Ikka see, et statistika toob välja ka ohtlikumad kohad meie teedel ja tänavatel. Need on ikka needsamad kohad, mis ka varasematel aastatel. Tekib küsimus, miks? Miks siis midagi ette ei võeta? Miks lepime olukorraga? Kes on need süüdimatud, kes Tallinnas teid projekteerivad, liiklust korraldavad?

See oli 3 aastat tagasi, kui Tallinna Kommunaalameti korraldatud nn Valdmanni ümarlauas tegin ettepaneku teha kõikidele tee-ehitusprojektidele liiklusohutuse audit, et vältida ohtlike lahenduste ehitamist. Lp Ain Valdmann teatas seepeale, et see on täiesti mittevajalik, sest Tallinnas kannavad projektide auditeerimise eest hoolt Songisepp ja Lõugas. Vot ma tõesti ei tea, kui tõsiselt Ain seda ütles, ehk oli tegemist musta huumori või irooniaga..

Järgnevalt toon kaks lahendust, millega aastas saab ära hoida 300 õnnetust ning ca 4 miljoni krooni eest liikluskahju.

Haabersti ringristmik (Rocca al Mare)

Skeemil on punasega märgitud ohtlikud konfliktalad, kus liitumised ja hargnemised on ringil ülekattuvad. See on peamine põhjus, miks sellel ristmikul toimuvad õnnetused ülepea. Ristmik on valesti projekteeritud. Teine põhjus on nn Statoili mahasõit, mis on üsna tüüpiline "juriidiline" projekt, ehk linna liikluskorraldajate saamatus. Viimatine sarnane näide on maksumaksja rahadega ehitatud Ülemiste viadukt, millest 50% on pelgalt Statoili jaoks tehtud (nähtav alumisel pildil). Kas keegi sai meelehead? Kui ei saanud, siis on tegemist lihtsalt tubakatega.

Lahendus on joonisel toodud sinisega. Ringristmiku pealesõiduharusid tuleb nihutada selliselt, et on välistatud hooga ringile pealesõit ning liitumised-hargnemised on teineteisest eraldatud. Kuna nende kohtade peal on juba asfaltkate olemas, on lahendus lihtne realiseerida, piisab kattemärgistuse freesimisest ja uue mahamärkimisest. Eeldatav kulu 250 000 krooni käibemaksuga. Sääst 1 miljonit krooni aastas. Ja kui Statoili mahasõit ka kinni panna, siis säästab teise milli veel.

Ülemiste ristmik.

Ülemiste ristmik tervikuna on suur ja konfliktiderohke. Palju õnnetusi tuleneb ristmiku kujust ja pikkadest fooritsüklitest, kuid on ka kohti, kus projekteerija tuleks betooni valada. Üks selline on Järvevana teel olev konflikt, mida terve mõistusega ja vastava nõuetekohase haridusega teedeinsener kindlasti ei kavandaks. Selle kohta võib öelda: "Only in Tallinn!".

Lahenduse esimene osa on äärekiviga eraldussaare ehitamine, mis välistaks erinevatest suundadest tulevate sõidukite ootamatu sattumise ühele sõidurajale. Teine osa on Statoili mahapöörde sulgemine. Nii harva, kui keegi ka Tartu poolt tulles sellesse Statoili jaama sõita tahab, on garanteeritud üle kahe sõiduraja ümberreastumisel ohtlik olukord. Kõik järgnev on LKF statistika. Teades, et Statoil on suur liiklusohutuskampaaniate toetaja, oleks igati asjakohane, et see suurfirma selle vea ise ära parandab.

Nende meetmete maksumus on jällegi suurusjärgus 200000 krooni, sääst vähemalt 1 miljon aastas.

Kui Tallinna linnas teevad projektidele auditit Hr Songisepp ja Lõugas, siis me teame, kes sitta tööd teevad. Kaua veel, ma küsin?

Kommentaarid

  1. Ega herr Songisepal ei oleks aeg juba "auga" teenitud puhkusele siirduda? Kuskilt lehesabast jäi sünnipäevalaste nimekirjast silma tema nimi ja number 68...

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi