Otse põhisisu juurde

Üleriigiline planeering 2030 - milleks? kellele?

Vabariigi Valitsus algatas Üleriigilise planeeringu "Eesti 2030+". Kahjuks ei ole Siseministeerium suutnud näidata eeskuju motiveeritud otsuse vormistamisega. Kuigi otsusele on lisatud seletuskiri, puudub siiski selge motivatsioon üleriigilise planeeringu algatamise otsusest: mis on planeeringu eesmärk, mida tahetakse "planeerida", millistele strateegilistele küsimustele peab niivõrd ulatuslik ja tähtis dokument vastused andma?

Kui kohaliku omavalitsuse tavapärane detailplaneeringu algatamise otsus sisaldab motivatsioonina primitiivset "jagada ala kruntideks ja määrata sihtotstarve", siis üleriigilise planeeringu algatamise otsuses pole sellelegi midagi vastu panna. Kui eesmärgid puuduvad, siis ei ole vähimatki põhjust oodata ka eesmärkidele vastavat tulemust...

Kui paljud üldse teavad, et on olemas üleriigiline planeering Eesti 2010? Mina tean ainult professionaalsest kretinismist, mitte seepärast, et olen selle riigi kodanik. Samas on tegemist dokumendidga, mis peaks koos Põhiseadusega olema igal korralikul eestlasel kõvakaantega köites kaminasimsi peal. Aga ei ole.

Tegin eelmisel aastal Siseministeeriumile ettepaneku enne uue üleriigilise planeeringu menetlemisele asumist muuta selle planeeringu menetlusnõudeid selliselt, et võimalik väljund oleks ühiskondlik kokkulepe. Selleks tuleb ühelt poolt sätestada reeglid kodanike kaasamiseks planeeringu protsessi, järelevalve põhimõtted ning planeeringu kehtestajaks peab oleam Riigikogu, mitte Vabariigi Valitsus. Paraku selline ebaloogiline väljund praeguses planeerimisseaduses on. Tekib küsimus, et miks siis kohaliku omavalitsuse üldplaneeringut või detailplaneeringut ei võiks kehtestada valla- või linnavalitsus?

Kuuldavasti on seda teemat küll Riigikogu komisjonides arutatud, kuid "lõputute poliitiliste vaidluste" kartuses jäädud senise jaanalinnupraktika juurde. Kokkuvõtteks tehakse asja jälle linnukese pärast. Parem jätke tegemata, kui korralikult teha ei saa, ei taha, ei viitsi.

Minu ootused seoses üleriigilise planeeringuga Eesti 2030.

Asustuse ja töökohtade suunamine (PlanS §6 lg2 p1, p3)

Senikehtiv planeering Eesti 2010 ei võtnud mitte midagi ette selleks, et asustust Eestis suunata. Konstanteeriti vaid fakte. Üleriigiline planeering ongi see fdokument, millega reaalselt panna paika selline Eesti, millist me tulevikus näha tahame. Kas tahame, et kõik kolivad töökohtadele Tallinnasse järgi? Vaba turumajandus tagab meile kõige ebaefektiivsema maakasutuse, kui asustust ja töökohti ei suunata. On selge, et turumajanduse reeglites lähtub iga ettevõtja oma kitsastest huvidest ignoreerides kaudseid kulutusi infrastruktuurile, töötajate transpordile, keskkonnasaastele, jne. Parimaks näiteks on jätkuvalt Kalevi kommivabrik, mille kolimine Tondilt Põrguväljale oli silmakirjalik ja primitiivne kinnisvaraäri. Selle tagajärjel pidi 500 inimest muutma oma töölkäimise harjumusi, kulutades rohkem aega ja raha. Nii mõnigi pidi hankima auto ainult selleks, et tööle saada. Kuidas kajastuvad kõik need kaudsed kulud Kalevi bilansis?

Suure mõju ja üldise huviga objektide asukohad

Kuigi planeerimisseadusest tulenevalt ei ole see justkui üleriigilise planeeringu ülesanne, on siiski Eesti suuruse puhul võimatu lahendada adekvaatselt mistahes muu tasandi planeeringuga tuumaelektrijaama asukohta. See, kuidas täna püütakse läbi ühe riigile kuuluva äriettevõtte leida mingite kahtlaste erimenetlustega seda asukohta, on kodanikule arusaamatu. Teisalt on sellised suure mõjuga objektid selgelt ka asustust suunavad - eemale suunavad muidugi. Kes tuumajaama tegema peaks, on üldse teisejärguline küsimus. Esmalt vajab vastust kas üldse ja kui, siis kuhu? Kui laseme eraettevõttel endale leida "sobiva" kohakese, kuhu tuumajaama ehitada ja paneme ta siis müüki, kõlab see sama labaselt nagu "müüa maatükk, detailplaneering algatatud!".

Transpordivõrgustik (PlanS §6 lg2 p4)

See on vaja selles väikses konnatiigis ükskord toimima saada. Liiga palju piire, liiga palju lolle, liiga palju kolle. Siin on tohutu arenguruum, eelkõige ülevalpool, mitte all.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Under Al Maryah bridges

Did you see the Abu Dhabi Tour on TV? I did. Great views of Abu Dhabi Corniche, Louvre under construction, Saadiyat bridge, Khalifa highway, Ferrari World, Yas Circuit, Sheikh Zayed Grand Mosque and more. Definitely a magnetic effect to attract more tourists to the city that didn't exist 40 years ago.
From the birds eye view it all looks so stunning wow-I-want-to-go-there. Having lived here for some time I can tell that it may not be as compelling on the street level and you'd better watch your step. But there are some high quality developments like Al Maryah Island for example that already has the hotel, the hospital and the mall open with extremely well detailed seaside promenade and downtown silhouette view. Here is one picture expressing the vision of Maryah Island.

Currently the city is building two new bridges to connect Maryah Island with the city centre also known as the Tourist Area on Abu Dhabi island and two other bridges to connect with Reem island.
We went for the…

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus).
Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turboringristmik ringlemisvaba ehk pulmarong peab valima õige raja ringile…

Laiad, kõrged ja eriti kitsad erikergliiklejad

Jätkame kergliiklejate lainel, sedakorda teemaks gabariidid. Hiljutise uuringu järgi on meil probleem laste ülekaalulisusega, kuid kliimasoojenemine ning nutiseadmete liigtarvitamine võib kaasa tuua ka järgnevate põlvede geenimutatsioone, mis lisaks laiusele ka pikkust mõjutavad. Sillad ja tunnelid ehitatakse vähemalt sajaks aastaks! Ettenägelikud onud ja tädid, kes kergliiklusteid kavandavad ja ehitavad, on hakanud selliste riskidega arvestama. Näiteks Juulikul on Tallinna ringtee läbikäigu silla gabariidi värav tehtud ka kergliiklustee kohale, kergliiklejate kõrgusgabariit on piiratud 3.8 meetriga.


Ei teagi, kuidas on jõutud numbrini 3,8m, ehk on kasutatud juhuslike numbrite genereerijat vahemikus 0 kuni 5? Meie normid ja standardid näevad ette 5m kõrgusgabariiti sildade all sõidukitele. Kergliiklejate (jalakäijad ja ratturid) minimaalne gabariit on 2.5m. Muidugi võib teha kõrgemat, ülemist piiri ei ole peetud vajalikuks normeerida.

Kuna legaalne ja normaalne veoauto kõrgus on 4.0 m…