Otse põhisisu juurde

Puudega Edgarist

Tallinna linnas koinitakse inimesi täiega, kui neil peaks olema vajadus oma asjatoimetusi autoga ajada. Iseenesest oleks ju tore, kui autostumise piiramine toimuks alternatiivseid võimalusi pakkudes, kuid tegelikkus on teine. Ühistransporti tõmmatakse koomale samamoodi, nagu parkimiskohti. Üks meeldiv tagajärg sellel kõigel on: linnapilti on tekkinud jalgratturid. Jalgratturitel aga pole oma kaherattalist kuhugile kinnitada ja kui ühtegi vaba vihmaveetoru või laternaposti enam pole, siis tuleb ta tuppa kaasa võtta.

Sattusin juhuslikult lugema Tallinna linna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014. Tegemist on tüüpilise sisutühja dokumendiga: tuleks, peaks, oleks tädil rattad, siis.. Mitte ühtegi mõõdetavat eesmärki, lihtsalt umbluu. Otsisin esimesena peatükki suurürituste parkimiskorralduse kohta, millega seoses on mul eelmisest aastast veel mõne mehega arved klaarimata. Jällegi ei ole seal midagi konkreetset: peaks, tuleks, oleks..

Siis aga sattusin peatükile "5.7 Puudega inimeste parkimine". Nüüd jõudis mulle kohale, miks Edgaril on linnas käies oma puud kaasas. Tuleb siiski rõhutada, et puudega parkimine nõuab vastavat eriluba, aga kust seda saaks?

Mõnevõrra arusaamatuks jääb siiski, miks on vaja inimesi parkida? Ka siis, kui nad on puudega, nagu pildil olev juhtum. Pargitakse siiski nahka või sõidukeid, nagu õigekeelsuse sõnaraamat meile teatab. Või mõeldakse siin seda, et kui sul on puud, siis võid oma kõhu täis parkida?

Sildid

Sildid:

Kommentaarid

  1. Eva ja CO16. mai 2010, 18:52:00

    Tallinna linn kohe oskab asju segaselt seletada. Jäin täitsa mõttesse, et mida nad küll selle punkti 5.7 all mõtlesid? Ehk on kasulik igaks juhuks mõned halud autosse visata või jalgratta pakikale kinnitada, no et siis on ehk lihtsam parkimiskohta saada? Tasub igatahes proovida! Kas kartulitega inimeste parkimisest ei olnud selles peenes dokumendis mõnda sõna? Kartuleid oleks lihtsam kaasa vedada, need mahuks taskusse ära.
    Ikka tervitades,
    Eva-U

    VastaKustuta
  2. Raul wips Vibo17. mai 2010, 08:30:00

    Halud võib kaasa võtta, aga sõiduriist tuleb koju jätta. Jutt käib ju inimeste parkimisest. Kui nüüd seadusi ja määrusi koos lugeda, siis kindlasti heakorraeeskirjad ütlevad, et inimesed võivad ennast parkida küll, aga prahti ei tohi maha jätta ja parem, kui muru peale ennast üleöö parkima ei unustataks. Puudega või ilma.

    VastaKustuta
  3. EESTIMAA BLOGI5. juuni 2011, 23:19:00

    Aga puudega saab ka tasuta taksosõitu!? Minu mäletamist mööda oli kunagi selline uudis. Aga Evale: Ära ole laisk ja mugav! Et midagi saada, tuleb ka vaeva näha. Siiski ütlen saladuskatte all: puude mõõt pole määratud! Seega pane käekotti või hakatuspilpaid või kasvõi pirrud...

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...
Postita kommentaar
Lisateave

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...
1 kommentaar
Lisateave

Sadam, terminal ja kestlik liikuvus.

Tallinnas alustas tööd nn sadama trammiliin, mis siis jutu järgi peaks teenindama sadama kasutajaid ja aitama neid muuhulgas tulevikus nii Rail Balticu rongile kui ka lennujaama. Peaks olema ju hea uudis! Uurime lähemalt, kui hea. Võrdleme Tallinna Vanasadama D-Terminali ja Helsingi Jätkäsaari Länsiterminaali 2 planeeringuid. Mõlemad teenindavad Tallinki ro-ro laevu, Länsiterminaali 2 lisaks ka Eckerö Line Finlandiat. TALLINN: Tramm nr 2 peatub A-terminali juures, mis asub D-terminalist 480m kaugusel. HELSINGI: Länsiterminaali 2 uksest 95m kaugusel peatuvad trammid 7 ja 9, mis muudavad siin numbrit. Paneme siis faktid tabelisse ja võrdleme Võrdlusparameeter Tramm nr 2 D-Terminaal, Tallinn Tramm 7, 9 Länsiterminaali 2, Helsingi     Trammipeatuse kaugus terminali uksest 480m 95m Kogu teekond trammilt laevale 880m 400m Parkimismaja kaugus terminaalist 0 m 250m    Summa 0 3 Kui demagoog Sinus tahab nüüd selle peale öelda, et trammipeatus on ju A-terminal...
Postita kommentaar
Lisateave