Otse põhisisu juurde

Idee: Härjapea jõgi töötab!

Aastal 2011 korraldas Tallinna arhitektuuribiennaal ideekonkursi Põhjaväilale inimsõbraliku lahenduse leidmiseks. Ise küll konkursile töö esitamisega jäime jänni, aga mõtted liikusid ja keerlesid ümber Härjapea jõe. Mitmed esitatud ideed kandsid sama mõtet, küll mitte võidutöö.
Tallinn kogub kuulsust Tuukri ja Jõe tänava uputustega, mida aegajalt ikka ette tuleb. See on seotud linnruumi täisehitamisega, haljastuse osakaalu vähenemisega katuste ja asfaldi arvel. Kuhugi tuleb vihmavesi paigutada ja kui torudesse enam ei mahu, siis tänavad ja keldrid pakuvad selleks võimaluse.
Kopenhaagen on sama murega hakanud tulevikule mõtlema ja tegutsema. Nimelt ennustavad teadlased, et sademete hulk siin regioonis kliima soojenemisega suureneb ning sadeveesüsteemid on juba täna jännis valingvihma korral vee ärajuhtimisega. Vesi võib teha palju majanduslikku kahju, aga ka inimestele hukatuslikult mõjuda. Siin siis strateegiline plaan Kopenhaageni jaoks.

 
Copenhagen Climate Adaptation Plan from INDEX: Design to Improve Life® on Vimeo.

Vaata ka http://designtoimprovelife.dk/copenhagen-climate-adaptation-plan/

Ei taha küll öelda, et teeme Kopenhaageniga lõika ja kleebi harjutust, aga ühes õiges linnas peab ka üks korralik jõgi olema. Pirita jõgi ei lähe arvesse, see voolab kloostri taga metsas ja linna veeprobleeme ei lahenda. Alati on võimalik ka tee-mitte-midagi stsenaarium, lõpuks on inimesed ise pisut napakad, et selles linnas elavad ja valivad :) Küll kindlustus maksab kahjud kinni!
PS! Üks kraav siiski linnas hiljuti valmis, mis Kadrioru parki läbib. See aitab kuivatada Ülemiste liiklussõlme, aga mitte Tuukri tänava keldreid.

Kommentaarid

  1. Eks seda ole juba ka tehtud (vähemasti teatud määral), mida Kopenhaagen püüab "matkida". Vaata näiteks:
    1) http://en.wikipedia.org/wiki/Cheonggyecheon
    2) http://worldcongress2006.iclei.org/uploads/media/K_LEEInKeun_Seoul_-_River_Project.pdf

    VastaKustuta
  2. Tänud vihje eest, Raido. Selle Seouli projektiga olen kursis, nii palju kui aru olen saanud,oli selle projekti eesmärk linnaruumi parandamine, mitte niivõrd sadevee probleemi lahendamine. Aga igati lahe projekt, suur maantee pandi maa alla (nagu meil praegu Härjapea jõgi) ja selle peale tehti park.

    VastaKustuta
  3. Samal teemal ETV arhiivist
    http://arhiiv.err.ee/vaata/ajavaod-kaotatud-jogi

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun