Otse põhisisu juurde

Idee: Härjapea jõgi töötab!

Aastal 2011 korraldas Tallinna arhitektuuribiennaal ideekonkursi Põhjaväilale inimsõbraliku lahenduse leidmiseks. Ise küll konkursile töö esitamisega jäime jänni, aga mõtted liikusid ja keerlesid ümber Härjapea jõe. Mitmed esitatud ideed kandsid sama mõtet, küll mitte võidutöö.
Tallinn kogub kuulsust Tuukri ja Jõe tänava uputustega, mida aegajalt ikka ette tuleb. See on seotud linnruumi täisehitamisega, haljastuse osakaalu vähenemisega katuste ja asfaldi arvel. Kuhugi tuleb vihmavesi paigutada ja kui torudesse enam ei mahu, siis tänavad ja keldrid pakuvad selleks võimaluse.
Kopenhaagen on sama murega hakanud tulevikule mõtlema ja tegutsema. Nimelt ennustavad teadlased, et sademete hulk siin regioonis kliima soojenemisega suureneb ning sadeveesüsteemid on juba täna jännis valingvihma korral vee ärajuhtimisega. Vesi võib teha palju majanduslikku kahju, aga ka inimestele hukatuslikult mõjuda. Siin siis strateegiline plaan Kopenhaageni jaoks.

 
Copenhagen Climate Adaptation Plan from INDEX: Design to Improve Life® on Vimeo.

Vaata ka http://designtoimprovelife.dk/copenhagen-climate-adaptation-plan/

Ei taha küll öelda, et teeme Kopenhaageniga lõika ja kleebi harjutust, aga ühes õiges linnas peab ka üks korralik jõgi olema. Pirita jõgi ei lähe arvesse, see voolab kloostri taga metsas ja linna veeprobleeme ei lahenda. Alati on võimalik ka tee-mitte-midagi stsenaarium, lõpuks on inimesed ise pisut napakad, et selles linnas elavad ja valivad :) Küll kindlustus maksab kahjud kinni!
PS! Üks kraav siiski linnas hiljuti valmis, mis Kadrioru parki läbib. See aitab kuivatada Ülemiste liiklussõlme, aga mitte Tuukri tänava keldreid.

Kommentaarid

  1. Eks seda ole juba ka tehtud (vähemasti teatud määral), mida Kopenhaagen püüab "matkida". Vaata näiteks:
    1) http://en.wikipedia.org/wiki/Cheonggyecheon
    2) http://worldcongress2006.iclei.org/uploads/media/K_LEEInKeun_Seoul_-_River_Project.pdf

    VastaKustuta
  2. Tänud vihje eest, Raido. Selle Seouli projektiga olen kursis, nii palju kui aru olen saanud,oli selle projekti eesmärk linnaruumi parandamine, mitte niivõrd sadevee probleemi lahendamine. Aga igati lahe projekt, suur maantee pandi maa alla (nagu meil praegu Härjapea jõgi) ja selle peale tehti park.

    VastaKustuta
  3. Samal teemal ETV arhiivist
    http://arhiiv.err.ee/vaata/ajavaod-kaotatud-jogi

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi