Otse põhisisu juurde

Idee: Härjapea jõgi töötab!

Aastal 2011 korraldas Tallinna arhitektuuribiennaal ideekonkursi Põhjaväilale inimsõbraliku lahenduse leidmiseks. Ise küll konkursile töö esitamisega jäime jänni, aga mõtted liikusid ja keerlesid ümber Härjapea jõe. Mitmed esitatud ideed kandsid sama mõtet, küll mitte võidutöö.
Tallinn kogub kuulsust Tuukri ja Jõe tänava uputustega, mida aegajalt ikka ette tuleb. See on seotud linnruumi täisehitamisega, haljastuse osakaalu vähenemisega katuste ja asfaldi arvel. Kuhugi tuleb vihmavesi paigutada ja kui torudesse enam ei mahu, siis tänavad ja keldrid pakuvad selleks võimaluse.
Kopenhaagen on sama murega hakanud tulevikule mõtlema ja tegutsema. Nimelt ennustavad teadlased, et sademete hulk siin regioonis kliima soojenemisega suureneb ning sadeveesüsteemid on juba täna jännis valingvihma korral vee ärajuhtimisega. Vesi võib teha palju majanduslikku kahju, aga ka inimestele hukatuslikult mõjuda. Siin siis strateegiline plaan Kopenhaageni jaoks.

 
Copenhagen Climate Adaptation Plan from INDEX: Design to Improve Life® on Vimeo.

Vaata ka http://designtoimprovelife.dk/copenhagen-climate-adaptation-plan/

Ei taha küll öelda, et teeme Kopenhaageniga lõika ja kleebi harjutust, aga ühes õiges linnas peab ka üks korralik jõgi olema. Pirita jõgi ei lähe arvesse, see voolab kloostri taga metsas ja linna veeprobleeme ei lahenda. Alati on võimalik ka tee-mitte-midagi stsenaarium, lõpuks on inimesed ise pisut napakad, et selles linnas elavad ja valivad :) Küll kindlustus maksab kahjud kinni!
PS! Üks kraav siiski linnas hiljuti valmis, mis Kadrioru parki läbib. See aitab kuivatada Ülemiste liiklussõlme, aga mitte Tuukri tänava keldreid.

Kommentaarid

  1. Eks seda ole juba ka tehtud (vähemasti teatud määral), mida Kopenhaagen püüab "matkida". Vaata näiteks:
    1) http://en.wikipedia.org/wiki/Cheonggyecheon
    2) http://worldcongress2006.iclei.org/uploads/media/K_LEEInKeun_Seoul_-_River_Project.pdf

    VastaKustuta
  2. Tänud vihje eest, Raido. Selle Seouli projektiga olen kursis, nii palju kui aru olen saanud,oli selle projekti eesmärk linnaruumi parandamine, mitte niivõrd sadevee probleemi lahendamine. Aga igati lahe projekt, suur maantee pandi maa alla (nagu meil praegu Härjapea jõgi) ja selle peale tehti park.

    VastaKustuta
  3. Samal teemal ETV arhiivist
    http://arhiiv.err.ee/vaata/ajavaod-kaotatud-jogi

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Under Al Maryah bridges

Did you see the Abu Dhabi Tour on TV? I did. Great views of Abu Dhabi Corniche, Louvre under construction, Saadiyat bridge, Khalifa highway, Ferrari World, Yas Circuit, Sheikh Zayed Grand Mosque and more. Definitely a magnetic effect to attract more tourists to the city that didn't exist 40 years ago.
From the birds eye view it all looks so stunning wow-I-want-to-go-there. Having lived here for some time I can tell that it may not be as compelling on the street level and you'd better watch your step. But there are some high quality developments like Al Maryah Island for example that already has the hotel, the hospital and the mall open with extremely well detailed seaside promenade and downtown silhouette view. Here is one picture expressing the vision of Maryah Island.

Currently the city is building two new bridges to connect Maryah Island with the city centre also known as the Tourist Area on Abu Dhabi island and two other bridges to connect with Reem island.
We went for the…

Laiad, kõrged ja eriti kitsad erikergliiklejad

Jätkame kergliiklejate lainel, sedakorda teemaks gabariidid. Hiljutise uuringu järgi on meil probleem laste ülekaalulisusega, kuid kliimasoojenemine ning nutiseadmete liigtarvitamine võib kaasa tuua ka järgnevate põlvede geenimutatsioone, mis lisaks laiusele ka pikkust mõjutavad. Sillad ja tunnelid ehitatakse vähemalt sajaks aastaks! Ettenägelikud onud ja tädid, kes kergliiklusteid kavandavad ja ehitavad, on hakanud selliste riskidega arvestama. Näiteks Juulikul on Tallinna ringtee läbikäigu silla gabariidi värav tehtud ka kergliiklustee kohale, kergliiklejate kõrgusgabariit on piiratud 3.8 meetriga.


Ei teagi, kuidas on jõutud numbrini 3,8m, ehk on kasutatud juhuslike numbrite genereerijat vahemikus 0 kuni 5? Meie normid ja standardid näevad ette 5m kõrgusgabariiti sildade all sõidukitele. Kergliiklejate (jalakäijad ja ratturid) minimaalne gabariit on 2.5m. Muidugi võib teha kõrgemat, ülemist piiri ei ole peetud vajalikuks normeerida.

Kuna legaalne ja normaalne veoauto kõrgus on 4.0 m…

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus).
Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turboringristmik ringlemisvaba ehk pulmarong peab valima õige raja ringile…