Aastal 2011 korraldas Tallinna arhitektuuribiennaal ideekonkursi Põhjaväilale inimsõbraliku lahenduse leidmiseks. Ise küll konkursile töö esitamisega jäime jänni, aga mõtted liikusid ja keerlesid ümber Härjapea jõe. Mitmed esitatud ideed kandsid sama mõtet, küll mitte võidutöö.
Tallinn kogub kuulsust Tuukri ja Jõe tänava uputustega, mida aegajalt ikka ette tuleb. See on seotud linnruumi täisehitamisega, haljastuse osakaalu vähenemisega katuste ja asfaldi arvel. Kuhugi tuleb vihmavesi paigutada ja kui torudesse enam ei mahu, siis tänavad ja keldrid pakuvad selleks võimaluse.
Kopenhaagen on sama murega hakanud tulevikule mõtlema ja tegutsema. Nimelt ennustavad teadlased, et sademete hulk siin regioonis kliima soojenemisega suureneb ning sadeveesüsteemid on juba täna jännis valingvihma korral vee ärajuhtimisega. Vesi võib teha palju majanduslikku kahju, aga ka inimestele hukatuslikult mõjuda. Siin siis strateegiline plaan Kopenhaageni jaoks.
Copenhagen Climate Adaptation Plan from INDEX: Design to Improve Life® on Vimeo.
Vaata ka http://designtoimprovelife.dk/copenhagen-climate-adaptation-plan/
Ei taha küll öelda, et teeme Kopenhaageniga lõika ja kleebi harjutust, aga ühes õiges linnas peab ka üks korralik jõgi olema. Pirita jõgi ei lähe arvesse, see voolab kloostri taga metsas ja linna veeprobleeme ei lahenda. Alati on võimalik ka tee-mitte-midagi stsenaarium, lõpuks on inimesed ise pisut napakad, et selles linnas elavad ja valivad :) Küll kindlustus maksab kahjud kinni!
PS! Üks kraav siiski linnas hiljuti valmis, mis Kadrioru parki läbib. See aitab kuivatada Ülemiste liiklussõlme, aga mitte Tuukri tänava keldreid.
Tallinn kogub kuulsust Tuukri ja Jõe tänava uputustega, mida aegajalt ikka ette tuleb. See on seotud linnruumi täisehitamisega, haljastuse osakaalu vähenemisega katuste ja asfaldi arvel. Kuhugi tuleb vihmavesi paigutada ja kui torudesse enam ei mahu, siis tänavad ja keldrid pakuvad selleks võimaluse.
Kopenhaagen on sama murega hakanud tulevikule mõtlema ja tegutsema. Nimelt ennustavad teadlased, et sademete hulk siin regioonis kliima soojenemisega suureneb ning sadeveesüsteemid on juba täna jännis valingvihma korral vee ärajuhtimisega. Vesi võib teha palju majanduslikku kahju, aga ka inimestele hukatuslikult mõjuda. Siin siis strateegiline plaan Kopenhaageni jaoks.
Copenhagen Climate Adaptation Plan from INDEX: Design to Improve Life® on Vimeo.
Vaata ka http://designtoimprovelife.dk/copenhagen-climate-adaptation-plan/
Ei taha küll öelda, et teeme Kopenhaageniga lõika ja kleebi harjutust, aga ühes õiges linnas peab ka üks korralik jõgi olema. Pirita jõgi ei lähe arvesse, see voolab kloostri taga metsas ja linna veeprobleeme ei lahenda. Alati on võimalik ka tee-mitte-midagi stsenaarium, lõpuks on inimesed ise pisut napakad, et selles linnas elavad ja valivad :) Küll kindlustus maksab kahjud kinni!
PS! Üks kraav siiski linnas hiljuti valmis, mis Kadrioru parki läbib. See aitab kuivatada Ülemiste liiklussõlme, aga mitte Tuukri tänava keldreid.
Eks seda ole juba ka tehtud (vähemasti teatud määral), mida Kopenhaagen püüab "matkida". Vaata näiteks:
VastaKustuta1) http://en.wikipedia.org/wiki/Cheonggyecheon
2) http://worldcongress2006.iclei.org/uploads/media/K_LEEInKeun_Seoul_-_River_Project.pdf
Tänud vihje eest, Raido. Selle Seouli projektiga olen kursis, nii palju kui aru olen saanud,oli selle projekti eesmärk linnaruumi parandamine, mitte niivõrd sadevee probleemi lahendamine. Aga igati lahe projekt, suur maantee pandi maa alla (nagu meil praegu Härjapea jõgi) ja selle peale tehti park.
VastaKustutaSamal teemal ETV arhiivist
VastaKustutahttp://arhiiv.err.ee/vaata/ajavaod-kaotatud-jogi