Otse põhisisu juurde

Lugusid haldusreformist | Riigihange(ldus)test

Haldusest rääkides ei saa me üle ega ümber riigihangete teemast. Riik ja omavalitsused peaksid seisma meie üldise heaolu eest ja hankima meile vajalikke avalikke teenuseid eraettevõtluselt. See tähendab maksumaksja raha kulutamist riigihangete kaudu.
Eile osalesin Addenda korraldatud Riigihangete konverentsil. Osalesin peamiselt kahel põhjusel. Esiteks oli kavas PPP teema käsitlemine ja seda peamiselt Kose-Mäo teelõigu võtmes, teiseks huvitas mind põhjanaabrite kogemus innovaatilistest hangetest.
Esimesest teemast ei olegi midagi pikalt rääkida, sain toimunud diskussioonist ainult tuge oma senistele arusaamadele - PPP on kaval "petuskeem" oma kohustuste varjamiseks. Ehk siis tüüpiline "paberil-paistab-ilus" jokk-skeem. Jah, PPP on päris palju maailmas kasutatud ja selle abil on tehtud ka palju head, aga nagu me teame viimaste aastate uudistest, on finantsdistsipliin või õigemini selle puudumine üks kõige kroonilisemaid haigusi riikide majanduses. Ja selles võime süüdistada ainult demokraatlikku riigikorda, sest lõdva püksikummi taga ei ole muud, kui populism. Kui Kose-Mäo teelõik on vajalik ja Eesti majandusele kasulik, siis on seda võimalik rahastada ükskõik millise skeemiga, sealhulgas PPP skeemiga. Kui valida on erinevate skeemide vahel, siis miks valida kõige kallim ja ebaotstarbekam skeem?
Konverentsi põnevaim ettekanne oli siiski Mikko Martikainenilt innovatiivsetest hangetest Soomes. Mikko on innovatsiooniosakonna juht Tööministeeriumis (Työ- ja elinkeinoministeriö). Mitmes Eesti ametkonnas teate sellist osakonda, nagu innovatsiooniosakond? Ettekanne rääkiski kõigest sellest, mida meil Eestis ei ole: lõpptarbija ootusest lähtuvad hanked, avalike teenuste arendamine ja kvaliteedi parandamine, strateegilistest eesmärkidest, mitte lahendustest lähtuvad hanked, partnerlus ja arvamuste paljusus, läbirääkimised, teenuste personaalsus, jne.
Püüan väga lühidalt edasi anda ettekande mõtet. Esmalt tuleb selgeks teha strateegilised tegevuseesmärgid lähtudes sellest, et riik on loodud inimese jaoks, mitte vastupidi. Eesmärgid ei ole lahendused ja avaliku halduse ülesanne ei olegi pakkuda lahendusi. Selle asemel peab riik ja omavalitsus juhtima turgu selliselt, et see on huvitatud pidevast uuendamisest, parendamisest ehk innovatsioonist. Teisisõnu on poliitikute ilus jutt peatselt saabuvast õnnest ja elujärje paranemisest asendatud konkreetsete, sisustatud eesmärkidega ja eesmärkidest lähtuva tegevusega. Riigi ülesanne on soodustada oskusteabe kasvu. Hanke kavandamisse kaasatakse ka lõpptarbijad.
Võrdlusmoment kohalike ettekannetega oli ahastav. Meil on riigihangetel kaks kvaliteedimõõdikut: et oleks võimalikult odav ja et ei tuleks vaideid. Mõõdikud, mis hindaks hangete sisulist kvaliteeti, puuduvad. Aruvalla-Kose hankeleping on sõlmitud, seega on kõik hästi. See, et ehitatakse ohtliku ja kalli projekti järgi, ei koti kedagi. Et ehitatakse miljon eurot maksev tunnel sinna, kus seda vaja ei ole, ei koti kedagi. Et liiklusohutuse audit on projekti tunnistanud ohtlikuks, ei koti kedagi.

Räägime haldusreformist. Sisulisest reformist. Kas riigikogus istub 51 või 101 visioonipuudusega poliitikut, ei muuda kodaniku jaoks sisuliselt midagi. Kas peaminister oskab statistikat pähe tuupida ja seda inimestele demagoogilise valena ka öösel kell kolm ette vuristada või mitte, ei mõjuta kuidagi liiklusohutust. Kas meil on 15 või 250 kohalikku omavalitsust ja volikogu, ei oma mitte mingisugust tähtsust, kui me suuda seada strateegilisi eesmärke põhiseaduslikest inimlikest väärtustest, mitte rahast lähtuvalt. Haldusreform peab algama mõtteviisi reformist. Kõik muu on formaalsus.

Konverentsil esines ka Priit Lätt, kes on tuntud, kui riigihangete vaidlusspetsialist ja ühe börsiettevõtte ihujurist. Priit kiitis Rahandusministeeriumi ametnikke julguse eest Aruvalla-Kose esimese hanke tulemus tühistada. Selle otsuse õiguspärasuse üle käib jätkuvalt kohtuvaidlus ja põhjusega. Olen Priiduga nõus, et tegemist oli julge otsusega. Samas ei saa öelda, et loobumine võimalusest ehitada teekasutajatele midagi ootuspärasemat ja samas ka raha kokku hoida, oleks kuidagi tark otsus, eriti veel rahandusministeeriumi poolt. Kui selles otsuses oli rohkem analüütilist kaalutlust, kui emotsiooni, siis olen mina Ema Teresa.

Päeva lõpetuseks sai sõna Ülo Sarv, kes üsna hästi visualiseeris meie riigi viletsuse. Aasta algusest hakkavad kehtima järjekordsed seadusemuudatused, mis muudavad alla piirmäära hangete korraldamise keerukamaks ja kallimaks. Palju õnne meile, rikkuritele!
Ülol oli mitu head mõtet. Näiteks see, et riigihangete registril võiks olla iga hanke juures ka tagasiside vorm. Kuigi põhjust vaidlemiseks oleks küllaga, ei ole ühegi eraettevõtte põhikirjaliseks tegevusalaks riigi struktuurides korra loomine. Tagasiside vormi kasutaksin aktiivselt ja usun, et pika peale hakkaks see ka mõjuma.

Ok, aitab frustratsiooni välja elamisest. Häid rohelisi jõule!

Kommentaarid

  1. PPP = poliitik plekib pätile
    kindlasti on olemas ka teisi lahtimõtestusi. Ja kindlasti pole kõik erasektori raha seotud pättidega. Vastupidist väita on aga raske. Eriti krimiuudiste valdkonnas mis kajastavad korrakaitseametnike tegevusi.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...

Sadam, terminal ja kestlik liikuvus.

Tallinnas alustas tööd nn sadama trammiliin, mis siis jutu järgi peaks teenindama sadama kasutajaid ja aitama neid muuhulgas tulevikus nii Rail Balticu rongile kui ka lennujaama. Peaks olema ju hea uudis! Uurime lähemalt, kui hea. Võrdleme Tallinna Vanasadama D-Terminali ja Helsingi Jätkäsaari Länsiterminaali 2 planeeringuid. Mõlemad teenindavad Tallinki ro-ro laevu, Länsiterminaali 2 lisaks ka Eckerö Line Finlandiat. TALLINN: Tramm nr 2 peatub A-terminali juures, mis asub D-terminalist 480m kaugusel. HELSINGI: Länsiterminaali 2 uksest 95m kaugusel peatuvad trammid 7 ja 9, mis muudavad siin numbrit. Paneme siis faktid tabelisse ja võrdleme Võrdlusparameeter Tramm nr 2 D-Terminaal, Tallinn Tramm 7, 9 Länsiterminaali 2, Helsingi     Trammipeatuse kaugus terminali uksest 480m 95m Kogu teekond trammilt laevale 880m 400m Parkimismaja kaugus terminaalist 0 m 250m    Summa 0 3 Kui demagoog Sinus tahab nüüd selle peale öelda, et trammipeatus on ju A-terminal...