Haldusest rääkides ei saa me üle ega ümber riigihangete teemast. Riik ja omavalitsused peaksid seisma meie üldise heaolu eest ja hankima meile vajalikke avalikke teenuseid eraettevõtluselt. See tähendab maksumaksja raha kulutamist riigihangete kaudu.
Eile osalesin Addenda korraldatud Riigihangete konverentsil. Osalesin peamiselt kahel põhjusel. Esiteks oli kavas PPP teema käsitlemine ja seda peamiselt Kose-Mäo teelõigu võtmes, teiseks huvitas mind põhjanaabrite kogemus innovaatilistest hangetest.
Esimesest teemast ei olegi midagi pikalt rääkida, sain toimunud diskussioonist ainult tuge oma senistele arusaamadele - PPP on kaval "petuskeem" oma kohustuste varjamiseks. Ehk siis tüüpiline "paberil-paistab-ilus" jokk-skeem. Jah, PPP on päris palju maailmas kasutatud ja selle abil on tehtud ka palju head, aga nagu me teame viimaste aastate uudistest, on finantsdistsipliin või õigemini selle puudumine üks kõige kroonilisemaid haigusi riikide majanduses. Ja selles võime süüdistada ainult demokraatlikku riigikorda, sest lõdva püksikummi taga ei ole muud, kui populism. Kui Kose-Mäo teelõik on vajalik ja Eesti majandusele kasulik, siis on seda võimalik rahastada ükskõik millise skeemiga, sealhulgas PPP skeemiga. Kui valida on erinevate skeemide vahel, siis miks valida kõige kallim ja ebaotstarbekam skeem?
Konverentsi põnevaim ettekanne oli siiski Mikko Martikainenilt innovatiivsetest hangetest Soomes. Mikko on innovatsiooniosakonna juht Tööministeeriumis (Työ- ja elinkeinoministeriö). Mitmes Eesti ametkonnas teate sellist osakonda, nagu innovatsiooniosakond? Ettekanne rääkiski kõigest sellest, mida meil Eestis ei ole: lõpptarbija ootusest lähtuvad hanked, avalike teenuste arendamine ja kvaliteedi parandamine, strateegilistest eesmärkidest, mitte lahendustest lähtuvad hanked, partnerlus ja arvamuste paljusus, läbirääkimised, teenuste personaalsus, jne.
Püüan väga lühidalt edasi anda ettekande mõtet. Esmalt tuleb selgeks teha strateegilised tegevuseesmärgid lähtudes sellest, et riik on loodud inimese jaoks, mitte vastupidi. Eesmärgid ei ole lahendused ja avaliku halduse ülesanne ei olegi pakkuda lahendusi. Selle asemel peab riik ja omavalitsus juhtima turgu selliselt, et see on huvitatud pidevast uuendamisest, parendamisest ehk innovatsioonist. Teisisõnu on poliitikute ilus jutt peatselt saabuvast õnnest ja elujärje paranemisest asendatud konkreetsete, sisustatud eesmärkidega ja eesmärkidest lähtuva tegevusega. Riigi ülesanne on soodustada oskusteabe kasvu. Hanke kavandamisse kaasatakse ka lõpptarbijad.
Võrdlusmoment kohalike ettekannetega oli ahastav. Meil on riigihangetel kaks kvaliteedimõõdikut: et oleks võimalikult odav ja et ei tuleks vaideid. Mõõdikud, mis hindaks hangete sisulist kvaliteeti, puuduvad. Aruvalla-Kose hankeleping on sõlmitud, seega on kõik hästi. See, et ehitatakse ohtliku ja kalli projekti järgi, ei koti kedagi. Et ehitatakse miljon eurot maksev tunnel sinna, kus seda vaja ei ole, ei koti kedagi. Et liiklusohutuse audit on projekti tunnistanud ohtlikuks, ei koti kedagi.
Räägime haldusreformist. Sisulisest reformist. Kas riigikogus istub 51 või 101 visioonipuudusega poliitikut, ei muuda kodaniku jaoks sisuliselt midagi. Kas peaminister oskab statistikat pähe tuupida ja seda inimestele demagoogilise valena ka öösel kell kolm ette vuristada või mitte, ei mõjuta kuidagi liiklusohutust. Kas meil on 15 või 250 kohalikku omavalitsust ja volikogu, ei oma mitte mingisugust tähtsust, kui me suuda seada strateegilisi eesmärke põhiseaduslikest inimlikest väärtustest, mitte rahast lähtuvalt. Haldusreform peab algama mõtteviisi reformist. Kõik muu on formaalsus.
Konverentsil esines ka Priit Lätt, kes on tuntud, kui riigihangete vaidlusspetsialist ja ühe börsiettevõtte ihujurist. Priit kiitis Rahandusministeeriumi ametnikke julguse eest Aruvalla-Kose esimese hanke tulemus tühistada. Selle otsuse õiguspärasuse üle käib jätkuvalt kohtuvaidlus ja põhjusega. Olen Priiduga nõus, et tegemist oli julge otsusega. Samas ei saa öelda, et loobumine võimalusest ehitada teekasutajatele midagi ootuspärasemat ja samas ka raha kokku hoida, oleks kuidagi tark otsus, eriti veel rahandusministeeriumi poolt. Kui selles otsuses oli rohkem analüütilist kaalutlust, kui emotsiooni, siis olen mina Ema Teresa.
Päeva lõpetuseks sai sõna Ülo Sarv, kes üsna hästi visualiseeris meie riigi viletsuse. Aasta algusest hakkavad kehtima järjekordsed seadusemuudatused, mis muudavad alla piirmäära hangete korraldamise keerukamaks ja kallimaks. Palju õnne meile, rikkuritele!
Ülol oli mitu head mõtet. Näiteks see, et riigihangete registril võiks olla iga hanke juures ka tagasiside vorm. Kuigi põhjust vaidlemiseks oleks küllaga, ei ole ühegi eraettevõtte põhikirjaliseks tegevusalaks riigi struktuurides korra loomine. Tagasiside vormi kasutaksin aktiivselt ja usun, et pika peale hakkaks see ka mõjuma.
Ok, aitab frustratsiooni välja elamisest. Häid rohelisi jõule!
Eile osalesin Addenda korraldatud Riigihangete konverentsil. Osalesin peamiselt kahel põhjusel. Esiteks oli kavas PPP teema käsitlemine ja seda peamiselt Kose-Mäo teelõigu võtmes, teiseks huvitas mind põhjanaabrite kogemus innovaatilistest hangetest.
Esimesest teemast ei olegi midagi pikalt rääkida, sain toimunud diskussioonist ainult tuge oma senistele arusaamadele - PPP on kaval "petuskeem" oma kohustuste varjamiseks. Ehk siis tüüpiline "paberil-paistab-ilus" jokk-skeem. Jah, PPP on päris palju maailmas kasutatud ja selle abil on tehtud ka palju head, aga nagu me teame viimaste aastate uudistest, on finantsdistsipliin või õigemini selle puudumine üks kõige kroonilisemaid haigusi riikide majanduses. Ja selles võime süüdistada ainult demokraatlikku riigikorda, sest lõdva püksikummi taga ei ole muud, kui populism. Kui Kose-Mäo teelõik on vajalik ja Eesti majandusele kasulik, siis on seda võimalik rahastada ükskõik millise skeemiga, sealhulgas PPP skeemiga. Kui valida on erinevate skeemide vahel, siis miks valida kõige kallim ja ebaotstarbekam skeem?
Konverentsi põnevaim ettekanne oli siiski Mikko Martikainenilt innovatiivsetest hangetest Soomes. Mikko on innovatsiooniosakonna juht Tööministeeriumis (Työ- ja elinkeinoministeriö). Mitmes Eesti ametkonnas teate sellist osakonda, nagu innovatsiooniosakond? Ettekanne rääkiski kõigest sellest, mida meil Eestis ei ole: lõpptarbija ootusest lähtuvad hanked, avalike teenuste arendamine ja kvaliteedi parandamine, strateegilistest eesmärkidest, mitte lahendustest lähtuvad hanked, partnerlus ja arvamuste paljusus, läbirääkimised, teenuste personaalsus, jne.
Püüan väga lühidalt edasi anda ettekande mõtet. Esmalt tuleb selgeks teha strateegilised tegevuseesmärgid lähtudes sellest, et riik on loodud inimese jaoks, mitte vastupidi. Eesmärgid ei ole lahendused ja avaliku halduse ülesanne ei olegi pakkuda lahendusi. Selle asemel peab riik ja omavalitsus juhtima turgu selliselt, et see on huvitatud pidevast uuendamisest, parendamisest ehk innovatsioonist. Teisisõnu on poliitikute ilus jutt peatselt saabuvast õnnest ja elujärje paranemisest asendatud konkreetsete, sisustatud eesmärkidega ja eesmärkidest lähtuva tegevusega. Riigi ülesanne on soodustada oskusteabe kasvu. Hanke kavandamisse kaasatakse ka lõpptarbijad.
Võrdlusmoment kohalike ettekannetega oli ahastav. Meil on riigihangetel kaks kvaliteedimõõdikut: et oleks võimalikult odav ja et ei tuleks vaideid. Mõõdikud, mis hindaks hangete sisulist kvaliteeti, puuduvad. Aruvalla-Kose hankeleping on sõlmitud, seega on kõik hästi. See, et ehitatakse ohtliku ja kalli projekti järgi, ei koti kedagi. Et ehitatakse miljon eurot maksev tunnel sinna, kus seda vaja ei ole, ei koti kedagi. Et liiklusohutuse audit on projekti tunnistanud ohtlikuks, ei koti kedagi.
Räägime haldusreformist. Sisulisest reformist. Kas riigikogus istub 51 või 101 visioonipuudusega poliitikut, ei muuda kodaniku jaoks sisuliselt midagi. Kas peaminister oskab statistikat pähe tuupida ja seda inimestele demagoogilise valena ka öösel kell kolm ette vuristada või mitte, ei mõjuta kuidagi liiklusohutust. Kas meil on 15 või 250 kohalikku omavalitsust ja volikogu, ei oma mitte mingisugust tähtsust, kui me suuda seada strateegilisi eesmärke põhiseaduslikest inimlikest väärtustest, mitte rahast lähtuvalt. Haldusreform peab algama mõtteviisi reformist. Kõik muu on formaalsus.
Konverentsil esines ka Priit Lätt, kes on tuntud, kui riigihangete vaidlusspetsialist ja ühe börsiettevõtte ihujurist. Priit kiitis Rahandusministeeriumi ametnikke julguse eest Aruvalla-Kose esimese hanke tulemus tühistada. Selle otsuse õiguspärasuse üle käib jätkuvalt kohtuvaidlus ja põhjusega. Olen Priiduga nõus, et tegemist oli julge otsusega. Samas ei saa öelda, et loobumine võimalusest ehitada teekasutajatele midagi ootuspärasemat ja samas ka raha kokku hoida, oleks kuidagi tark otsus, eriti veel rahandusministeeriumi poolt. Kui selles otsuses oli rohkem analüütilist kaalutlust, kui emotsiooni, siis olen mina Ema Teresa.
Päeva lõpetuseks sai sõna Ülo Sarv, kes üsna hästi visualiseeris meie riigi viletsuse. Aasta algusest hakkavad kehtima järjekordsed seadusemuudatused, mis muudavad alla piirmäära hangete korraldamise keerukamaks ja kallimaks. Palju õnne meile, rikkuritele!
Ülol oli mitu head mõtet. Näiteks see, et riigihangete registril võiks olla iga hanke juures ka tagasiside vorm. Kuigi põhjust vaidlemiseks oleks küllaga, ei ole ühegi eraettevõtte põhikirjaliseks tegevusalaks riigi struktuurides korra loomine. Tagasiside vormi kasutaksin aktiivselt ja usun, et pika peale hakkaks see ka mõjuma.
Ok, aitab frustratsiooni välja elamisest. Häid rohelisi jõule!
PPP = poliitik plekib pätile
VastaKustutakindlasti on olemas ka teisi lahtimõtestusi. Ja kindlasti pole kõik erasektori raha seotud pättidega. Vastupidist väita on aga raske. Eriti krimiuudiste valdkonnas mis kajastavad korrakaitseametnike tegevusi.