Otse põhisisu juurde

Aruvalla-Kose | Teised episoodid

Kes kartsid või lootsid, et ma tõepoolest kogu Aruvalla-Kose teelõigu eelprojektile liiklusohutuse auditi teen, peavad pettuma. Lihtsalt ei jõua kogu maailma ära parandada. Tänaseks on selge, et suuremalt jaolt ehitatakse ohtliku projekti järgi ning muudatusi õnnestub teha vaid pisinüanssides. Muidugi on sellest väga kahju, aga formaalset progressi ei saa ju takistada. Tee tuleb valmis ehitada, linti tuleb lõigata. Liikleja on ise loll, kui ei oska liiklusolusid õigesti hinnata...
Tegelikult ma nii ei mõtle. Ma ei arva, et joonistele vastutusest lahtiütluse kirjutamine tegelikult ka kedagi süümepiinadest võiks vabastada. Juriidiline lahtiütlus ei ole ju mentaalne. Spetsialist ei ole poliitik, kelle puhul kehtib süüdimatuse presumptsioon. Ametnikke on erinevaid..
Kuna detailset analüüsi ei jaksa teha, siis piirdun vaid ohtlike kohtade faktiloeteluga. Et siis teate, kui peaks midagi juhtuma. Sellegipoolest võib ju loota, et midagi ei juhtu..

Episood 2. Kogujateede ristmike ning kergliiklusteede nähtavus Saula silla piirkonnas. Kergliiklustee on kavandatud selliselt, et kogujatee silla piirded varjavad nähtavuse, ülekäigukohale lähenevat jalakäijat ei ole võimalik õigeaegselt märgata.

Episood 3. Saula mahasõiduramp Tartu suunalt. Normi nõuetele mittevastavate parameetritega ramp ristub kogujateega väga ohtlikult.

Episood 4. Kolu sõlmes mahasõiduramp Tallinna suunalt ristub kohaliku teega. Ramp on lühike, ristmikule väljasõit toimub suurel kiirusel. Kohalikul teel liikujal ei ole võimalik veenduda manöövri ohutuses.

Episood 5. Kolu sõlmes mahaõiduramp Tartu suunalt jätkub kohaliku kahesuunalise teena. Ramp väga lühike, konflikt kohalikul teel liiklejatega ootamatu.
NB! Antud episoodis on praeguseks kokkulepitud leevendusmeede: rampi saab pikendada ja ristumine kogujateega lahendatakse ringristmikuga. Tervikuna jääb Kolu sõlm ohtlikuks ja segaseks.

Episood 6. Tade külas puudub jalakäijate ülepääs. Kogujateede ääres on bussipeatused, kuid üle maantee ei ole võimalik saada. Lähimad ületuskohad on Kurena riste (ring 2km) ja Kolu sõlm (ring 4km).

Episood 7. Kuivajõe sõlmes mahasõiduramp analoogselt Saula ja Kolu rampidega lahendatud ohtlikult.

Episood 8. Jalakäijate sild ja liikumisteed Kuivajõe sõlmes on ebaloogilised, ega arvesta tegelike liikumissuundadega. Jalakäijad hakkavad teepikkuse vähendamise eesmärgil suure tõenäosusega kasutama kohalike maanteede servi, kus puudub jalakäijate liikumisruum.


Lisaks eelnevatele on projektis mitmeid väiksemaid ohtusid, nagu jalakäijate/bussikasutajate vajadusi mittearvestavad bussipeatuste paigutused, liiklussõlmede ebastandardsest kujust tulenevad viitade paigutuse ja loetavuse probleemid, jne.

Käesolevaga lõpetan selle projekti teemakäsitluse siin ajaveebis. Ohutut liiklemist!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi