Otse põhisisu juurde

Aruvalla-Kose | Teised episoodid

Kes kartsid või lootsid, et ma tõepoolest kogu Aruvalla-Kose teelõigu eelprojektile liiklusohutuse auditi teen, peavad pettuma. Lihtsalt ei jõua kogu maailma ära parandada. Tänaseks on selge, et suuremalt jaolt ehitatakse ohtliku projekti järgi ning muudatusi õnnestub teha vaid pisinüanssides. Muidugi on sellest väga kahju, aga formaalset progressi ei saa ju takistada. Tee tuleb valmis ehitada, linti tuleb lõigata. Liikleja on ise loll, kui ei oska liiklusolusid õigesti hinnata...
Tegelikult ma nii ei mõtle. Ma ei arva, et joonistele vastutusest lahtiütluse kirjutamine tegelikult ka kedagi süümepiinadest võiks vabastada. Juriidiline lahtiütlus ei ole ju mentaalne. Spetsialist ei ole poliitik, kelle puhul kehtib süüdimatuse presumptsioon. Ametnikke on erinevaid..
Kuna detailset analüüsi ei jaksa teha, siis piirdun vaid ohtlike kohtade faktiloeteluga. Et siis teate, kui peaks midagi juhtuma. Sellegipoolest võib ju loota, et midagi ei juhtu..

Episood 2. Kogujateede ristmike ning kergliiklusteede nähtavus Saula silla piirkonnas. Kergliiklustee on kavandatud selliselt, et kogujatee silla piirded varjavad nähtavuse, ülekäigukohale lähenevat jalakäijat ei ole võimalik õigeaegselt märgata.

Episood 3. Saula mahasõiduramp Tartu suunalt. Normi nõuetele mittevastavate parameetritega ramp ristub kogujateega väga ohtlikult.

Episood 4. Kolu sõlmes mahasõiduramp Tallinna suunalt ristub kohaliku teega. Ramp on lühike, ristmikule väljasõit toimub suurel kiirusel. Kohalikul teel liikujal ei ole võimalik veenduda manöövri ohutuses.

Episood 5. Kolu sõlmes mahaõiduramp Tartu suunalt jätkub kohaliku kahesuunalise teena. Ramp väga lühike, konflikt kohalikul teel liiklejatega ootamatu.
NB! Antud episoodis on praeguseks kokkulepitud leevendusmeede: rampi saab pikendada ja ristumine kogujateega lahendatakse ringristmikuga. Tervikuna jääb Kolu sõlm ohtlikuks ja segaseks.

Episood 6. Tade külas puudub jalakäijate ülepääs. Kogujateede ääres on bussipeatused, kuid üle maantee ei ole võimalik saada. Lähimad ületuskohad on Kurena riste (ring 2km) ja Kolu sõlm (ring 4km).

Episood 7. Kuivajõe sõlmes mahasõiduramp analoogselt Saula ja Kolu rampidega lahendatud ohtlikult.

Episood 8. Jalakäijate sild ja liikumisteed Kuivajõe sõlmes on ebaloogilised, ega arvesta tegelike liikumissuundadega. Jalakäijad hakkavad teepikkuse vähendamise eesmärgil suure tõenäosusega kasutama kohalike maanteede servi, kus puudub jalakäijate liikumisruum.


Lisaks eelnevatele on projektis mitmeid väiksemaid ohtusid, nagu jalakäijate/bussikasutajate vajadusi mittearvestavad bussipeatuste paigutused, liiklussõlmede ebastandardsest kujust tulenevad viitade paigutuse ja loetavuse probleemid, jne.

Käesolevaga lõpetan selle projekti teemakäsitluse siin ajaveebis. Ohutut liiklemist!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun