Meie oleme aastas 2011 ehk kolmanda aastatuhande teise aastakümne esimeses aastas. Tänapäevaks loetakse aga eelmise aastatuhande viimaseid kümneid? Päris nii siiski ei ole, sest nendes samades normides on öeldud, et tee projekteeritakse 20 aastase perspektiiviga alates käikuandmisest. Seega tuleb tee kavandada tuleviku jaoks, aga tänapäevaste nõuete järgi, mis omakorda tähendab minevikku.
Kuna ma pean oma igapäevases töös lähtuma nendest samadest normidest, siis olen ma pidevalt hädas. Need normid olid filosoofilises mõttes juba siis aegunud, kui nad 11 aastat tagasi kehtestati.
See, et normides on probleeme, oli selge juba 10 aastat tagasi. Nimelt ei olnud võimalik nende normide järgi projekteerides leida tasuvat lahendust. Pelgalt 6000 sõiduki jaoks I klassi maanteed teha on sama, kui igasse külla ülikooli kavandada. Aastal 2003 saigi alustatud normide ülevaatusega, kuid sellest kitsast vaatenurgast, et parandada nende majanduslikkust ehk otstarbekust ning parandada mõningasi vigu. Nii sai sätestatud I klassi maantee liiklussageduseks üle 9000 füüsilise auto ööpäevas, kuigi arenenud riikide normides oleks vastav number 12000 kuni 15000. Kahjuks või õnneks ei jõudnud need normid ametliku kehtestamiseni pelgalt ministeeriumi jonnaka ametniku vastuseisu tõttu. Seetõttu on tänaseni paralleelselt kasutusel ametlikud ja mitteametlikud maanteede projekteerimise normid.
Miks siis õnneks? Sest uued normid ei erine filosoofiliselt vanadest ja tegemist ei ole kaugeltki tänapäevastema normidega, kui vanad seda on.
Olen varem sellest kirjutanud Teelehes, et maanteede projekteerimise normides on üks fundamentaalne probleem, mis teeb nende rakendamise problemaatiliseks enamuses projektides. See probleem seisneb selles, et kogu norm baseerub eeldataval liiklussagedusel. Liiklussageduse põhjal valitakse (määratakse) kõik tee parameetrid alates tee klassist, projektkiirusest kuni detailideni välja. Lihtsamalt tähendab normi loogika seda, et mida suurem on liiklussagedus, seda suurem peab olema kiirus ning seda laiem ja sirgem tee. Sealjuures ei ole võimalust teha vahet liikluse iseloomul, funktsioonil. Samuti puudub võimalus arvestada keskkonnatingimustega, näiteks kas teelõik paikneb asustamata või tihedalt asustatud piirkonnas.
Oma praktikas olen viimastel aastatel püüdnud meie norme kombineerida naaberriikide uuemate normidega. Õnneks on projekteerimistingimused lubanud kasutada teisi norme Tellijaga kokkuleppel. Näiteks Tartu maantee Kose-Mäo teelõigu eelprojektis, samuti Tartu idapoolse ringtee eelprojektis aitas kombineeritud lähenemine säästa ehitusmaksumusest kümneid miljoneid kroone ning samas pakkuda teekasutajale paremat lahendust.
Minu eelistus on Rootsi teede ja tänavate projekteerimisnorm VGU 2004. Tegemist on praegu saadavalolevatest normidest kõige innovaatilisema, säästlikuma ja ohutuma normiga, mis lähtub kõikide liiklejate vajadustest, võrdõiguslikkusest, liiklejate võimekusest, käitumusest, keskkonnatingimustest, säästlikkusest, liiklusohutuse nullvisioonist ning muidugi uusimate uuringute tulemustest.
Olen 99% kindel, et Eestis puudub suutlikkus teha samaväärseid, saati paremaid norme. Jalgratta leiutamine selle teadmise juures oleks ka rumal ressursi raiskamine.
Toon siinkohal vaid ühe näite. Kui Aruvalla-Kose teelõigu hankes on vaieldud, kas 6 meetri laiune eraldusriba on sama hea, kui 13 meetri laiune, siis VGU järgi on ainus kindel lahendus eralduspiire ning eralduriba laiusest liiklusohutus praktiliselt ei sõltu. Normaallaiusega eraldusriba VGU järgi on 3,5m, aga laialdaselt kasutatakse ka 1,5m (sic!) laiust eraldust. Laiem eraldusriba on kokkuvõtteks kahjulikum, sest:
- Nõuab laiemat tee maa-ala,
- Kulub rohkem muldepinnast;
- Vajab täiendavat kuivendussüsteemi;
- Taimestik eraldusribal kutsub sinna linde ja loomi, kes hukkuvad liikluses;
- Nõuab pikemaid sildu ja tunneleid.
Kordan oma ettepanekut tõlkida Rootsi normid Eesti keelde, teostada õiguslik analüüs ja sidumine seadusandlusega ning kehtestada need Eestis ametliku normina. Me ei ole nii rikkad, et maksta kinni iganenud normidest lähtuvaid lahendusi ja kehtivaid segadusi normieelnõuga.
Kommentaarid
Postita kommentaar
Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!