Ramboll on rahvusvaheline konsultatsioonifirma. Ramboll on minu tööandja. Eelmisel nädalal saatis Rambolli juhtkond kõikidele töötajatele (keda on ca 9000) välja testi ja veebipõhise koolituse, mille teemaks oli korruptsioon. Nimelt teadvustatakse meil asjaolu, et korruptsioon on olemas ja eriti Ida-Euroopas ning Aasias ja Aafrikas, kus ka Rambollil on lootus oma teenuseid pakkuda. Kuidas käituda olukorras, kus võimalik klient või kliendi esindaja teeb ettepaneku väikese tasu eest osutada mõnda teenet? Kas igasugune koostööpartneri ettepanek minna lõunale on aktsepteeritav? Millistel tingimustel? Peab ütlema, et me ei ole valmis sellisteks olukordadeks. Selles mõttes on Ramboll koolitus igati edumeelne ja asjakohane. Ramboll 12 points!
Kui ma seda testi tegin, tekkis mul küsimus, kuidas suhtuda käimasoleva valimiskampaania lubadustesse? Iga erakond lubab puhast käshi. Töölistele. Emadele. Pensionäridele. Laste(vanemate)le. Vaestele. Kõigile.
Kui häälte ostmine viinapudeli või 50 krooniga on pahaks pandav ja sellise teoga vahelejäämisel järgnevad konkreetsed sanktsioonid, siis avalikult kõigile raha lubada on ok? Kui ma annan sellise lubaduse eest oma hääle, kas ma siis käitun eetiliselt? Või peaksin andma hääle sellele, kes ei luba mulle rohkem raha kindla peale kätte? Mida teha siis, kui sellist ei olegi?
Vaatasin korruptsioonivastast seadust. Nii kaua, kui inimene ei ole veel riigikogu liige, ei kehti seadus tema kohta. Samas on ju meil tervelt 101 kandidaati, kes on täna riigikogus, lisaks veel valitsuse liikmed, kohaliku omavalitsuse volikogude liikmed, jne. Mida siis loetakse korruptsiooniks?
Kuivõrd sama seaduse järgi loetakse ametiisikuks ka riigikogu liige, siis tasub siit meelde jätta sõnad "majanduslik kasu", "avalikult", "tulevikus", "tingimusel", "rahalise maksena", "kasuliku vastuteenusena". Hääletamist võiks pidada "kasulikuks vastuteenuseks", mille tulemusena kandidaat saab (võib saada) "majanduslikku ja muud kasu" (hästi tasustatud töökoha, kus sisuliselt puudub töötamise kohustus), lubades mulle "rahalist makset" (suuremat palka, pensioni, lastetoetust).
Äsja koolituse läbinuna on mul tõsine dilemma, kas minna üldse valima? Võib-olla peaksin teavitama KaPot minule, kui valijale tehtud korruptiivsete ettepanekute eest?
Üks erinevus siin siiski tavapärasest "kurgid sulle, raha mulle" korruptsioonijuhtumist on. Riigikoguliige üksinda ei saa oma lubadust "rahalise makse" osas täita, vaja on leida veel 50 kaaskorruptanti. Omades vaid ühte häält ei saa ka mina neid kaaskorruptante valida? Samas on ju teada, et kuigi me valime isikuid, valime me tegelikult erakondi. Erakondadel on aga ühised lubadused või peaks neid nimetama üldse pakkumusteks? Seega on mul võimalus valida korruptante komplektis, nagu Lenini pakikeses.
Lõpuks on peamine küsimus minu sisetundes ja tervislikus seisundis - kas ma võiksin endale lubada valiku tegemist puhtalt isikliku kasu saamise eesmärgil?
Ahjaa, Rambolli Code of Conduct kohaselt ei ole poliitiliste jõudude (poliitikute, parteide) toetamine lubatav. Kui paljudel Eesti ettevõtetel on olemas elementaarsed puutumatuse ja aususe põhimõtted? Vaja oleks ISO 9000:2000 kvaliteedistandardile ning 14000:2000 seeria keskkonnajuhtimise standardile täiendust eetikastandardi näol. Seni kuni ärimehed maksavad poliitikute arved, ei ole kodanikul põhjust rahulikult magada.
Kui häälte ostmine viinapudeli või 50 krooniga on pahaks pandav ja sellise teoga vahelejäämisel järgnevad konkreetsed sanktsioonid, siis avalikult kõigile raha lubada on ok? Kui ma annan sellise lubaduse eest oma hääle, kas ma siis käitun eetiliselt? Või peaksin andma hääle sellele, kes ei luba mulle rohkem raha kindla peale kätte? Mida teha siis, kui sellist ei olegi?
Vaatasin korruptsioonivastast seadust. Nii kaua, kui inimene ei ole veel riigikogu liige, ei kehti seadus tema kohta. Samas on ju meil tervelt 101 kandidaati, kes on täna riigikogus, lisaks veel valitsuse liikmed, kohaliku omavalitsuse volikogude liikmed, jne. Mida siis loetakse korruptsiooniks?
§5 Korruptiivse teo, korruptsiooniohtliku suhte ja korruptiivse tulu mõisted
(3) Korruptiivne tulu on majanduslik või muu kasu, mida ametiisik saab teiselt isikult kas avalikult või varjatult korruptiivse teo toimepanemise eest või tulevikus toimepanemise tingimusel kas: 1) rahalise maksena; 2) kingitusena; 3) loonustasuna, kasuliku vastuteenuse või soodustusena; 4) aktsiate, osatähtede ja muude väärtpaberite samuti osaühingu osade talle tasuta üleandmise või alla nende turuhinna müümise teel; 5) kinnisasja kaasomanikuks, aktsiaseltside ja muude äriühingute osanikuks või aktsionäriks võtmise teel; 6) käesoleva lõike punktides 1-5 märkimata majandusliku või muu kasuna.
Kuivõrd sama seaduse järgi loetakse ametiisikuks ka riigikogu liige, siis tasub siit meelde jätta sõnad "majanduslik kasu", "avalikult", "tulevikus", "tingimusel", "rahalise maksena", "kasuliku vastuteenusena". Hääletamist võiks pidada "kasulikuks vastuteenuseks", mille tulemusena kandidaat saab (võib saada) "majanduslikku ja muud kasu" (hästi tasustatud töökoha, kus sisuliselt puudub töötamise kohustus), lubades mulle "rahalist makset" (suuremat palka, pensioni, lastetoetust).
Äsja koolituse läbinuna on mul tõsine dilemma, kas minna üldse valima? Võib-olla peaksin teavitama KaPot minule, kui valijale tehtud korruptiivsete ettepanekute eest?
Üks erinevus siin siiski tavapärasest "kurgid sulle, raha mulle" korruptsioonijuhtumist on. Riigikoguliige üksinda ei saa oma lubadust "rahalise makse" osas täita, vaja on leida veel 50 kaaskorruptanti. Omades vaid ühte häält ei saa ka mina neid kaaskorruptante valida? Samas on ju teada, et kuigi me valime isikuid, valime me tegelikult erakondi. Erakondadel on aga ühised lubadused või peaks neid nimetama üldse pakkumusteks? Seega on mul võimalus valida korruptante komplektis, nagu Lenini pakikeses.
Lõpuks on peamine küsimus minu sisetundes ja tervislikus seisundis - kas ma võiksin endale lubada valiku tegemist puhtalt isikliku kasu saamise eesmärgil?
Ahjaa, Rambolli Code of Conduct kohaselt ei ole poliitiliste jõudude (poliitikute, parteide) toetamine lubatav. Kui paljudel Eesti ettevõtetel on olemas elementaarsed puutumatuse ja aususe põhimõtted? Vaja oleks ISO 9000:2000 kvaliteedistandardile ning 14000:2000 seeria keskkonnajuhtimise standardile täiendust eetikastandardi näol. Seni kuni ärimehed maksavad poliitikute arved, ei ole kodanikul põhjust rahulikult magada.
Eetikastandardi alla käiks nii Schröderi kui Lipponeni praegused töökohad.
VastaKustutaJa loomulikult roheliste (Strandberg) kliimaagentuuri seosed hääletamisega teistes punktides. Agentuurile raha, ühele seadusele hääled.
Siin on ehk põhipunkt et eetikat ei ole. Seda ei tule ka sest riigikogus lõpeks siis lehmakauplemine. Aga see on ju põhitegevus.