Otse põhisisu juurde

Aasta hea oli 2009

Te nüüd mõtlete, et wips on päris sassi keeranud, mis selles masuaastas siis head on!? Meie lihtsameelsete jaoks on siin maamunal enamus asju näilised, need on erinevad energeetilised seisundid, mille sügavamat sisu mõistame alles tagantjärele. On ju teada-tuntud väljendid liiga hea, et olla tõsi ning enam hullemaks minna ei saa. Need võiks siis kehtida vastavalt mulliaastate ja masuaastate kohta.

Lõppev aasta oli külm dush, mille arvatav eesmärk oli laenujoovastuses inimesed ja edumahlas hõljuvad poliitikud maa peale tagasi tuua. Oleks ju võinud see masu varem tulla, teisalt hea, et ta ikka tuli. Arvatavasti oli kummi parasjagu pingutatud, et laksu oleks tunda. Olgem tänulikud, et majanduses kehtivad ikka veel mingisugused reeglid.

Kas keegi ka kaineks sai ja sellest midagi õppis, selgub hiljem. Poliitikas on meil ju demagoogiline stagnatsioon: valitsuses muutusteta, all-linnas muutusteta. Selge on, et suur osa inimestest on maandatud - kõigil meil on mõni tuttav või tuttava tuttav, kes on jäänud töötuks. Poliitikud hõljuvad edasi.

Toimunud kohalikud valimised tõid samuti vähe muutusi, kuid siiski. Mina andsin oma valimislubaduse, mille ka täitsin. Tundub, et ma ei ole ainus teisitimõtleja Saue vallas, sest saime üle 16 aasta sootuks uue volikogu, uued vallajuhid ja palju lootusi. Esimese kahe kuu jooksul on vallvalitsus ennast juba positiivselt aktiivsena näidanud. Jaksu ja indu kohaliku elu edendamisele! Ja ärge rumalusi tehke, kodanikud on valvsad!

Mõnevõrra sümboolne on, et lõppev aasta oli Eestis innovatsiooniaasta. Igasugune innovatsioon mulle meeldib. Samas ei usu ma väga sellesse, et innovatsiooni saab tagant sundida: nonii poliitikud, hakkame nüüd kõik innovaatilisteks! Innovatsioon eeldab ebamugavust, sellist energeetilist seisundit, mis motiveerib ajukäärude ärkamist ja olukorra parandamisele suunatud ideede genereerimist. Riigikogu motiveeris see endale palka eurodesse rehkendama ja seda langevast majandusest lahti arvutama.

Eesti riigi probleem on jätkuvalt tervikpildi puudumine. Igaüks optimeerib oma valdkonda huvitumata teiste eelarvetest. Koole suletakse ja reorganiseeritakse, mõtlemata sellele, milliseid tagajärgi toob see transpordi korraldamisse. Riigihangetel on jätkuvalt kriteeriumiks hind, hoolimata sellest, et odavalt ostetud teenus toob reeglina kaasa tunduvalt suuremad ehitus- ja hoolduskulud. Kalli raha eest remonditud koolide ventilatsiooniagregaatide käigushoidmiseks ei ole keegi raha planeerinud, mistõttu kasvavad hallitusseened ja haigestuvad lapsed. Samas tuleb planeerida juba järgmist remonti. Tahtmatus näha ja mõista tervikpilti on jällekord välja suretanud haldusreformi temaatika. Meil on ikka tohutu arenguruum...

Võib-olla ei ole me veel päris põhjas, aga igal juhul on see põhi lähedal. See on ideaalne võimalus tulevikuvisiooni kujundada ja uut kasvu mõistlikult suunata. Teeme ära!

Lõppeva aasta positiivne noot on, et aastaks 2013 eesmärgiks seatud alla 100 liiklussurma aastas on peaaegu saavutatud. Kui aasta viimane päev on õnnelik, siis võibki lõpptulemuseks jääda 100! Nagu olen varem kirjutanud, on majanduskasvu ja liiklussageduse vahel otsene seos. Üle pika aja on ka autokoolid pidanud ennast reklaamima hakkama, et kliente leida. Seega võime masule olla tänulikud, et ta aitas meil oma eesmärgile lähemale saada. Samas oleme ju optimistid ja ootame uut majanduskasvu, mis töötab meie eesmärgile vastu! Võitlust liiklussurmadega tuleb jätkata, mitte "loorberitele" puhkama jääda!

Sellist lund, nagu täna õues näha, ei mäleta mitukümmend aastat. Eestimaa talv ei hooli inimese pingutustest globaalse soojenemise taganttõukamisel. Kõik, mis looduses toimub, on tsükliline. Küsimus on vaid tsükli pikkuses ja selle suhtelises pikkuses võrreldes meie oodatava elueaga. Alles see oli, kui Gröönimaa kattus "igijääga"?

Uus aasta ei jää tulemata, tulgu aga ja toogu meile visioonirikkust! Head uut 2010 aastat!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica projektikoordi

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin