Otse põhisisu juurde

Aasta hea oli 2009

Te nüüd mõtlete, et wips on päris sassi keeranud, mis selles masuaastas siis head on!? Meie lihtsameelsete jaoks on siin maamunal enamus asju näilised, need on erinevad energeetilised seisundid, mille sügavamat sisu mõistame alles tagantjärele. On ju teada-tuntud väljendid liiga hea, et olla tõsi ning enam hullemaks minna ei saa. Need võiks siis kehtida vastavalt mulliaastate ja masuaastate kohta.

Lõppev aasta oli külm dush, mille arvatav eesmärk oli laenujoovastuses inimesed ja edumahlas hõljuvad poliitikud maa peale tagasi tuua. Oleks ju võinud see masu varem tulla, teisalt hea, et ta ikka tuli. Arvatavasti oli kummi parasjagu pingutatud, et laksu oleks tunda. Olgem tänulikud, et majanduses kehtivad ikka veel mingisugused reeglid.

Kas keegi ka kaineks sai ja sellest midagi õppis, selgub hiljem. Poliitikas on meil ju demagoogiline stagnatsioon: valitsuses muutusteta, all-linnas muutusteta. Selge on, et suur osa inimestest on maandatud - kõigil meil on mõni tuttav või tuttava tuttav, kes on jäänud töötuks. Poliitikud hõljuvad edasi.

Toimunud kohalikud valimised tõid samuti vähe muutusi, kuid siiski. Mina andsin oma valimislubaduse, mille ka täitsin. Tundub, et ma ei ole ainus teisitimõtleja Saue vallas, sest saime üle 16 aasta sootuks uue volikogu, uued vallajuhid ja palju lootusi. Esimese kahe kuu jooksul on vallvalitsus ennast juba positiivselt aktiivsena näidanud. Jaksu ja indu kohaliku elu edendamisele! Ja ärge rumalusi tehke, kodanikud on valvsad!

Mõnevõrra sümboolne on, et lõppev aasta oli Eestis innovatsiooniaasta. Igasugune innovatsioon mulle meeldib. Samas ei usu ma väga sellesse, et innovatsiooni saab tagant sundida: nonii poliitikud, hakkame nüüd kõik innovaatilisteks! Innovatsioon eeldab ebamugavust, sellist energeetilist seisundit, mis motiveerib ajukäärude ärkamist ja olukorra parandamisele suunatud ideede genereerimist. Riigikogu motiveeris see endale palka eurodesse rehkendama ja seda langevast majandusest lahti arvutama.

Eesti riigi probleem on jätkuvalt tervikpildi puudumine. Igaüks optimeerib oma valdkonda huvitumata teiste eelarvetest. Koole suletakse ja reorganiseeritakse, mõtlemata sellele, milliseid tagajärgi toob see transpordi korraldamisse. Riigihangetel on jätkuvalt kriteeriumiks hind, hoolimata sellest, et odavalt ostetud teenus toob reeglina kaasa tunduvalt suuremad ehitus- ja hoolduskulud. Kalli raha eest remonditud koolide ventilatsiooniagregaatide käigushoidmiseks ei ole keegi raha planeerinud, mistõttu kasvavad hallitusseened ja haigestuvad lapsed. Samas tuleb planeerida juba järgmist remonti. Tahtmatus näha ja mõista tervikpilti on jällekord välja suretanud haldusreformi temaatika. Meil on ikka tohutu arenguruum...

Võib-olla ei ole me veel päris põhjas, aga igal juhul on see põhi lähedal. See on ideaalne võimalus tulevikuvisiooni kujundada ja uut kasvu mõistlikult suunata. Teeme ära!

Lõppeva aasta positiivne noot on, et aastaks 2013 eesmärgiks seatud alla 100 liiklussurma aastas on peaaegu saavutatud. Kui aasta viimane päev on õnnelik, siis võibki lõpptulemuseks jääda 100! Nagu olen varem kirjutanud, on majanduskasvu ja liiklussageduse vahel otsene seos. Üle pika aja on ka autokoolid pidanud ennast reklaamima hakkama, et kliente leida. Seega võime masule olla tänulikud, et ta aitas meil oma eesmärgile lähemale saada. Samas oleme ju optimistid ja ootame uut majanduskasvu, mis töötab meie eesmärgile vastu! Võitlust liiklussurmadega tuleb jätkata, mitte "loorberitele" puhkama jääda!

Sellist lund, nagu täna õues näha, ei mäleta mitukümmend aastat. Eestimaa talv ei hooli inimese pingutustest globaalse soojenemise taganttõukamisel. Kõik, mis looduses toimub, on tsükliline. Küsimus on vaid tsükli pikkuses ja selle suhtelises pikkuses võrreldes meie oodatava elueaga. Alles see oli, kui Gröönimaa kattus "igijääga"?

Uus aasta ei jää tulemata, tulgu aga ja toogu meile visioonirikkust! Head uut 2010 aastat!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi