Otse põhisisu juurde

Regionaalministri kümme käsku

Reimaa läks, Kiisler tuli. Sündmuse kokkuvõtteks võib öelda seda, et Laari jutt kõrgetest nõudmistest oma erakonna ministritele on Mõmmibeebi unenägu. Pigem on need nõudmised selles võtmes, et paneme kellegi sinna, kes asjast midagi ei jaga, las ta chillib natuke, siis maksame jälle korralikud kompensatsioonid tingimusel, et suurem osa kompensatsioonist partei kassasse tagasi makstakse. Mis peamine: kuna meile juba selline keeruline teema on närida antud, siis on parem, kui ebapopulaarset progressi ei ole. Laaril ju varasemast kogemused, kui EV käima tõmbas (ja mitte halvasti), et globaalne progress võib tähendada personaalset ja parteilist degressi.
Mis siis oleks need peamised saavutused, millest regionaalminister või avaliku halduse minister oma lastele tulevikus rääkida võiks?
  1. Asustuse regionaalne suunamine
    Tänaseks peaks küll olema üsna selge, et eraomand ei suuda ohjata maakasutust mõistuspäraselt. Paraku on nii, et üksikisiku tasandil ei ole me oma otsustes ratsionaalsed ja jätkusuutlikud (valdavalt). Ehitama kiputakse ikka sinna, kus on näiline ilu ja mõnu. Me oleme mures, et teed on kehvad, aga ei ole valmis parema eest maksma. Me kurdame, et energia on kallis, aga ehitame 400m2 maja ja sõidame maasturiga. Me oleme kahepalgelised, kui räägime kokkuhoiust, energiasäästust, jne. Aeg on lõpetada silmakirjalikkus.
  2. Riiklik järelevalve planeerimise üle
    Mannetus on õige sõna iseloomustamaks tänast riiklikku järelevalvet planeeringute üle maakondades. See on olnud poliitiline tahe, mis kajastub maakondade eelarvetes. Eestile on kombeks üldse pileti müük ja kontroll läbi sama isiku (üks president korraga). Kahtlemata on kohalikel omavalitsustel vankumatu õigus ajada kohalikke asju. Kõik asjad ei ole siiski kohalikud. Vaata ka p. 5. Järelevalvet on siiski vaja rohkem selle üle, et menetlusnorme täidetakse, kaasatakse isikuid ja arvestatakse nende huvidega, hinnatakse mõjusid, arvestatakse kõrgema tasandi planeeringuid ja et ehitusload vastaksid ka planeeringutele.
  3. Planeerimisseaduse remont
    Planeerimisseaduse peamised probleemid on seotud detailplaneeringute ohjamisega ja vastutusega. Mis siis, kui kohalikul omavalitsusel puudub üldplaneering? Tähtajad on ammu möödas, aga jätkuvalt on omavalitsusi, kellel puudub kehtiv üldplaneering. Detailplaneeringute koostamine eraõigusliku isiku tellimisel tuleb lõpetada koheselt. Planeerimine on omavalitsuse õigus ja kohustus, mida ei tohi delegeerida. Isehakanud planeerijad tuleb kas harida planeerijateks või suunata füüsilisele tööle. Planeerija kutsenõuded paika.
  4. Maa sihtotstarbe muutuse maksustamine (infrastruktuurimaks)
    Planeering on ühiskondlik kokkulepe, mis peab lähtuma üldistest huvidest. Kui otsustatakse maa sihtotstarvet muuta, siis üldjuhul kaasneb sellega oluline maa väärtuse tõus. See on tingitud sellest, et maa hinna määrab suuresti tema kasutusvõimalus, mis on seotud kahe komponendiga: ehitusõigus ja juurdepääs. Kusjuures need kaks komponenti omavad mõtet ainult koostoimes. Suur ehitusõigus keset sood ei ole väärtus, kuid koos avaliku infrastruktuuriga on. Kuna avalik infrastruktuur rajatakse valdavalt ühiskassast (eriti teed, aga ka elektriliinide ehitamise kulu makstakse suuremalt jaolt solidaarsuspõhimõttel), siis ei ole õiglane, et nende üldiste hüvede arvelt tekkiv maa väärtus kuulub maa omanikule. Ehitusõiguse planeerimisega seotud infrastruktuurimaks on üks võimalik lahendus kiratseva infrastruktuuriga "arendustele".
  5. Üldiste huvide kaitse
    Jõuame tagasi riikliku järelevalve juurde, aga kitsamalt avalik-õigusliku infrastruktuuri, loodusressursside ja elu jätkusuutlikkuse juurde. Ei ole mõistlik ehitada parima lubjakivi peale, millest meil on puudus, ega suure maantee või raudtee vahetusse lähedusse, jne. Mõistate küll.
  6. Riigiarhitekt
    Ooperimaja, vabaduse monument, Eesti rahva muuseum, rahandusministeeriumi juurdeehitus.. Mis iganes maksumaksja rahaga ehitatakse, peab olema tasemel arhitektuur, eeskujulikult keskkonnasõbralik. Omavalitsused vajavad ka abilist, kes suudaks nõu anda, kuidas planeerida, kui omal mõistust napib.
  7. Haldussuutlikkuse (võimekuse) parandamine
    Alustaks sellest, et kaardistaks kõik omavalitsustele seadustega pandud funktsioonid ja nende funktsioonide täitmiseks vajalike spetsialistide kvalitatiivsed (haridus, kogemused, pädevus) ja kvantitatiivsed nõudmised. Ehk hakkab siis pilt ette tulema, mitut omavalitsust suudaksime varustada vajaliku kompetentsiga.
  8. E-teenused omavalitsuse tasandil
    Riigi tasandil on ka arenguruumi, aga omavalitsuste infotehnoloogiline tase on äärmusest äärmusesse. Siin on palju tööd, et ühtlustada nende kvaliteeti. Peaasi, et süsteem on avatud arhitektuuriga ja ei suru kedagi kindlatesse raamidesse, kuid teatud elementaarsed teenused peavad olema kättesaadavad kõigis omavalitsustes samal tasemel.
Mina sain praegu kaheksa käsku kokku, samas olen kindel, et sellega ju teema ei lõppe. Teil on võimalus loetelu täiendada :)

Kommentaarid

nipi ütles …
Planeeringute puudumise point hakkab peast pihta.
Eesti 2010 mis nime poolest planeering, ei ole seda mitte.
Puudub igasugune joonobjektide üleriiklik planeering. Sellest tulenevalt puudub täielikult infrastruktuuri planeeringute hierarhia.
Seda peaks ilmselt MKM tegema.
Vaja hakata kaugemale ette vaatama, ei saa kogu aeg ainult koalitsioonilepingu taha pugeda. Nüüd on veel see seitsmeaastane EL planeerimisskeem kah, kuid ka see jääb napiks.

Populaarsed postitused sellest blogist

Kurgihooaja kogutud mõtted Reidi tee-maal

Inimestel ei ole muud teha, kui teed projekteerida. Teevad käest kinni Balti ketti ümber laevahuku monumendi. Kirjutavad artikleid ja nõuavad linnaruumi. Kuidas ikkagi on nii, et üks firma teeb 25% Tallinna detailplaneeringutest ja no teedeprojektidest vist 175%? Arutelule aetakse hoogu sisse sotsiaalrahastusega ja mina ka kade ei ole.
Kõik nagu oleks juba sõna võtnud, ainult siin toanurgas on piinlik vaikus. Paar mõtet ma siiski leidsin, olgu need korrastatud ja monoloogi korras arhiveeritud, sest lahkarvamusfestival ja mokalaat jäävad minust kaugele.
Monument võsas Üks põhilisi aruteluteemasid Reidi tänava (mitte enam tee!) puhul on olnud jalakäijate juurdepääs Russalkale Kadrioru pargi suunalt. Need 13 rada on tõesti küsitava väärtusega, nagu kogu muudki projekti nüansid. Selle monumendiga on hoopis teine mure, ta on võssa kasvanud. Ajapaiga vanadelt piltidelt paistab monumendi ümbrus lagedam, kui praegu. Õigupoolest ei olegi monument autos istuvate viimsilaste jaoks eriti nähtav,…

Puhkuse pildid 2015

Sai pisut klõpsutatud, nüüd on sillapildid sõkaldest eraldatud.
Esimesena jäi pildile Mustvee sild, mida ehitajad parasjagu viimistlesid.

 Tegemist on täiesti uue integraalse sillaga. Konsoolsed kaldaavad mahutavad kallasrada.

Silla tekiplaat on õnnestunud kuju ja mõõtmetega. Sambad on ebaproportsionaalselt jämedad ja jäigad. Kaks posti on ka üleliigsed.



Järgmine "veretu jahi" saak Alatskivilt. Kuniks Maanteeamet vaidleb asjaosalistega, peavad inimesed liikuma maantee servas. Vaielda võite ka kümme aastat, ühe kuuga oleks kasvõi truubi toru võinud siia panna. Keevitage kasvõi torupiiretest!







Vahelduseks paadisild Annimatsilt. Ajatu.
Tarvastus on rohkem kui üks sild, millel üleliia palju praktilist väärtust ei paista olema. Kuniks püsivad, on ju kena vaadata ja pildistada ka läbivajunud silda.



Viljandi rippsilda on keeruline kaadrisse püüda, lossimäed on metsa kasvanud.
Raplas on ühed Eesti toekaimad sillad. vana võlvsild sai hiljuti endale raudbetoonist tugevduse, mida silla …

Under Al Reem bridges

Al Reem Island is a new development area east of Abu Dhabi Island where most of the infrastructure and roads are in place since 2012. Many of the buildings are growing here and there already shaping the silhouette of the new highrise city.
Having lived around for more than a year I have many times thought to take a hike under Al Reem bridges. Now there were some compellling reasons to do so including the perfect weather.
The master plan of the northern part of the island (also known as Al Shams) has several channels bridged by the main road network.


There are countless of bridges ready for action. It is still a good chance to meet some desert foxes roaming around during late evenings.
The idea of the master plan is to separate people from cars. Even with the best transit system in place the highrise city will generate a lot of car traffic even more in a place where temperature can reach 50 celsius. So for those who don't like cars there is a good opportunity to walk or cycle alon…