Otse põhisisu juurde

Jätkusuutmatu Eesti: odav peaminister, sitt teenus

Alustuseks olgu öeldud, et ma olen peale kuningriiklaste kadumist poliitiliselt areenilt kõigil valimistel olnud reformistide toetaja kuni viimaste riigikogu valimisteni. Meelemuutuse tingis kaks asjaolu. Esiteks muidugi see, et tekkis uus poliitiline jõud (loe: jõuetus). Teiseks reformistide pähe löönud piss ehk süvenev savisaarlus.
Kuulasin peaminister Ansipi esinemist viimatises Reporteritunnis (19.12.2008, Vikerraadio). Nõustusin enamusega Andruse kiidulaulust, kuidas meie valitsejad on targasti säästnud ja nüüd on meil olemas reservid, et majanduses halvemaid aegu üle elada. Siis aga jõuti teemaga haldusreformini. Pea veerand tundi kulus Andrusel seletamiseks, kuidas haldureformiga ei ole võimalik vähendada kulutusi, on võimalik ainult parandada halduse kvaliteeti. No see on ikka tõesti koletu väljavaade, et on olemas oht omavalitsusteenuse kvaliteedi paranemiseks. Muidugi on Reformierakonna esimehel raske tunnistada, et lätlased on meist paremad reformistid, aga milleks ajada sellist savipätsi demagoogiat? Ja kui omavalitsuste liitmisega ei ole lootust kulutusi vähendada, miks siis valitsus loodab teistsugust tulemust riigiametite liitmisest? Millise teadusliku uuringu põhjal saab väita, et Maanteeameti ja Autoregistrikeskuse liitmisel saavutatakse majanduslik efekt.
Ja siis see jutt odavusest. Meie tööjõud on jätkuvalt Soome omast kaks korda odavam, sest ta on samapalju ka sitem. Kuulates peaministri sellist juttu, saame tõdeda, et see kehtib ka meie riigivalitsejate kohta - peaminister tuleb leida vähempakkumise teel!

Poliitikast ja poliitikutest hoolimata soovin ikkagi kõigile kvaliteetsemat uut aastat. Me väärime kindlasti paremat! Mõelge ise, mis see olla võiks.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun