Otse põhisisu juurde

Nolk või pensionär, kes on liikluses ohtlikum?

Sageli räägitakse, et vanemad juhid kujutavad liikluses suuremat ohtu. Kuigi vanusega kaasnevad mitmed efektid, mis juhtimise efektiivsust mõjutavad, on ikkagi nii, et suurima riskirühma moodustavad algajad juhid. Vanemate juhtide "nõrkust" kompenseerib alalhoidlikum eluviis, kiiret ju pole...
Üks omadus ja võib isegi väita, et oskus, mis efektiivset liiklemist mõjutab on meie "kasulik vaateväli" (Useful field of view), mis näitab seda, kui suurelt alalt, mida silmad näevad, meie aju suudab mõista visuaalset informatsiooni. See ala väheneb vanusega, kuid seda on võimalik ka treenida, nagu lihaseid. Uuringud näitavad, et kasuliku vaatevälja suurendamine aitab vähendada õnnetuse riski. Mida suurem on vaateväli, seda parem on reageerimiskiirus.
Nüüd on võimalik Internetis ennast testida. Kui testi tulemused on kehvad, siis on võimalik soetada spetsiaalne tarkvara, mille abil ennast treenida. Testimiseks klikka siia.
Mina tegin testi läbi ja sain sellise tulemuse.

Võiks parem olla. Kuigi mul on nägemine väga hea, on probleeme silma võrkkesta ja aju ühenduses. Vaja on leida puuduvad 119 dollarit ja siis saab treenima hakata..

Kommentaarid

  1. Tegin ka testi ja sain kahtlaselt(täpselt) sarnase tulemuse. Tekkis kohe mõte, et kas see test ikka on teaduslikel eesmärkidel koostatud? Äkki tegu äriga, mille eesmärk 119 taala välja meelitada? Vaatamata sellele oli kontrolltesti sooritamiseks vaja korralikku keskendumist ja tähelepanu, mida varajastel hommikutundidel ülearu palju ei olnud.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...

Sadam, terminal ja kestlik liikuvus.

Tallinnas alustas tööd nn sadama trammiliin, mis siis jutu järgi peaks teenindama sadama kasutajaid ja aitama neid muuhulgas tulevikus nii Rail Balticu rongile kui ka lennujaama. Peaks olema ju hea uudis! Uurime lähemalt, kui hea. Võrdleme Tallinna Vanasadama D-Terminali ja Helsingi Jätkäsaari Länsiterminaali 2 planeeringuid. Mõlemad teenindavad Tallinki ro-ro laevu, Länsiterminaali 2 lisaks ka Eckerö Line Finlandiat. TALLINN: Tramm nr 2 peatub A-terminali juures, mis asub D-terminalist 480m kaugusel. HELSINGI: Länsiterminaali 2 uksest 95m kaugusel peatuvad trammid 7 ja 9, mis muudavad siin numbrit. Paneme siis faktid tabelisse ja võrdleme Võrdlusparameeter Tramm nr 2 D-Terminaal, Tallinn Tramm 7, 9 Länsiterminaali 2, Helsingi     Trammipeatuse kaugus terminali uksest 480m 95m Kogu teekond trammilt laevale 880m 400m Parkimismaja kaugus terminaalist 0 m 250m    Summa 0 3 Kui demagoog Sinus tahab nüüd selle peale öelda, et trammipeatus on ju A-terminal...