wips

  Täna twitteriXis üks kena politseinik teatas, et ilma küsimata nõuandmine pidavat olema samaväärne liputamisega. Tuli tahtmine liputada. Leidsin digiarhiivist sellise kritselduse.

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun...

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. P...

Tallinn avalikustas Humala ja Laki tänavate projekteerimistingimused koos eskiisiga . Mina avalikule arutelule ei jõudnud, aga saatsin kiire kommentaari abilinnapeadele.  Iseenesest on ju hea, et projekteerimistingimuste juurde lisatakse eskiisid ja visuaalid, et saaks nagu päriselt ka aru, mida kavatsetakse tegema hakata. Veelgi parem oleks, kui need eskiisid oleks kohe ka parema funktsionaalse kvaliteediga. Häda selles, et pärast projekteerimistingimuste avalikku arutelu ei ole seadus ette näinud rohkem arutelusid, ehk lõplik lahendus on ehitusloa väljastamise aluseks ja siis on ainus õlekõrs linnakodanikul kohtu kaudu hankida ehitusloa tühistamist, kui projektlahendus ei rahulda. Kui menetletakse projekteerimistingimusi, siis küsimus tekib, milliste tingimuste järgi projekteerija on joonistanud projekteerimistingimuste lisaks olevad eskiisid!? Vastuseid ootamata panen siia oma tähelepanekud ja soovituse, ehk panen oma eskiisi üles enne, kui on lootusetult hilja.. Lisaks konkreet...

Tallinn kuulutab, et algab Tondi eritasandilise raudteeriste ehitus. Projekteerimise algfaasis tegin kiire skeemi, kuidas võiks inimsõbralik lahendus välja näha. Kuna näoraamatusse kaovad asjad ära, siis panen selle nüüd siia. Eskiisis ei ole käsitletud trammitee jätkamist piki Tondi tänavat ja ega linn ise ka sellele ei mõtle, see aga oleks äärmiselt mõistlik, sest kogu Mustamäe ja selle tagamaa vajab rööbastransporti. Elluviidavas projektis on maha magatud ka võimalus Tondi rongipeatuse perroone nihutada ristele lähemale, samuti on perroonid omavahel kehvasti ühendatud (loe: pikad ringühendused üles-alla).

Sillad on erilised rajatised, mis lisaks ühendavale funktsionaalsele väärtusele loovad tihti ka emotsionaalset ja esteetilist väärtust avalikku ruumi. Sillad on maamärgid mille abil orienteerutakse ja mida kasutatakse reklaami- ja selfitaustana. Suured sillad on sageli ka valimiste teemaks, Muhu püsiühendus on radaril olnud üle poole sajandi ja ei pruugi ka mina seda oma silmadega näha, küll aga kuuleme sellest teatava regulaarsusega. Järjekordne protsess on käima lükatud, et kas ja kuhu ja millist ühendust ikka oleks õige teha, ehk päris kindel võib olla, et püsiühedust enne 2030 aastat ehitama ei hakata.  "Luts" - Pärnu uue silla konkursil hindamata jäetud töö. 3+1 arhitektid, Maanteed OÜ Sildade esteetikat olen varem ääriveeri puudutanud laiemas funktsionaalses kontekstis. Sild on insenertehniline rajatis, mille puhul kehtivad suhteliselt lihtsad reeglid, millega edu saavutada. Elementaarne, kuid siiski oluline fakt kipub sageli ununema neil, kes korraldavad arhitektuurik...

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi ...