Otse põhisisu juurde

Postitused

Kes vastutab?

Source www.redadair.com Äripäev küsib tänases juhtkirjas , kes vastutab Kelprojektasega järjepanu sõlmitud jätkusuutmatute hankelepingute eest? Hea küsimus. Seesama Äripäev ja mitte ainult on viimase kolme aasta jooksul laulnud kilavat oodi riigiametitesse erasektorist leitud juhtidele. Ka Maanteeameti omale, kes kevadel otsustas ootamatult (või ehk mitte) eeskujuliku kaanepoisi rollist lahkuda. See oli ilmselt hästi läbi mõeldud otsus, ei olnud mõtet oodata, kuni päris jamaks läheb. Või oleks õigem öelda, enne kui kõik jamad roosa lehe veergudele jõuavad. Kolm aastat tagasi oli Maanteeamet viidud poliitikute ja MKMi poolt nii madalale porisse, et ükski liigutus ei saanud enam olukorda hullemaks teha. Mis siis vahepeal paremaks muutunud on? See, mida IT mehed oskavad, ehk kodulehekülg ja paberivaba ARK. Kuid see ei ole Maanteeamet, see on Autoregistrikeskus. On omaette küsimus, kas oli üldse vajalik ja põhjendatud sundida abielluma sisuliselt kaks täiesti erineva eesmärgi ...

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...

Vaida jalakäijad on elus, ka viadukt on veel elus

Olen ennemgi siin Vaida jalakäijate viadukti kurvale saatusele kaasa elanud. Nüüd on Maanteeameti tellimusel valminud ekspertiis, mille alusel tahetakse olemasoleva sildeehitise asemele teha täiesti uus. Kuna selle ekspertiisi avalikustamise käigus on väljastatud huvitavaid signaale, pean siinkohal ajaloolise tõe huvides kirja panema mõned täpsustused. Maanteeameti esindajad on väitnud otseselt või kaudselt muuhulgas järgmist: Vaida jalakäijate viadukt ei ole üldse vajalik, sellel puudub kasutus. Vaida jalakäijate sild on valest materjalist. Maanteeametil puudus kompetents tellida puitsilda. Viadukti taastamiseks kulub 300'000 eurot. Let's analyse... Esiteks on Maanteeamet oma ajaloolises käsitluses keskendunud Vaida sõlme detailplaneeringule, millel puudub Vaida jalakäijate viaduktiga igasugune seos. Vaida liiklussõlme detailplaneering ei käsitle Vaida-Aruvalla teelõiku tervikuna, vaid ainult Vaida liiklussõlme, mille hulka ei mahu Vaida jalakäijate viadukt. Deta...

Lugusid haldusreformist | Alliansshanked

Kui te küsite, kas Eesti avalik sektor on innovaatiline, siis ma soovitan vaadata meie riigihankeid . Näeme vankumatut usku, et odavaima hinna kriteerium sunnib ettevõtjaid pakkuma innovaatilisi lahendusi. Kui selleks innovatsiooniks tuleb lugeda tsemendivaba betooni ja maksuvaba tööjõudu , siis lugupeetud ametnikud, rallige ikka samamoodi edasi. Rahandusministeerium ja Maksuamet on võtnud ette tänuväärseid ettevõtmisi innovatsiooni likvideerimiseks ajades ehitusplatsidel taga töölepinguta tunkesid . See on tore, et te vähemalt tagajärgedega tegelete, aga siin on just Rahandusministeeriumil vaja sügavalt peeglisse vaadata - kas te olete ikka kõik algusest peale õigesti teinud? Tõsi on see, et riigihangete seadus ei sunni ostma odavaimat teenust, tööd või isegi asja, aga paraku on seaduses mõned põhimõttelised vead, mis teevad väärtuspõhise hanke ülemäära keeruliseks, et mitte öelda võimatuks. Ja siis tuleb VaKo ja lajatab hankijale kõrvakiilu. Olen väärtuspõhistest hangetest kirjuta...

Under Al Reem bridges

Like far side of the Moon, this is the unknown view of the Gate, Sun and Sky towers for most. Al Reem Island is a new development area east of Abu Dhabi Island where most of the infrastructure and roads are in place since 2012. Many of the buildings are growing here and there already shaping the silhouette of the new highrise city. Having lived around for more than a year I have many times thought to take a hike under Al Reem bridges. Now there were some compellling reasons to do so including the perfect weather. The master plan of the northern part of the island (also known as Al Shams) has several channels bridged by the main road network. There are countless of bridges ready for action. It is still a good chance to meet some desert foxes roaming around during late evenings. The idea of the master plan is to separate people from cars. Even with the best transit system in place the highrise city will generate a lot of car traffic even more in a place where tempera...

Rail Baltics | Kirjaoskamatu trassivalik

Rail Balticsi trass olla nüüd siis valitud. Vähemalt konsultant on oma ettepaneku esitanud. Kas peaks teadmiseks võtma? Teades ja tundes suuremat osa konsultandi meeskonda, usun, et tööd tehakse täie tõsidusega ja püüdlikult. Probleem on riigipoolne raamistatud ja kitsarinnaline projektijuhtimine. Vabariigi kodanike saates mahlakalt sõna võtnud Hardo Aasmäega võib ainult nõustuda - koridorides puudub ruumiline mõtlemine. Kuid mitte ainult, selgub, et ka kirjaoskus ei ole enam nõutav. Üha enam tundub mulle, et Eesti Vabariik peaks lõpetama riikliku tellimuse haldusjuhtimise erialale. Haldusjuhtimine kurat võtaks ei ole eesmärk iseeneses, nagu pole seda ka transpordiinfrastruktuur, nagu Rail Baltics. Niisiis, mis on Eestil kasu rööbastest, mida me kasutada ei saa? Miks peame peale maksma kellegi teise ärile? Suurim probleem selle planeerimise ja projekteerimise juures on see, et ametnikud juhivad seda, kui ehitusprojekti, mille eesmärki sõnastatakse läbi betooni (1435 mm raudtee läb...