Otse põhisisu juurde

Lugusid haldusreformist | Alliansshanked

Kui te küsite, kas Eesti avalik sektor on innovaatiline, siis ma soovitan vaadata meie riigihankeid. Näeme vankumatut usku, et odavaima hinna kriteerium sunnib ettevõtjaid pakkuma innovaatilisi lahendusi. Kui selleks innovatsiooniks tuleb lugeda tsemendivaba betooni ja maksuvaba tööjõudu, siis lugupeetud ametnikud, rallige ikka samamoodi edasi.
Rahandusministeerium ja Maksuamet on võtnud ette tänuväärseid ettevõtmisi innovatsiooni likvideerimiseks ajades ehitusplatsidel taga töölepinguta tunkesid. See on tore, et te vähemalt tagajärgedega tegelete, aga siin on just Rahandusministeeriumil vaja sügavalt peeglisse vaadata - kas te olete ikka kõik algusest peale õigesti teinud? Tõsi on see, et riigihangete seadus ei sunni ostma odavaimat teenust, tööd või isegi asja, aga paraku on seaduses mõned põhimõttelised vead, mis teevad väärtuspõhise hanke ülemäära keeruliseks, et mitte öelda võimatuks. Ja siis tuleb VaKo ja lajatab hankijale kõrvakiilu.
Olen väärtuspõhistest hangetest kirjutanud ja rääkinud kaua ja korduvalt.
Seaduse vead ei ole vabandus hankijale, kes tahes-tahtmata vastutab lõpptulemuse eest. Lõpuks on sellest aru saanud isegi Riigi Kinnisvara AS. Klaas on hakanud paistma rohkem täis, kui tühi. Kas aga aru saab Rahandusministeerium, kes on riigihangeteregistri, kui teenuse hankija? Professionaalse hankija tiitlile ei kandideeri ka Maanteeamet, kes aastal 2014 ostab konsultatsiooniteenuseid madalaima hinnaga.
Võib-olla olen ma eriliselt kärsitu, kui mulle näib, et nõukoguliku jää sulamine Eestis käib samas tempos globaalse soojenemisega. Kas meil oleks Skype või Transferwise, kui nende tellijaks oleks riik? Pime ma ei ole, meil on id-kaart, e-allkiri ja nüüd siis maailma muutev e-residentsus, aga ka nende puhul on selge probleem teenuse kvaliteedis.

Samal ajal Valge Laeva lõpp-peatuses..

Austraalias on üle 10 aasta rakendatud suurte projektide puhul alliansslepinguid. Ameerikas on samal põhimõttel baseeruvaid IPD (Lõimitud Projekti Tarne) lepinguid kasutatud pea sama kaua. Soome Liiklusamet on Euroopas esimene amet, kes on austraallaste ja ameeriklaste eeskujul hakanud alliansslepinguid kasutama.
Eks alguses ollakse ettevaatlikud ja kõike seda tehakse pilootprojektidena. Samas seiratakse hoolikalt ka nende lepingute toimivust, reaalset kasu. Seda tehakse koostöös ettevõtjatega. Kõik osapooled on huvitatud inimlikematest töösuhetest, avatusest, mitte ärapanemisest. Kuigi Soomlased on meist mitu korda rohkem eurooplased, ei ole ka nemad rahul seniste lepingute- ja hankevormidega.
Alliansslepingute puhul valitakse projekti partnerid - projekteerijad, ehitajad, tarnijad - puhtalt eelduste ja võimekuse põhjal. Projektile seatakse eesmärgid, sealhulgas eelarve. Alliansslepingus puuduvad trahvid ja viivised. Kõik osapooled on huvitatud projekti võimalikult kiirest ja majanduslikult edukast realiseerimisest. Iga säästetud euro jagatakse kokkulepitud skeemi alusel boonusteks kõikidele osapooltele. Peatöövõtjal ei ole võimalik kottida alltöövõtjaid, sest kõik alltöövõtulepingud allkirjastatakse alliansi poolt ja maksjaks on tellija. Kõik otsused allkirjastatakse ühiselt. Kui üks osapool keeldub allkirjastamast, siis tuleb leida teistsugune lahendus.
Traditsiooniline vs IPD hange. Allikas: https://buildinginformationmanagement.files.wordpress.com
Miks on arenenud riigid hakanud otsima uusi, koostööle suunatud lepinguvorme? Sest ehituses kasutatavad traditsioonilised lepingud on teinud ehitussektorist kõige ebaefektiivsema tööstussektori. Kuigi sellest on aru saadud juba 30 aastat tagasi, on valdkond väga inertne. Üheks põhjuseks on avaliku sektori tellimuste suur osakaal ja seega tuleb inertsuse põhjuseid otsida just süsteemist. Siiski on suudetud tootearenduse ja autotootjate eeskujul mõttemaailma muutma hakata.

Värske uudiskiri Soome Liiklusametist teatab, et esimene alliansshange Lielahti-Kokemäki raudteetrassil on lähenemas edukale lõpule. Tulemused on vaimustavad: objekt valmib kolm kuud varem ning esialgsest eelarvest 1,7 miljoni Euro võrra soodsamalt.
Kui te veel ei teadnud, siis Soome asub Eestist mitte väga kaugel, vaid 2 tunni laevasõidu kaugusel. Soome on Euroopa Liidu liige ja seal kehtivad samad direktiivid, mis Eestis.

Kas on ka keegi mõelnud Rail Balticsi hankestrateegiale? Õige jah, pole ju äriplaanigi..

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi