wips

Uueks aastaks ei ole mõtet soovida palgatõusu, sest maksud ja hinnad tõusevad nagunii ja senine palgatõus kõike seda poliitikute hullamist on võimaldanud. Soovin teile kõigile targemaid, ausamaid ja riigimehelikumaid poliitikuid nii riigi kui omavalitsuse tasandil. Soovin, et meie juhtidel oleks rohkem visioone ja ideid, kuidas enamlaekuvat maksuraha mõistlikumalt kasutada (loe: investeerida), kui seda lihtsalt laiali jagada. Soovin, et meie riik hakkaks rohkem asustust ja regionaalarengut suunama (loe: planeerima) praeguse soodsa kinnisvarasurutise ajal ja najal. Soovin jõulist haldusreformi ja seda riigi tasandilt ohjatuna (loe: Vallo, aitab mulinast, hakka tööle !). Soovin strateegilist mõtlemisvõimet. Soovin jätkusuutlikkust ja jätkusuutlikumat juhtimist. Head uut 2008 kollase maaroti aastat!

Just kui olin lõpetanud lookese Dorpati linna liiklusmuredest , sain lugeda uudist Vabaduse silla kuldamisest . Vabaduse silla saaga on Tartu viimaste aastate suurimaid vaidlusi põhjustanud ja kaugeltki mitte lõpule jõudnud investeeringuid infrastruktuuri. Kui arutelude teemaks on olnud põhiliselt see, kas selles kohas ikka on vaja silda sõidukitele ja kas see Tartu linna liikluses ka midagi märkimisväärselt positiivset kaasa toob, siis ei ole vaevutud süvenema, kas valitud silla tehniline lahendus (mis on küll teostatav) on ka mõistlik. Vabaduse sild maksab Tartu linnale 166 miljonit krooni. See teeb silla kasuliku pinna ühe ruutmeetri maksumuseks 118754.65 krooni ( laius 17,3m, pikkus 80,8m, pindala 1397.84m2 ). Võrdluseks Smuuli viadukt Tallinnas maksis 87,7 miljonit krooni, mis teeb kasuliku pinna maksumuseks 18232.84 krooni/m2 ( laius 13m, pikkus 370m, pindala 4810m2 ). Vist ei ole kohatu küsida, miks on kahe silla ühikmaksumuste erinevus 6,31 korda? Ise küsin, ise vastan. Vastus...

Tartu linn on hädas Annelinna serval Sõpruse silla otsas paikneva ringristmikuga. Peale paradiisile viitava nimega kultuurikeskuse ehitamist magistraalide ristmikule on probleemiks ristmiku läbilaskvus tipptundidel ja jalakäijate turvalisus. Probleemide algus on seotud juba sügavama planeerimisprotsessiga ja tõmbekeskuste oskamatu planeerimisega. Tartu linn ja Eeden ei ole erandid, vaid tänase Eesti reeglid. Kaardilt näeme, et paradiisiaed on paigutatud Tartu suurima elanikearvuga linnaosast risti üle magistraaltänava. On selge, et selline asukoht toob kaasa ridamisi probleeme, pildil on näha ka hulganisti teeradasid, mis suunduvad otse või siis pisut loogeldes Eedenisse. Seega esimene viga on tehtud tõmbekeskuse asukoha valikul. Tõsi küll, ilmselt on asukoha valinud omanik, mitte linn. Planeerimine aga on linna õigus ja kohustus. Olga pealagi, tegite vale valiku, aga siis tuleb ka tagajärjed lahendada. Sellel, kes probleemi on põhjustanud, mitte linna maksumaksjal. Siinkohal on ilmse...

Eesti on maasturite maa. Mehe au ja uhkus on neljaveoline, merevaatega. Eriline mood paistab olevat beibede varustamine länkkaritega. Eks ta peamiselt eneseupitamise haigus ole, mille ettekäändeks tuuakse ohutust. Valdavalt on see jällegi seotud egoistliku suhtumisega: ma istun kõrgemal ja mul on parem ülevaade toimuvast. Arvatakse ka, et kokkupõrke korral on suuremas autos turvalisem. Kuidas on lood tegelikult? Esiteks on suuremal autol suurem mass ja seeläbi ka samal kiirusel suurem kineetiline energia võrreldes väiksema massiga autodega. See tähendab pikemat pidurdusmaad, aga ka suuremat löögienergiat kokkupõrkel mistahes takistusega. Seega ka kurvemaid tagajärgi autos olijale. Kurvem on aga see, et suurem auto on ohtlikum eelkõige teistele liiklejatele. Eriti jalakäijatele. Eelmisel aastal suutis üks liiklusmõrvar korraga ülekäigurajal tappa kaks naisterahvast. Lisaks vähesele mõistusele aitas sellisele saavutusele kaasa kiirus ja mass. Mõneks ajaks tagavad meie turvalisust Rootsi ...

Tsiteerin Riigikohtu otsust 16 jaanuarist 2007 : Kohaliku omavalitsuse üheks oluliseks eesmärgiks on kohalike elanike jaoks täisväärtusliku elukeskkonna loomine nende igapäevaseks elutegevuseks vajalike avalikult kasutatavate hüvede näol. Avalikuks huviks on, et uued arenduspiirkonnad omaksid ühendusteid ja vajalikke kommunikatsioone, heakorda ja tingimusi ohutuks liiklemiseks, et oleks tagatud terviklik ruumiline areng, keskkonnakaitse ja elanike ohutus. Nende sõnade taga on eikeegimuukui Õiguskantsler hr. Allar Jõks.

Arhitektide liidu korraldatud konverents " Riik ja arhitektuur " on tekitanud mõningast järelkaja meedias, kuid siiski üllatavalt vähest. Mina oma nägemust teemast kommertslehtedesse toppima ei hakka ja lalisen siin omaette. Konverentsi teema ja probleemipüstitus oli igati asjakohane, kuid ma ei ole kindel, et kõik esinejad üldse sellele pihta said. Nagu Ülar Margi ettekandest nähtus, on ju ikka nii, et vaatame sama pilti, aga näeme erinevaid asju. Mida mina siis näen? Esiteks näen seda, et Eesti riik on laisk ja näilise demokraatia sildi all on kõikvõimalikud küsimused antud kohalike omavalitsuste lahendada mõtlemata sellele, kas kohalikul omavalitsusel on olemas ressursid või vähemalt võimalused nende ressursside hankimiseks, mis on vajalikud kõigi nende küsimuste lahendamiseks. Ja elu näitab, et neid ressursse ei ole kuskil. Eelkõige räägime siin inimressursist ja mitte ainult arhitektidest, mis teeb muret Ülarile. Samavõrd tõsine on olukord ka ehitus-, kommunaal- ja teede...

Kuigi hetkel Hüüru küla teema on nagu vaibunud, siis ei ole see kindlasti lõplikult raugenud. Vähemalt mitte enne seda, kui Maanteeamet on projekti ühel või teisel kujul kinnitanud ja üks või teine küla selle otsuse vaidlustanud. Oli üks revidentide saade, kus seda teemat käsitleti. Saatejuht esitles teemat umbes nii, et vastuseis infrastruktuuriprojektidele on midagi eestlaslikku. Noh, nii mõnigi tahab väga uskuda oma peakuju erilisust. Ja kui keegi üldse eriline on, siis eestlased kindlasti, vähemasti enda arvates. Kui guugeldada märksõna Interactive landscape infrastructure , siis leiate muuhulgas infot mingite maastikukujunduse tarkvarade kohta, aga samas ka hulganisti artikleid teemal, kuidas inimesi kaasata projektide arutelusse tehnoloogiliste vahendite abil. Täpsemalt on tegemist metoodikaga, kus GIS tööriistad seotakse Interneti foorumiga või ka lihtsalt kommentaarikeskusega. Sisuliselt on tegemist veebipõhise aeg-ruumilise kaardi või mudeliga, millel on võimalik vaadelda proj...

Olen kuulnud nurinaid, et minu blogis on tekkinud pikk paus ja olen justkui lugejaid alt vedanud. Kas mõtted otsas? Oma arvamust enam ei olegi? Selle peale sobib minu üheneljandikulist Saaremaa päritolu arvestades lugu Saaremaa poisist, kes ei rääkinud sõnakestki. Saanud juba 5 aastat vanaks, aga ikka vait kui sukk. Aga siis, kui isaga metsatöödel puu isale pähe langema hakanud, hüüdnud poiss: "Isa, hoia alt!". Noh, isa hüpanudki kõrvale, aga ehmatus hoopis sellest, et miks poiss siis ennemini suud ei pruukinud. "Ah, ei old midagi öelda". No ma arvan, et mul veel ikke on midagi öelda ja mitu juttu on tekkimas ühekorraga, nad ei ole veel valmis.. Seniks ma näitan teile mõned pildid.. Septembris sattusin Barcelona äärelinnas ühele mõttetule sillale, mille on projekteerinud Santiago Calatrava. See on Barcelonas ainus tema projekteeritud sild ja kuigi mõttetus kohas, on Lexuse reklaamides kasutatud just seda silda. Tegelikult sooviti reklaami ülesvõtted teha Smuuli viad...

Vahel harva õnnestub mul ka mõni raamat läbi lugeda. Sedakorda neelasin siis Stefan Kleini Kas kõik on juhus? eestikeelse versiooni , mille pealkiri on millegipärast küsimus. Originaali pealkiri Alles Zufall on isegi minusugusele saksa-keele-mitte-tundjale arusaadav Kõik on juhus , samuti inglisekeelne All by chance ei ole muud kui Kõik on juhus(lik) . Tavaliselt, kui sedasi pealkirjas küsitakse, siis 90% tõenäosusega on vastuseks Jah . Oleks ju võinud küsida: Ega kõik ei ole ometi juhus? Tõenäosusest see raamat räägib ja mul on siiralt kahju, et ülikoolis matemaatika õppejõud otsustas meile tõenäosusteooria asemel rääkida hoopis midagi muud, millest ma enam midagi ei mäleta ja mida mul ka elus vaja ei ole läinud, sest muidu ma ehk mäletaks ka. Juhuslikult just praegu tekkis minu peas mõte, et juhuslikkus ei olegi muud, kui tõenäosuse vastand. Seega toimub ju valdavalt tõenäolisi sündmusi, mille toimumist kinnitavad juhuslikud erandid. Aga sellisel juhul peaks ju vastus raamatu pe...

Tänases Reporteritunnis käsitleti jällegi Paldiski maantee rekonstrueerimise teemat. Kahjuks peab nentima, et saatejuht oli juba ette külaelanike emotsioonidest kallutatud. Sissejuhatavas lõigus maaliti maantee rekonstruktsioonist koletu pilt, mille juures kasutati ka lausvalet: viadukt ei tähenda Hüüru veski lõppu, vastupidi avanevad paremad võimalused veski tegevust arendada. Tänane maantee on pigem Veskile suureks piiranguks, sest ei ole kohta parkla rajamiseks ning maantee müra on praktiliselt Veski õuel. Viadukt ei ole kolossaalne, see on kaks korda lühem, kui hiljuti valminud Smuuli viadukt Tallinnas ja poolteist korda lühem, kui Hendriksoni küür Tallinna linnas Pärnu maanteel. Juhin tähelepanu, et Hendriksoni küüru ääres on kortermajad. Kes või mis on riik? Retoorika inimeste huvide seismise eest oli kohatu. Teed kasutavad inimesed, selle riigi kodanikud. Kes seisab siis nende inimeste huvide eest? Saatejuhile heidan ette ka seda, et saatesse ei olnud kaastatud keskkonnamõju hi...