Otse põhisisu juurde

Kas liiklus kasvab või kahaneb?

Maanteeamet avalikustas eelmisel nädalal 2012 aasta liiklusloenduse tulemused, mis andsid kogu maanteevõrgu keskmise liiklussageduse kasvuks 1 auto ööpäevas. Sisuliselt nagu kasvu ei ole. Pressiteates on õigesti märgitud, et liiklussagedus peegeldab majandusseisu. Selle järgi võiks eeldada eelmise aasta majanduskasvuks heal juhul 0,1%.
Allikas: http://qatarcultureclub.blogspot.com
Mobiiltelefon on liikuvuse uurijate jaoks tänuväärne asi. Kataris on kombeks mobiiltelefoni abil autot juhtida, vähemalt selline mulje jääb, kui kohalikke juhte jälgida.
Siiani ei ole loendustulemusi taandatud Eestis elavate inimeste arvule. Kui seda teha, siis tuleb välja, et kuigi absoluutnumbrites liiklus justkui ei kasva, siis suhteliselt kasvab küll. Ja see on igati loogiline, sest kui inimesi on vähem, siis järelejäänutele pakutakse vähem ühistransporti. Kui inimesi on vähem, siis peavad järelejäänud toimetama rohkem. Kui pereisa on Soomes tööl ja teenib perele elatist, siis peab pereema sõidutama lapsed lasteaeda ja kooli. Kui ta just linnas ei ela, siis peab ta seda tegema autoga. Või kolima maalt linna, kus on lihtsam liikuma pääseda. Igasuguste teenuste väljasuretamine maal "efektiivsuse" parandamiseks, ehk kulude vähendamiseks toob kaasa kulude kasvu teises otsas. Kui teenus viiakse inimese juurest ära, siis peab ta sellele ise järgi sõitma. Seda kõike peegeldab ka tõsiasi, et liiklus on küll põhimaanteedel kasvanud pea protsendi jagu, kuid kõrvalmaanteedel kahanenud 3,6% võrra. Kui jällegi absoluutnumbreid vaadata, siis põhimaanteedel on suur liiklus, kõrvalmaateedel kohati liiklust ei olegi. Põhimaanteede suurima liiklusega lõigud on ikka linnade juures ja seal on ka suurimad kasvu numbrid lõiguti, nii suhtelised, kui absoluutsed.
Seega riigi majandus on "korras", aga liikluspildis paistab see, mis inimesi rahulolematuks teeb. Hääletatakse jalgadega ja sõidetakse maalt linna või siis juba välismaale. Surnud ring. Kui ma kunagi soovitasin valitsusel panna seinale liiklussageduse reaalajas jälgimise tabloo, siis täna ma seda nii kindlalt ei soovita. Masujärgselt, kus on alanud inimeste massiline väljavool, ei ole pelgalt maanteede liiklussageduse numbrite järgimine enam nii usaldusväärne ja tervislik majandusolukorrast adekvaatse ülevaate hankimisel. Aga..

Meil on Eestis olemas maailmatasemel possimise ehk mobiilpositsioneerimise oskusteave. Siiani on seda kasutatud vaid üksikute projektide ja planeeringute raames. Aeg oleks võtta see oskusteave kasutusele süstemaatilisena. Possimine võimaldab oluliselt paremini mõista, mis toimub inimeste liikuvuses ja selle asemel, et loendada ja prognoosida autosid, tegeleda inimeste vajadustega strateegilisel tasandil. Possimine ei muuda senist liiklusloendust väärtusetuks, vaid väärtustab seda andes numbritele palju laiema sisu.
Vaja on luua possimise andmete baasil liikuvuse üleriigiline mudel, mida igaaastaselt uuendada ja korreleerida  loendusandmetega.

Kommentaarid

  1. See peaks ju üheselt Rolandi kapsamaa olema?

    VastaKustuta
  2. Sellise infosüsteemi koostamine on tõesti täna päevakorras ja valmis on ka juba tehnilise kirjelduse mustandi mustand.
    Momendil on tööpealkirjaks "Eesti inimeste liikumisviiside, liikumise eesmärkide ja sihtkohtade välja selgitamine ning tuleviku liikumiste prognoosimine ja modelleerimine" ja andmed tuleksid eelkõige mobiilpositsioneerimisest, aga samuti teistest andmebaasidest (rahvastikuregister, maksuamet, liiklusloendused jnejnejne).

    VastaKustuta
  3. Sellise infosüsteemi koostamine on tõesti täna päevakorras ja valmis on ka juba tehnilise kirjelduse mustandi mustand.
    Momendil on tööpealkirjaks "Eesti inimeste liikumisviiside, liikumise eesmärkide ja sihtkohtade välja selgitamine ning tuleviku liikumiste prognoosimine ja modelleerimine" ja andmed tuleksid eelkõige mobiilpositsioneerimisest, aga samuti teistest andmebaasidest (rahvastikuregister, maksuamet, liiklusloendused jnejnejne).

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...

Sadam, terminal ja kestlik liikuvus.

Tallinnas alustas tööd nn sadama trammiliin, mis siis jutu järgi peaks teenindama sadama kasutajaid ja aitama neid muuhulgas tulevikus nii Rail Balticu rongile kui ka lennujaama. Peaks olema ju hea uudis! Uurime lähemalt, kui hea. Võrdleme Tallinna Vanasadama D-Terminali ja Helsingi Jätkäsaari Länsiterminaali 2 planeeringuid. Mõlemad teenindavad Tallinki ro-ro laevu, Länsiterminaali 2 lisaks ka Eckerö Line Finlandiat. TALLINN: Tramm nr 2 peatub A-terminali juures, mis asub D-terminalist 480m kaugusel. HELSINGI: Länsiterminaali 2 uksest 95m kaugusel peatuvad trammid 7 ja 9, mis muudavad siin numbrit. Paneme siis faktid tabelisse ja võrdleme Võrdlusparameeter Tramm nr 2 D-Terminaal, Tallinn Tramm 7, 9 Länsiterminaali 2, Helsingi     Trammipeatuse kaugus terminali uksest 480m 95m Kogu teekond trammilt laevale 880m 400m Parkimismaja kaugus terminaalist 0 m 250m    Summa 0 3 Kui demagoog Sinus tahab nüüd selle peale öelda, et trammipeatus on ju A-terminal...