Otse põhisisu juurde

Kas liiklus kasvab või kahaneb?

Maanteeamet avalikustas eelmisel nädalal 2012 aasta liiklusloenduse tulemused, mis andsid kogu maanteevõrgu keskmise liiklussageduse kasvuks 1 auto ööpäevas. Sisuliselt nagu kasvu ei ole. Pressiteates on õigesti märgitud, et liiklussagedus peegeldab majandusseisu. Selle järgi võiks eeldada eelmise aasta majanduskasvuks heal juhul 0,1%.
Allikas: http://qatarcultureclub.blogspot.com
Mobiiltelefon on liikuvuse uurijate jaoks tänuväärne asi. Kataris on kombeks mobiiltelefoni abil autot juhtida, vähemalt selline mulje jääb, kui kohalikke juhte jälgida.
Siiani ei ole loendustulemusi taandatud Eestis elavate inimeste arvule. Kui seda teha, siis tuleb välja, et kuigi absoluutnumbrites liiklus justkui ei kasva, siis suhteliselt kasvab küll. Ja see on igati loogiline, sest kui inimesi on vähem, siis järelejäänutele pakutakse vähem ühistransporti. Kui inimesi on vähem, siis peavad järelejäänud toimetama rohkem. Kui pereisa on Soomes tööl ja teenib perele elatist, siis peab pereema sõidutama lapsed lasteaeda ja kooli. Kui ta just linnas ei ela, siis peab ta seda tegema autoga. Või kolima maalt linna, kus on lihtsam liikuma pääseda. Igasuguste teenuste väljasuretamine maal "efektiivsuse" parandamiseks, ehk kulude vähendamiseks toob kaasa kulude kasvu teises otsas. Kui teenus viiakse inimese juurest ära, siis peab ta sellele ise järgi sõitma. Seda kõike peegeldab ka tõsiasi, et liiklus on küll põhimaanteedel kasvanud pea protsendi jagu, kuid kõrvalmaanteedel kahanenud 3,6% võrra. Kui jällegi absoluutnumbreid vaadata, siis põhimaanteedel on suur liiklus, kõrvalmaateedel kohati liiklust ei olegi. Põhimaanteede suurima liiklusega lõigud on ikka linnade juures ja seal on ka suurimad kasvu numbrid lõiguti, nii suhtelised, kui absoluutsed.
Seega riigi majandus on "korras", aga liikluspildis paistab see, mis inimesi rahulolematuks teeb. Hääletatakse jalgadega ja sõidetakse maalt linna või siis juba välismaale. Surnud ring. Kui ma kunagi soovitasin valitsusel panna seinale liiklussageduse reaalajas jälgimise tabloo, siis täna ma seda nii kindlalt ei soovita. Masujärgselt, kus on alanud inimeste massiline väljavool, ei ole pelgalt maanteede liiklussageduse numbrite järgimine enam nii usaldusväärne ja tervislik majandusolukorrast adekvaatse ülevaate hankimisel. Aga..

Meil on Eestis olemas maailmatasemel possimise ehk mobiilpositsioneerimise oskusteave. Siiani on seda kasutatud vaid üksikute projektide ja planeeringute raames. Aeg oleks võtta see oskusteave kasutusele süstemaatilisena. Possimine võimaldab oluliselt paremini mõista, mis toimub inimeste liikuvuses ja selle asemel, et loendada ja prognoosida autosid, tegeleda inimeste vajadustega strateegilisel tasandil. Possimine ei muuda senist liiklusloendust väärtusetuks, vaid väärtustab seda andes numbritele palju laiema sisu.
Vaja on luua possimise andmete baasil liikuvuse üleriigiline mudel, mida igaaastaselt uuendada ja korreleerida  loendusandmetega.

Kommentaarid

  1. See peaks ju üheselt Rolandi kapsamaa olema?

    VastaKustuta
  2. Sellise infosüsteemi koostamine on tõesti täna päevakorras ja valmis on ka juba tehnilise kirjelduse mustandi mustand.
    Momendil on tööpealkirjaks "Eesti inimeste liikumisviiside, liikumise eesmärkide ja sihtkohtade välja selgitamine ning tuleviku liikumiste prognoosimine ja modelleerimine" ja andmed tuleksid eelkõige mobiilpositsioneerimisest, aga samuti teistest andmebaasidest (rahvastikuregister, maksuamet, liiklusloendused jnejnejne).

    VastaKustuta
  3. Sellise infosüsteemi koostamine on tõesti täna päevakorras ja valmis on ka juba tehnilise kirjelduse mustandi mustand.
    Momendil on tööpealkirjaks "Eesti inimeste liikumisviiside, liikumise eesmärkide ja sihtkohtade välja selgitamine ning tuleviku liikumiste prognoosimine ja modelleerimine" ja andmed tuleksid eelkõige mobiilpositsioneerimisest, aga samuti teistest andmebaasidest (rahvastikuregister, maksuamet, liiklusloendused jnejnejne).

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi