Otse põhisisu juurde

Kas liiklus kasvab või kahaneb?

Maanteeamet avalikustas eelmisel nädalal 2012 aasta liiklusloenduse tulemused, mis andsid kogu maanteevõrgu keskmise liiklussageduse kasvuks 1 auto ööpäevas. Sisuliselt nagu kasvu ei ole. Pressiteates on õigesti märgitud, et liiklussagedus peegeldab majandusseisu. Selle järgi võiks eeldada eelmise aasta majanduskasvuks heal juhul 0,1%.
Allikas: http://qatarcultureclub.blogspot.com
Mobiiltelefon on liikuvuse uurijate jaoks tänuväärne asi. Kataris on kombeks mobiiltelefoni abil autot juhtida, vähemalt selline mulje jääb, kui kohalikke juhte jälgida.
Siiani ei ole loendustulemusi taandatud Eestis elavate inimeste arvule. Kui seda teha, siis tuleb välja, et kuigi absoluutnumbrites liiklus justkui ei kasva, siis suhteliselt kasvab küll. Ja see on igati loogiline, sest kui inimesi on vähem, siis järelejäänutele pakutakse vähem ühistransporti. Kui inimesi on vähem, siis peavad järelejäänud toimetama rohkem. Kui pereisa on Soomes tööl ja teenib perele elatist, siis peab pereema sõidutama lapsed lasteaeda ja kooli. Kui ta just linnas ei ela, siis peab ta seda tegema autoga. Või kolima maalt linna, kus on lihtsam liikuma pääseda. Igasuguste teenuste väljasuretamine maal "efektiivsuse" parandamiseks, ehk kulude vähendamiseks toob kaasa kulude kasvu teises otsas. Kui teenus viiakse inimese juurest ära, siis peab ta sellele ise järgi sõitma. Seda kõike peegeldab ka tõsiasi, et liiklus on küll põhimaanteedel kasvanud pea protsendi jagu, kuid kõrvalmaanteedel kahanenud 3,6% võrra. Kui jällegi absoluutnumbreid vaadata, siis põhimaanteedel on suur liiklus, kõrvalmaateedel kohati liiklust ei olegi. Põhimaanteede suurima liiklusega lõigud on ikka linnade juures ja seal on ka suurimad kasvu numbrid lõiguti, nii suhtelised, kui absoluutsed.
Seega riigi majandus on "korras", aga liikluspildis paistab see, mis inimesi rahulolematuks teeb. Hääletatakse jalgadega ja sõidetakse maalt linna või siis juba välismaale. Surnud ring. Kui ma kunagi soovitasin valitsusel panna seinale liiklussageduse reaalajas jälgimise tabloo, siis täna ma seda nii kindlalt ei soovita. Masujärgselt, kus on alanud inimeste massiline väljavool, ei ole pelgalt maanteede liiklussageduse numbrite järgimine enam nii usaldusväärne ja tervislik majandusolukorrast adekvaatse ülevaate hankimisel. Aga..

Meil on Eestis olemas maailmatasemel possimise ehk mobiilpositsioneerimise oskusteave. Siiani on seda kasutatud vaid üksikute projektide ja planeeringute raames. Aeg oleks võtta see oskusteave kasutusele süstemaatilisena. Possimine võimaldab oluliselt paremini mõista, mis toimub inimeste liikuvuses ja selle asemel, et loendada ja prognoosida autosid, tegeleda inimeste vajadustega strateegilisel tasandil. Possimine ei muuda senist liiklusloendust väärtusetuks, vaid väärtustab seda andes numbritele palju laiema sisu.
Vaja on luua possimise andmete baasil liikuvuse üleriigiline mudel, mida igaaastaselt uuendada ja korreleerida  loendusandmetega.

Kommentaarid

  1. See peaks ju üheselt Rolandi kapsamaa olema?

    VastaKustuta
  2. Sellise infosüsteemi koostamine on tõesti täna päevakorras ja valmis on ka juba tehnilise kirjelduse mustandi mustand.
    Momendil on tööpealkirjaks "Eesti inimeste liikumisviiside, liikumise eesmärkide ja sihtkohtade välja selgitamine ning tuleviku liikumiste prognoosimine ja modelleerimine" ja andmed tuleksid eelkõige mobiilpositsioneerimisest, aga samuti teistest andmebaasidest (rahvastikuregister, maksuamet, liiklusloendused jnejnejne).

    VastaKustuta
  3. Sellise infosüsteemi koostamine on tõesti täna päevakorras ja valmis on ka juba tehnilise kirjelduse mustandi mustand.
    Momendil on tööpealkirjaks "Eesti inimeste liikumisviiside, liikumise eesmärkide ja sihtkohtade välja selgitamine ning tuleviku liikumiste prognoosimine ja modelleerimine" ja andmed tuleksid eelkõige mobiilpositsioneerimisest, aga samuti teistest andmebaasidest (rahvastikuregister, maksuamet, liiklusloendused jnejnejne).

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. P...

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...

Sketshid sahtlist: Laagri rongijaam ja tunnel

Üle 30 aasta tagasi iseseisvumise taastamise künnisel võõrustasime ühte Saksa inseneeria tudengit, kes viibis Eestis praktikal. Praktika lõpus sai küsitud, et kas oli siis ka midagi õppida? Tema vastuse leiad artikli lõpust. 2021 aasta augustis käisime koos Tormi Taboriga Eesti Raudtees selgitamas, miks nende projekt on kõlbmatu ja tuleks ümber teha. See käik oli nagu hane selga vesi ehk projekt läks sama targalt ehitusse 2022 aastal. Siin on ajaloolise tõe huvides slaidid, mida sai raudteelastele näidatud. Kuigi Eesti Raudtee (EVR) organisatsioonis on 30 aastaga toimunud verevahetust, siis kahjuks on sügav nõuka-aja mentaliteet selles organisatsioonis ikka veel sees. Asi ei ole mitte rööpalaiuses, mis on nö "vene oma", sest seegi pole tegelikult vene vaid hoopis brittide vana. Paratamatult on EVR jätkuvalt olnud seotud Vene raudteega kaubavedude tõttu, igasugused normatiivid on tulnud seetõttu sealt. Kuni v...