Otse põhisisu juurde

Asfalt on surnud, elagu asfalt!

Asfalt või õigemini tühemikud asfaldis on viimasel ajal täitnud eetri. Mitu tuhat löökaugust hoiatavat märki on juba Tallinna tänavatele paigaldatud ja iga päev toob lisa.
Hollandi teadlased on leiutanud huvitava lahenduse asfaldi eluea pikendamiseks.


Videos näidatud poorse asfaldi kasutamine Eesti teedel ei ole võimalik soolade ja lubjakivikillustiku kasutamise tõttu. Meie katted tehakse veekindlad ja kohe kui vesi praost läbi pääseb algab ka kiire tee lagunemine. Antud lahendust saab siiski kasutada ka tihedate asfaldikihtide puhul ja siit tekib edasi mõte, et võiks ju soolapuisturid ja lumesahad asendada hoopis induktsioon küttekehadega, millega lumesaju ajal kate soojaks köetakse! Lisaks pragude kokku liimimisele sulab lumi ilma soolata. Kui pole soola, siis ei lagune ka tee nii kiiresti. Lõpuks võib-olla polegi halb mõte hakata "vabalt hingavaid ja dreenivaid" teekatteid tegema? Iseasi, kui palju energiat selline asfaldi soojendamine nõuab, kust see energia tuleb ja mis maksab. Sellega seoses meenub teine idee, Solarroadways.

Antud loost saab tuua siiski olulise järelduse. Ka teedeehituses on veel palju leiutada ja selleks on vaja pidevaid teaduslikke uuringuid. Kui tahame tulevikus liigelda parematel teedel väiksemate kuludega, siis tuleb senisest oluliselt rohkem rahastada alusuuringuid. Sealjuures peame otsima täiesti uusi tehnilisi lahendusi väljaspool asfalt-killustik-liiv raammõtteviisi.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica projektikoordi

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin