Asfalt või õigemini tühemikud asfaldis on viimasel ajal täitnud eetri. Mitu tuhat löökaugust hoiatavat märki on juba Tallinna tänavatele paigaldatud ja iga päev toob lisa.
Hollandi teadlased on leiutanud huvitava lahenduse asfaldi eluea pikendamiseks.
Videos näidatud poorse asfaldi kasutamine Eesti teedel ei ole võimalik soolade ja lubjakivikillustiku kasutamise tõttu. Meie katted tehakse veekindlad ja kohe kui vesi praost läbi pääseb algab ka kiire tee lagunemine. Antud lahendust saab siiski kasutada ka tihedate asfaldikihtide puhul ja siit tekib edasi mõte, et võiks ju soolapuisturid ja lumesahad asendada hoopis induktsioon küttekehadega, millega lumesaju ajal kate soojaks köetakse! Lisaks pragude kokku liimimisele sulab lumi ilma soolata. Kui pole soola, siis ei lagune ka tee nii kiiresti. Lõpuks võib-olla polegi halb mõte hakata "vabalt hingavaid ja dreenivaid" teekatteid tegema? Iseasi, kui palju energiat selline asfaldi soojendamine nõuab, kust see energia tuleb ja mis maksab. Sellega seoses meenub teine idee, Solarroadways.
Antud loost saab tuua siiski olulise järelduse. Ka teedeehituses on veel palju leiutada ja selleks on vaja pidevaid teaduslikke uuringuid. Kui tahame tulevikus liigelda parematel teedel väiksemate kuludega, siis tuleb senisest oluliselt rohkem rahastada alusuuringuid. Sealjuures peame otsima täiesti uusi tehnilisi lahendusi väljaspool asfalt-killustik-liiv raammõtteviisi.
Hollandi teadlased on leiutanud huvitava lahenduse asfaldi eluea pikendamiseks.
Videos näidatud poorse asfaldi kasutamine Eesti teedel ei ole võimalik soolade ja lubjakivikillustiku kasutamise tõttu. Meie katted tehakse veekindlad ja kohe kui vesi praost läbi pääseb algab ka kiire tee lagunemine. Antud lahendust saab siiski kasutada ka tihedate asfaldikihtide puhul ja siit tekib edasi mõte, et võiks ju soolapuisturid ja lumesahad asendada hoopis induktsioon küttekehadega, millega lumesaju ajal kate soojaks köetakse! Lisaks pragude kokku liimimisele sulab lumi ilma soolata. Kui pole soola, siis ei lagune ka tee nii kiiresti. Lõpuks võib-olla polegi halb mõte hakata "vabalt hingavaid ja dreenivaid" teekatteid tegema? Iseasi, kui palju energiat selline asfaldi soojendamine nõuab, kust see energia tuleb ja mis maksab. Sellega seoses meenub teine idee, Solarroadways.
Antud loost saab tuua siiski olulise järelduse. Ka teedeehituses on veel palju leiutada ja selleks on vaja pidevaid teaduslikke uuringuid. Kui tahame tulevikus liigelda parematel teedel väiksemate kuludega, siis tuleb senisest oluliselt rohkem rahastada alusuuringuid. Sealjuures peame otsima täiesti uusi tehnilisi lahendusi väljaspool asfalt-killustik-liiv raammõtteviisi.
Kommentaarid
Postita kommentaar
Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!