Otse põhisisu juurde

Tervitus radikaalsele uusaastale!

Enne selle tervituse kirja panemist lugesin läbi eelmise aasta tervituse. Kõik, mis aasta tagasi kirja sai pandud, on tänagi väga aktuaalne. Jätkuvalt tunnen puudust väärtuspõhisest majandusest, osalusdemokraatiast ning strateegilisest planeerimisest. Seega ei hakka eelmise aasta lugu ümber kirjutama ja saame hakkama lühemalt.

Kui 2010 aastal "sattusime" ootamatult imelikku seisu, kus enam polnud eesmärki, mille nimel tööd teha, siis 2011 aasta näitab ilmekalt, et liiklusohutuses ei saa olla lõpp-peatust. Eesmärk 100 hukkunut saab jälle täis.
Ka president jagas seda muret oma jõulutervituses: "Sageli oli nende õnnetuste põhjuseks kellegi hoolimatus, ka siis, kui seda varjutas hukutav enesekindlus." Paraku mitte ainult hoolimatus, vaid ka teadlik ignorantsus. Kahjuks tuli möödunud aastal kulutada palju energiat liiklusohtlikule teeprojektile, mida ametnikud hukutava enesekindlusega kaitsevad.

Jään selle juurde, mida ütlesin septembrikuus liiklusohutuse konverentsil - meil puudub visioon. Programm ei ole visioon. Rootslastel on visioon. Kui meil oleks visioon, siis tõenäoliselt oleks meil sõbralikumad ja targemad ametnikud, paremad projekteerimise normid, ohutumad teeprojektid, vähem raisatud raha, vähem vigastatuid ja hukkunuid, rohkem koostööd, rohkem innovatsiooni, rohkem lõpptarbija rahulolu, jne.

Uuelt Draakoni aastalt ootan Eestis radikaalseid muutusi kõigis valdkondades radikaalse juhtimise suunas. Muidugi ei kavatse ma ainult oodata, vaid ka ise tegutseda. Sestap alustangi aastat kapist (loe: kabinetist) välja kolimisega, mida soovitan teistelegi. Õigust ja õiglust!

Kommentaarid

  1. Hetkel tundub et 100 ei saanud täis. 99 jäi. Aga see jutu sisu ei muuda. Sest lõppeesmärk on ju null. Mida ei ole reaalne kuskil saavutada. Küll aga on võimalik sellele nullile lähemale saada. Tegemist on nagu 'absoluutse nulli' mõiste paralleeliga. Sest juhus on pime ja kõiki riskifaktoreid ei suudeta täielikult ellimineerida kusagil ega vist ka kunagi.

    VastaKustuta
  2. Ametlik lõpptulemus selgub jaanuari lõpuks, aga +/-1 ei muuda sisuliselt tõesti midagi. Kurb statistika nagunii.
    Eesmärgil ja visioonil on vahe. Mõtteviisi vahe.
    Miks on nii, et need, kes on olnud algusest peale liiklusohutuses edukad, on seda lõpuni? Eesmärk 0 võib tõesti tunduda ebareaalsena, aga sellist eesmärki ei ole ka rootslased endale seadnud. NB! Ka Rootsis on viimase 12 kuu jooksva keskmisena rohkem hukkunuid, kui mullu. Lisaks juhusele on siiski ka palju muid faktoreid, millega inimesed saavad arvestada ja midagi ka ise ette võtta. Meil on olnud pikk pime sügis, mis on oma jälje jätnud.
    Peamine on siiski see, et töö on pidev ja kõikehõlmav. Sealhulgas teeprojekte hõlmav. Me ei saa endale lubada selliseid lollusi, nagu Tartu maanteel tehakse.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica ...

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...