Otse põhisisu juurde

Tervitus radikaalsele uusaastale!

Enne selle tervituse kirja panemist lugesin läbi eelmise aasta tervituse. Kõik, mis aasta tagasi kirja sai pandud, on tänagi väga aktuaalne. Jätkuvalt tunnen puudust väärtuspõhisest majandusest, osalusdemokraatiast ning strateegilisest planeerimisest. Seega ei hakka eelmise aasta lugu ümber kirjutama ja saame hakkama lühemalt.

Kui 2010 aastal "sattusime" ootamatult imelikku seisu, kus enam polnud eesmärki, mille nimel tööd teha, siis 2011 aasta näitab ilmekalt, et liiklusohutuses ei saa olla lõpp-peatust. Eesmärk 100 hukkunut saab jälle täis.
Ka president jagas seda muret oma jõulutervituses: "Sageli oli nende õnnetuste põhjuseks kellegi hoolimatus, ka siis, kui seda varjutas hukutav enesekindlus." Paraku mitte ainult hoolimatus, vaid ka teadlik ignorantsus. Kahjuks tuli möödunud aastal kulutada palju energiat liiklusohtlikule teeprojektile, mida ametnikud hukutava enesekindlusega kaitsevad.

Jään selle juurde, mida ütlesin septembrikuus liiklusohutuse konverentsil - meil puudub visioon. Programm ei ole visioon. Rootslastel on visioon. Kui meil oleks visioon, siis tõenäoliselt oleks meil sõbralikumad ja targemad ametnikud, paremad projekteerimise normid, ohutumad teeprojektid, vähem raisatud raha, vähem vigastatuid ja hukkunuid, rohkem koostööd, rohkem innovatsiooni, rohkem lõpptarbija rahulolu, jne.

Uuelt Draakoni aastalt ootan Eestis radikaalseid muutusi kõigis valdkondades radikaalse juhtimise suunas. Muidugi ei kavatse ma ainult oodata, vaid ka ise tegutseda. Sestap alustangi aastat kapist (loe: kabinetist) välja kolimisega, mida soovitan teistelegi. Õigust ja õiglust!

Kommentaarid

  1. Hetkel tundub et 100 ei saanud täis. 99 jäi. Aga see jutu sisu ei muuda. Sest lõppeesmärk on ju null. Mida ei ole reaalne kuskil saavutada. Küll aga on võimalik sellele nullile lähemale saada. Tegemist on nagu 'absoluutse nulli' mõiste paralleeliga. Sest juhus on pime ja kõiki riskifaktoreid ei suudeta täielikult ellimineerida kusagil ega vist ka kunagi.

    VastaKustuta
  2. Ametlik lõpptulemus selgub jaanuari lõpuks, aga +/-1 ei muuda sisuliselt tõesti midagi. Kurb statistika nagunii.
    Eesmärgil ja visioonil on vahe. Mõtteviisi vahe.
    Miks on nii, et need, kes on olnud algusest peale liiklusohutuses edukad, on seda lõpuni? Eesmärk 0 võib tõesti tunduda ebareaalsena, aga sellist eesmärki ei ole ka rootslased endale seadnud. NB! Ka Rootsis on viimase 12 kuu jooksva keskmisena rohkem hukkunuid, kui mullu. Lisaks juhusele on siiski ka palju muid faktoreid, millega inimesed saavad arvestada ja midagi ka ise ette võtta. Meil on olnud pikk pime sügis, mis on oma jälje jätnud.
    Peamine on siiski see, et töö on pidev ja kõikehõlmav. Sealhulgas teeprojekte hõlmav. Me ei saa endale lubada selliseid lollusi, nagu Tartu maanteel tehakse.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi