Otse põhisisu juurde

€uroaastatervitus!

Nii segast ja ajuvaba aastat, nagu see eelmine kakstuhatkümme, ei ole mina varem üle elanud. Samas ei mäleta ka nii fantastilise ilmaga aastat. Hanged nagu lapsepõlves, üle pea. Ja suvi oli ka võrratu, kusjuures muru ei kuivanud hoolimata kuumusest sugugi ära. Targemad inimesed räägivad tsüklitest, 40 aastat, 9, 33 ja 99 aastat, jne. Selles vanuses võib niisiis nendesse juttudesse juba süvenema hakata.
Aitab ilmajutust, algab uusaastakõne.
Tunduda võib, et oleme kõik saavutanud ja enam polegi kuhulegi trügida ega areneda. Oli suur eesmärk saada euro ja selle me saime. What`s next?
Pakun märgusõnadeks väärtuspõhise majanduse, osalusdemokraatia ning strateegilise planeerimise.
Aasta viimasel õhtul televisioonis luges Anu ette, mitme krooni eest erinevad omavalitsused ilutulestikku taevasse lasevad. Tüüpiline, haiglaslik eesti ajakirjandus. Ja mitte ainult ajakirjandus, kes pidevalt kroone loeb. Samal ajal kutsuti inimesi linna ilutulestikku vaatama. See on ju loomulik, et uusaastaöösel on ilutulestik. Jõuame riigihangete teema juurde, kus hankijate oskamatuse tõttu määrab hind. Ei ole süüdi seadus, ei ole süüdi Ansip. Aeg on aru saada, et eurode eest on võimalik osta väärtust, ehk seda, mis inimesele tegelikult oluline on. Ilutulestik olgu korralik, mitte suss. Majad olgu projekteeritud ja ehitatud nii, et nad kannavad ka lund. Kui keegi leiab, et on vaja lükata lund katuselt, siis tehtagu seda läbimõeldult ja mõistusega.
Oleme küll e-riik ja palju asju on meie jaoks muu maailmaga võrreldes uskumatult lihtsaks tehtud. Võib-olla ka seetõttu oleme väga leplikud igasuguse kurja ja rumaluse suhtes, mis meie ümber valitseb. Andres Mähari monoloog Ühtse Eesti lavastuses ütleb kõik. Enamus meist ei viitsi süveneda sellesse, mida poliitikud meie elukorralduse persekeeramiseks ette võtavad. Enamusele käib see ka üle jõu, nii vaimselt kui füüsiliselt. Meil oli selline tore asi, nagu Täna Otsustan Mina, mille kaudu kodanikud said teha ettepanekuid seadusloomesse. Populaarne keskkond tapeti maha, sest liiga palju häid mõtteid oli koormav. Ok, kõik mõtted ei pruukinud sugugi head olla, see ei oleks lihtsalt loogiline. Siiski on parim tee hea ideeni omada palju ideid.
Täna on olemas osalusveeb. Näiliselt tore asi. Kodanik saab esitada ettepanekuid ja ka arvamusi seaduste kavanditele. Olen minagi seda teinud. Rohkem oma aega sellele ei raiska, sest kui minu arvamusele tuleb vastuseks kantseliit ning ma sellele omakorda vastata ei saa, siis ju arutelu ei teki!? Samuti mõistmist mitte.
Eelmisel aastal tegin ka ühe olulise ettepaneku riigihangete seaduse muutmise seaduse parandamiseks. Juhtus aga rumal lugu, et ettepanek jõudis Riigikogu majanduskomisjoni Projektbüroode liidust läbi Kalev Kallo. See oli täiesti piisav, et ettepanekut sisuliselt mitte arutada. See ei läbinud Astoki filtrit. Kui otse majanduskomisjoni sekretärilt küsisin, mis ettepanekust sai, siis vastuseks oli: ei olnud piisavalt põhjendatud!
Kas siis ettepaneku tagasilükkamine oli piisavalt põhjendatud? Miks on nii, et muidu toredad inimesed muutuvad riigikokku sattudes silmakirjalikeks ja kahepalgelisteks? Valimistel näeme, raisk!
Samas saab tõdeda, et mõned omavalitsused avastanud nägude raamatu ja püüavad olla sotsiaalselt aktiivsed. Kõik inimesed ei ole nägude raamatus ja ei taha ka seal olla. Samas tuleb aru saada, et kui riik või omavalitsus valib kommunikatsioonikanali, siis nad ise ka määravad selle sisu ja eksistentsi üle. Aeg on liikuda sõltumatute keskkondade poole.
Siit jõuame viimase märksõnani. Kuigi mul ei ole endal ette näidata erilisi kogemusi või teeneid planeerimisel, olen teemaga viimased 10 aastat pidevalt seotud olnud. Puht pragmaatiliselt teedeinseneri pilguga vaadates on süsteem mäda ja planeerimise levinuimad metoodikad on linnukese maha laskmise ning jaanalinnu meetod. Teisisõnu, strateegilisi eesmärke ei seata, ruumilist arengut juhivad hämarad jõud. Teemasid, mis on ebameeldivad, lihtsalt välditakse või varjatakse. Kuigi kõik me tahame pistikust energiat saada, ei taha justkui keegi tolereerida energia tootmist. Ka rohelise energia tootmist mitte. Uskumatu.
Meil tuleb võitlust jätkata. Mitte minul üksi, vaid meil teiega koos, eksole?
Sõbrad, saatusekaaslased ja fännid! Tegusat aastat teile!

Kommentaarid

EESTIMAA BLOGI ütles …
Taas mõtetes sarnasust. Või kogemustes. Aga tänud, aasta tegus. Vähemalt ühelt poolt.

Populaarsed postitused sellest blogist

Kurgihooaja kogutud mõtted Reidi tee-maal

Inimestel ei ole muud teha, kui teed projekteerida. Teevad käest kinni Balti ketti ümber laevahuku monumendi. Kirjutavad artikleid ja nõuavad linnaruumi. Kuidas ikkagi on nii, et üks firma teeb 25% Tallinna detailplaneeringutest ja no teedeprojektidest vist 175%? Arutelule aetakse hoogu sisse sotsiaalrahastusega ja mina ka kade ei ole.
Kõik nagu oleks juba sõna võtnud, ainult siin toanurgas on piinlik vaikus. Paar mõtet ma siiski leidsin, olgu need korrastatud ja monoloogi korras arhiveeritud, sest lahkarvamusfestival ja mokalaat jäävad minust kaugele.
Monument võsas Üks põhilisi aruteluteemasid Reidi tänava (mitte enam tee!) puhul on olnud jalakäijate juurdepääs Russalkale Kadrioru pargi suunalt. Need 13 rada on tõesti küsitava väärtusega, nagu kogu muudki projekti nüansid. Selle monumendiga on hoopis teine mure, ta on võssa kasvanud. Ajapaiga vanadelt piltidelt paistab monumendi ümbrus lagedam, kui praegu. Õigupoolest ei olegi monument autos istuvate viimsilaste jaoks eriti nähtav,…

Puhkuse pildid 2015

Sai pisut klõpsutatud, nüüd on sillapildid sõkaldest eraldatud.
Esimesena jäi pildile Mustvee sild, mida ehitajad parasjagu viimistlesid.

 Tegemist on täiesti uue integraalse sillaga. Konsoolsed kaldaavad mahutavad kallasrada.

Silla tekiplaat on õnnestunud kuju ja mõõtmetega. Sambad on ebaproportsionaalselt jämedad ja jäigad. Kaks posti on ka üleliigsed.



Järgmine "veretu jahi" saak Alatskivilt. Kuniks Maanteeamet vaidleb asjaosalistega, peavad inimesed liikuma maantee servas. Vaielda võite ka kümme aastat, ühe kuuga oleks kasvõi truubi toru võinud siia panna. Keevitage kasvõi torupiiretest!







Vahelduseks paadisild Annimatsilt. Ajatu.
Tarvastus on rohkem kui üks sild, millel üleliia palju praktilist väärtust ei paista olema. Kuniks püsivad, on ju kena vaadata ja pildistada ka läbivajunud silda.



Viljandi rippsilda on keeruline kaadrisse püüda, lossimäed on metsa kasvanud.
Raplas on ühed Eesti toekaimad sillad. vana võlvsild sai hiljuti endale raudbetoonist tugevduse, mida silla …

Under Al Reem bridges

Al Reem Island is a new development area east of Abu Dhabi Island where most of the infrastructure and roads are in place since 2012. Many of the buildings are growing here and there already shaping the silhouette of the new highrise city.
Having lived around for more than a year I have many times thought to take a hike under Al Reem bridges. Now there were some compellling reasons to do so including the perfect weather.
The master plan of the northern part of the island (also known as Al Shams) has several channels bridged by the main road network.


There are countless of bridges ready for action. It is still a good chance to meet some desert foxes roaming around during late evenings.
The idea of the master plan is to separate people from cars. Even with the best transit system in place the highrise city will generate a lot of car traffic even more in a place where temperature can reach 50 celsius. So for those who don't like cars there is a good opportunity to walk or cycle alon…