Otse põhisisu juurde

Rail Baltics

Aasta tagasi olin hoos Pärnu valglinnastumise ohjamise teemaplaneeringu (kuigi planeeringu nimi oli keerulisem ja sisu ning eesmärgi üle vaidlesime pikalt, oli see just sellesisuline planeering) koostamisega ja sellega seondus paratamatult ka raudtee. Oli kuulda, et AECOM koostab Rail Baltica uuringut ja uuringust saame teada, kas tuleb ja kuhu tuleb. Ootasin selle uuringu aruannet huviga.
Täna on Eesti ühendamine Euroopa raudteedega kuum teema.
Minule raudtee meeldib väga. Tartusse on rongiga päris mõnus sõita, kui klient on vastutulelik ja on nõus nõupidamise aega rongigraafiku järgi sättima. Võib-olla oleks meeldiv ka Euroopasse rongiga sõita, kui oskaks välja mõelda, miks oleks sinna vaja sõita. Üks on selge - meeldivus ei ole kriteerium raudtee vajalikkuse ja otstarbekuse üle otsustamisel.
Euroopa Nõukogu TEN-T võrgustiku prioriteetsete transpordi infrastruktuuri projektide seas on algusest peale Rail Baltica olnud ainus Eestit puudutav suurprojekt Nr 27. Nüüd on aga ajakirjandus nimetanud projekti "Rail Baltic".
Mina otsustasin ka projekti nime korrigeerida. Nimelt on projekti põhiline eesmärk meie jaoks viia eestlane Euroopasse rööbasteed pidi läbi Läti ja Leedu. Mitte vähe oluline fakt on ka see, et lätlased on teinud Rail Baltica projekti ametliku kodulehe, mille vastu neil endil küll ammu huvi on kadunud! On ju nii, et kui lendad Air Balticsi lennukiga, siis on sul võimalik Balti suveniirideks kaasa osta Rigas balsamsit ja Sigulda puukepikesi. Ka AECOMi uuringus on musta töö teinud lätlased. No ja täna kuulsime uudistest, et kolme riigi peaministrite tasemel otsustati luua ühine ettevõte peakorteriga Riias.
Seega sobib panna see s sinna lõppu küll. Kuna rail on inglisekeelne sõna, siis kõlab see ka nagu Rail of the Baltics või Rail to the Baltics!
AECOMi uuring valmis maikuus ja lootsin seda ka siis lugeda, kuid ei leidnud kuskilt. Nüüd, kui kõik targad ja teadjad inimesed hakkasid kõvasti rääkima, et ongi tasuv, kui mõningased eeldused täita, siis otsisin uuesti. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt ei leia te loogilist mõtlemist kasutades midagi asjalikku. Kas Rail Baltics huvitab mind Kodanikuna või Ettevõtjana? On tegemist tegevusega transpordi valdkonnas? No ei. Proovin veel uuringute linki. Unusta ära! All servas on kirjas Leia kiiresti, Projektid. Tüng!
Õnneks on lehel otsingu auk, kuhu kirjutan "Rail Baltic". Leitakse 27 vastet, nendest 2 rubriiki. Neid kahte kontrollides avastan järgmist.
Rail Baltica uuringu vahearuanne paikneb siin:
Rail Baltica uuringu lõpparuanne paikneb siin:
Klikkan Jah. MKM kodukas on täielik feil. See vist on kellegi kuri plaan teada saada uurivate kodanike meiliaadresse, sest klikates iga lehe all Ei, küsitakse Sinult nime ja meiliaadressi. Loogilise ülesehitusega koduleht ei vajaks sellist küsimust. Kaks nädalat tagasi Keskpäeva tunnis refereeris Hõbemägi MKM lehelt leitud 2007 aasta uuringut, mille koostas COWI. Tundub, et ma pole ainus ohver.

Uuest uuringust on leitav eestikeelne "Executive summary". Nägin tükk aega vaeva, et leida terviklikku originaaluuringut. Keegi hea inimene oli selle korraks üles riputanud ja mul õnnestus see ka omale kätte saada. Kui keegi on huvitatud, siis võin omakorda jagada. Igatahes hakkan materjale uurima ja seisukohta kujundama..

Kommentaarid

  1. Eestikeelses koondaruandes on ka mõned huvitavad aspektid, mida seni vähe valgustatud.
    1) uuritud trass, parima variandina kirjeldatu sisaldab Pärnu raudteejaama, Tallinna lennujaama ja Tallinna Balti jaama. Lisaks kirjeldatakse, et trass võiks kulgeda läbi Rapla. Järelikult on tegemist Pärnu-Rapla uue trassiga. Ning edasi, kas järgida olevat trassi (mis kurvide osas pole võimalik) ja tulla Järvevana kaudu Ülemiste sõlme mida võib käsitleda Tallinna Lennujaama peatusena ja seejärel saba ees Balti jaama pugeda. Või siis on viide uuele trassile Raplast Tallinna Lennujaamani? See tundub vähem reaalne sest Ülemiste ja Lennujaama vahele ei mahu lisaraudtee - hea kui tramm mahub. Küll aga pakuks huvi edasiarendamiseks Ülemiste raudteejaama teema. Nii-öelda kõrgema korruse ühendus üle Suur-Sõjamäe tänava kaubanduskeskusse ja sealt edasi Lennujaamani, üks suur ärikeskus ja pikemad jalakäigukanalid (liikuvad lindid)...
    2) Tasuvusanalüüs mis ettevõtmise tasuvaks liigitab, isegi 95% tõenäosusega. Seni on ju väga levinud arvamus et väga suur investeering end kunagi ära ei tasu ja pidevaid subsiidiume vajab.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun