Otse põhisisu juurde

Rail Baltics

Aasta tagasi olin hoos Pärnu valglinnastumise ohjamise teemaplaneeringu (kuigi planeeringu nimi oli keerulisem ja sisu ning eesmärgi üle vaidlesime pikalt, oli see just sellesisuline planeering) koostamisega ja sellega seondus paratamatult ka raudtee. Oli kuulda, et AECOM koostab Rail Baltica uuringut ja uuringust saame teada, kas tuleb ja kuhu tuleb. Ootasin selle uuringu aruannet huviga.
Täna on Eesti ühendamine Euroopa raudteedega kuum teema.
Minule raudtee meeldib väga. Tartusse on rongiga päris mõnus sõita, kui klient on vastutulelik ja on nõus nõupidamise aega rongigraafiku järgi sättima. Võib-olla oleks meeldiv ka Euroopasse rongiga sõita, kui oskaks välja mõelda, miks oleks sinna vaja sõita. Üks on selge - meeldivus ei ole kriteerium raudtee vajalikkuse ja otstarbekuse üle otsustamisel.
Euroopa Nõukogu TEN-T võrgustiku prioriteetsete transpordi infrastruktuuri projektide seas on algusest peale Rail Baltica olnud ainus Eestit puudutav suurprojekt Nr 27. Nüüd on aga ajakirjandus nimetanud projekti "Rail Baltic".
Mina otsustasin ka projekti nime korrigeerida. Nimelt on projekti põhiline eesmärk meie jaoks viia eestlane Euroopasse rööbasteed pidi läbi Läti ja Leedu. Mitte vähe oluline fakt on ka see, et lätlased on teinud Rail Baltica projekti ametliku kodulehe, mille vastu neil endil küll ammu huvi on kadunud! On ju nii, et kui lendad Air Balticsi lennukiga, siis on sul võimalik Balti suveniirideks kaasa osta Rigas balsamsit ja Sigulda puukepikesi. Ka AECOMi uuringus on musta töö teinud lätlased. No ja täna kuulsime uudistest, et kolme riigi peaministrite tasemel otsustati luua ühine ettevõte peakorteriga Riias.
Seega sobib panna see s sinna lõppu küll. Kuna rail on inglisekeelne sõna, siis kõlab see ka nagu Rail of the Baltics või Rail to the Baltics!
AECOMi uuring valmis maikuus ja lootsin seda ka siis lugeda, kuid ei leidnud kuskilt. Nüüd, kui kõik targad ja teadjad inimesed hakkasid kõvasti rääkima, et ongi tasuv, kui mõningased eeldused täita, siis otsisin uuesti. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt ei leia te loogilist mõtlemist kasutades midagi asjalikku. Kas Rail Baltics huvitab mind Kodanikuna või Ettevõtjana? On tegemist tegevusega transpordi valdkonnas? No ei. Proovin veel uuringute linki. Unusta ära! All servas on kirjas Leia kiiresti, Projektid. Tüng!
Õnneks on lehel otsingu auk, kuhu kirjutan "Rail Baltic". Leitakse 27 vastet, nendest 2 rubriiki. Neid kahte kontrollides avastan järgmist.
Rail Baltica uuringu vahearuanne paikneb siin:
Rail Baltica uuringu lõpparuanne paikneb siin:
Klikkan Jah. MKM kodukas on täielik feil. See vist on kellegi kuri plaan teada saada uurivate kodanike meiliaadresse, sest klikates iga lehe all Ei, küsitakse Sinult nime ja meiliaadressi. Loogilise ülesehitusega koduleht ei vajaks sellist küsimust. Kaks nädalat tagasi Keskpäeva tunnis refereeris Hõbemägi MKM lehelt leitud 2007 aasta uuringut, mille koostas COWI. Tundub, et ma pole ainus ohver.

Uuest uuringust on leitav eestikeelne "Executive summary". Nägin tükk aega vaeva, et leida terviklikku originaaluuringut. Keegi hea inimene oli selle korraks üles riputanud ja mul õnnestus see ka omale kätte saada. Kui keegi on huvitatud, siis võin omakorda jagada. Igatahes hakkan materjale uurima ja seisukohta kujundama..

Kommentaarid

  1. Eestikeelses koondaruandes on ka mõned huvitavad aspektid, mida seni vähe valgustatud.
    1) uuritud trass, parima variandina kirjeldatu sisaldab Pärnu raudteejaama, Tallinna lennujaama ja Tallinna Balti jaama. Lisaks kirjeldatakse, et trass võiks kulgeda läbi Rapla. Järelikult on tegemist Pärnu-Rapla uue trassiga. Ning edasi, kas järgida olevat trassi (mis kurvide osas pole võimalik) ja tulla Järvevana kaudu Ülemiste sõlme mida võib käsitleda Tallinna Lennujaama peatusena ja seejärel saba ees Balti jaama pugeda. Või siis on viide uuele trassile Raplast Tallinna Lennujaamani? See tundub vähem reaalne sest Ülemiste ja Lennujaama vahele ei mahu lisaraudtee - hea kui tramm mahub. Küll aga pakuks huvi edasiarendamiseks Ülemiste raudteejaama teema. Nii-öelda kõrgema korruse ühendus üle Suur-Sõjamäe tänava kaubanduskeskusse ja sealt edasi Lennujaamani, üks suur ärikeskus ja pikemad jalakäigukanalid (liikuvad lindid)...
    2) Tasuvusanalüüs mis ettevõtmise tasuvaks liigitab, isegi 95% tõenäosusega. Seni on ju väga levinud arvamus et väga suur investeering end kunagi ära ei tasu ja pidevaid subsiidiume vajab.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi