Otse põhisisu juurde

Visioonivaba tramm

Käisin Tallinna visioonikonverentsil "Trammile!". Kahjuks oskavad kesikud kõik ilusad asjad ära rikkuda oma eksistentsiga. Toomas Vitsuti sissejuhatav sõnavõtt euro vastandamisest trammile oli haige. Ta tegi seda füüreri valvsa pilgu all, kui see oli tehtud, siis võis füürer lahkuda... Toomas, ehk ei olegi sa nii haige mees?
Järgnenud ettekanded olid siiski poliitikavabad ja huvitavad, eriti Hardo Aasmäe ettekanne "Surutisest välja". Mõte, et igasugune areng toimub vaid surutises, on paraku tõde. Vaadates kasvõi ennast, hea elu teeb laisaks. Eks tuleb järgi mõelda ja tegutseda.
Samal ajal lugesin arvutist meile ja sinna potsatas kutse Kommunaalmajanduse konverentsile, mida korraldab Kommunaalmajanduse Ühing. Vaatasin kava ja nägin mitte ühe, vaid kolme kesiku nime. Otsige lolli, mina teie poliitloengule ei tule, ammugi mitte raha eest.
Trammidest rääkides jäi mulje, et tegemist on kinnisideega. Kinnisidee on ka kesklinnas trammi viimine maa alla. Minu esimene küsimus oligi, et miks räägitakse ainult maa-alusest trammist, on olemas ka 2 korrus. Vastus kõlas Irina Raua suust: tramm teeb müra ja 3 korruse tasapinnas olev trammitee lõhub linnapilti. Muidugi on see nii, kui unistada trammist, mis sõidab rööbastel ja krigiseb pööretel.
Siit edasi oligi minu küsimus, et kas meie visioon mitte eelmisest sajandist ei pärine?
Hardo Aasmäe loogilise arutelu tulemusena jõudsime sinna, et ainus võimalik väljapääs olukorrast on vedada hulgi.. Samas rääkis ta ilmekalt ja loogiliselt, et kuigi me rätsepa juures ei käi ja riietume valdavalt Hiinas hulgi toodetud riietesse, on peagi tulekul robot-rätsepad, kes lühikese aja jooksul teevad soodsalt Sulle sobiva ja ainulaadse ülikonna ja seda tänavanurgal.
See robot-rätsep ei ole üldsegi mitte kaugel, Tartu ülikoolis juba sellega tegeldakse.
Samal ideel põhineb ka tegelikult 21 sajandi ühistranspordi visioon - reageeriv transport. Selle asemel, et inimesed ootaksid trammi, võiks hoopis tramm või buss oodata inimest, nagu taksod peatuses. Andes märku, sõidab tramm ette ja sõidab sinna, kuhu vaja, ilma ümberistumisteta.
Konverentsi vestlusringis rääkis adekvaatset juttu Dago Antov (ikkagi spetsialist). Pelgalt uute trammide ja liinide ehitamine ei lahenda sotsiaalset probleemi - ma tahan valida ise oma sõidukaaslased, valida ise oma raadiokanali, temperatuuri, lõhnademaailma.

See mida me vajame, on kirjeldatud siin. Kallis? Tramm on ka kallis, aga marginaalne ja eilne.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi