Otse põhisisu juurde

Visioonivaba tramm

Käisin Tallinna visioonikonverentsil "Trammile!". Kahjuks oskavad kesikud kõik ilusad asjad ära rikkuda oma eksistentsiga. Toomas Vitsuti sissejuhatav sõnavõtt euro vastandamisest trammile oli haige. Ta tegi seda füüreri valvsa pilgu all, kui see oli tehtud, siis võis füürer lahkuda... Toomas, ehk ei olegi sa nii haige mees?
Järgnenud ettekanded olid siiski poliitikavabad ja huvitavad, eriti Hardo Aasmäe ettekanne "Surutisest välja". Mõte, et igasugune areng toimub vaid surutises, on paraku tõde. Vaadates kasvõi ennast, hea elu teeb laisaks. Eks tuleb järgi mõelda ja tegutseda.
Samal ajal lugesin arvutist meile ja sinna potsatas kutse Kommunaalmajanduse konverentsile, mida korraldab Kommunaalmajanduse Ühing. Vaatasin kava ja nägin mitte ühe, vaid kolme kesiku nime. Otsige lolli, mina teie poliitloengule ei tule, ammugi mitte raha eest.
Trammidest rääkides jäi mulje, et tegemist on kinnisideega. Kinnisidee on ka kesklinnas trammi viimine maa alla. Minu esimene küsimus oligi, et miks räägitakse ainult maa-alusest trammist, on olemas ka 2 korrus. Vastus kõlas Irina Raua suust: tramm teeb müra ja 3 korruse tasapinnas olev trammitee lõhub linnapilti. Muidugi on see nii, kui unistada trammist, mis sõidab rööbastel ja krigiseb pööretel.
Siit edasi oligi minu küsimus, et kas meie visioon mitte eelmisest sajandist ei pärine?
Hardo Aasmäe loogilise arutelu tulemusena jõudsime sinna, et ainus võimalik väljapääs olukorrast on vedada hulgi.. Samas rääkis ta ilmekalt ja loogiliselt, et kuigi me rätsepa juures ei käi ja riietume valdavalt Hiinas hulgi toodetud riietesse, on peagi tulekul robot-rätsepad, kes lühikese aja jooksul teevad soodsalt Sulle sobiva ja ainulaadse ülikonna ja seda tänavanurgal.
See robot-rätsep ei ole üldsegi mitte kaugel, Tartu ülikoolis juba sellega tegeldakse.
Samal ideel põhineb ka tegelikult 21 sajandi ühistranspordi visioon - reageeriv transport. Selle asemel, et inimesed ootaksid trammi, võiks hoopis tramm või buss oodata inimest, nagu taksod peatuses. Andes märku, sõidab tramm ette ja sõidab sinna, kuhu vaja, ilma ümberistumisteta.
Konverentsi vestlusringis rääkis adekvaatset juttu Dago Antov (ikkagi spetsialist). Pelgalt uute trammide ja liinide ehitamine ei lahenda sotsiaalset probleemi - ma tahan valida ise oma sõidukaaslased, valida ise oma raadiokanali, temperatuuri, lõhnademaailma.

See mida me vajame, on kirjeldatud siin. Kallis? Tramm on ka kallis, aga marginaalne ja eilne.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun