Otse põhisisu juurde

Minu valimislubadus

Muidugi ei kandideeri ma kohalikel valimistel. Kuigi juba ammu ühel avalikul arutelul üks naisterahvas soovitas mul poliitikaga tegelda, pidasin ma seda pigem solvanguks, kui komplimendiks. Muidugi, kohalikus omavalitsuses volikogus olles ei pea ilmtingimata olema poliitik, ammugi mitte parteilane. Eesti demokraatia on sedavõrd noor, et siin ennast poliitiliselt määratleda. Noor olen ma isegi.. :)

Valimised on käimas ja postkast on taaskord reklaamist pungil. Kipub sinna volikogusse igasuguseid. Kindlasti on enamusel head ended ja soov kohalikku elu edendada, aga.. ei paista mõistust ega kompetentsi. Valida on, aga vähe. Seda ma luban, et ma ei vali pätte ega kaabakaid, kesikuid ega muid petiseid. See on minu valimislubadus.

Siinkohal on paslik värskendada Saue valla inimeste mälu. Kes vana asja meenutab, on ajaloolane!

Oli aasta 2006 ja kohalike omavalitsuste volikogud pidi enda seast leidma valijamehed presidendi valimiseks. Saue valla volikogu istungil 13.09.2006 toimus hääletus ja hääled jagunesid kahe kandidaadi vahel võrdselt. Üks kandidaatidest oli rahvaliitlane ja volikogu esimees Indrek Tiidemann, teine opositsiooni kandidaat reformikas Ville Pak. Opositsiooni esindaja isamaalane Olav Kruus tegi ettepaneku "võtta liisku". Otsustati siiski teha teine hääletusvoor. Ikkagi jagunesid hääled võrdselt. Kuna eelnevalt oli volikogu esimees lubanud, et kolmandas voorus heidetakse liisku, siis ei jäänud muud üle. Liisuheitmise tulemusena osutus valijameheks Ville Pak.

Kõik oleks tore olnud, kui sellest poleks lamenti teinud rahvaliidu esimees ja tuntud sahkermahkerdaja Villu Reiljan, kes Tiidemannile peapesu tegi. Teadagi, keda oleks Tiidemann oma "südametunnistuse" järgi valijamehena presidendiks hääletanud. Samas oli Ville Pak selgelt öelnud, et hääletab Toomas-Hendrik Ilvese poolt.

Tiidemann, kelle munad olid Reiljani pihus pigistada, pidi leidma lahenduse. Nii kutsus ta kokku erakorralise volikogu istungi juba kaks päeva hiljem. Istungil protokolli esimesest lausest leiame vähemalt kolm vastuolu.

Istungi juhataja avas 13. septembri 2006 jätkukoosoleku ning selgitas volikogu liikmetele, miks erakorraline istung kokku kutsuti ning miks on volikogu 13. septembril 2006 vastu võetud otsus nr. 072 õigustühine.

Esiteks, on istungit nimetatud eelmise, ehk 13.06.2006 toimunud istungi jätkukoosolekuks. Samas on seda nimetatud erakorraliseks istungiks. Kolmandaks, volikogu esimees on selgitanud kohal olnud volikoguliikmetele, miks eelmisel korral tehtud otsus nr 072 on õigustühine, kuid pole peetud vajalikuks neid põhjendusi protokollida. Märkimisväärne on seegi, et istung oli kinnine ja opositsioonisaadiku ettepanek istungit filmida hääletati samuti maha. Selle tsirkuse tulemusena kuulutati Saue valla valijameheks Tiidemann.

Opositsioon kaebas selle tsirkuse peale Vabariigi Valimiskomisjonile. Valimiskomisjon otsustas, et 13.09.2006 tehtud otsus on õiguspärane ja hilisem otsus õigustühine, seega kinnitas valimiskomisjon Saue valla valijameheks Ville Paki. Võiks ju öelda, et lõpp hea kõik hea, saime lõpuks endale väärilise presidendi, keda saab ilma süümekateta üle riigipiiri lubada. Kuid mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada..

Peale seda suurt jama prantsatas minu postkasti opositsiooni põrandaalune ajaleht, milles kirjutatuga olin ma 101% nõus. Tiidemann ei ole aus mees ja sellist volikogu esimehena tolereerida on iseenesest patt. Maha! Jätkus ärev ootus, mida oli tunda ka vallamajas ringi liikudes.. kas tõesti tulevad stagnatsioonilise Saue valla juhtimises muutused? Opositsionäärid olid ajalehte pannud lubaduse ja ehk liitub nendega ka mõni koalitsioonipoliitik?

Istung toimus 16.10.2006 ja nagu protokollist lugeda võib, avaldasid arvamust Rein Riga, Ville Pak, Eero Kaljuste, Ruth Piile ning Olav Kruus.

Umbusaldushääletus kukkus läbi, selle poolt hääletas 6, vastu oli 9 ja erapooletu üks volinik.

Minu valimislubadus on, et ma ei vali volikogusse inimesi, kes ei suvatse järgida seadusi ja ei taha kohalikku võimu teostada avalikult ning ausalt: Indrek Tiidemann, Tiiu Ingerainen, Lehte-Hilja Kullama, Valeri Alba, Jüri Esinurm, Veiko Pedosk, Aavo Mitt, Arnold Õispuu, Jaanus Kallion, Kalle Reiter, Olvi Suurkütt. Kõik peale Tiiu Ingeraineni on ennast praegustel valimistel kandidaatidena üles riputanud. Keegi neist jäi küll umbusaldushääletusel erapooletuks, kuid riske ma ei võta. Kui teate, kes oli see erapooletu, siis võiksite jätta siia kommi.

Protokolli lõpust loeme: "Indrek Tiidemann lisas lõpetuseks, et selle asemel, et omavahel kembelda, peaks volikogu tegelema valla arendamisega."

No comments.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun