Sõitsin eelmisel nädalal mööda Tartu maanteed ja silmatorkavalt hästi särasid sügisel uue katte saanud lõikudel tee teljel nn kassisilmad ehk kattesse uputatud helkurid. Samal ajal tee servas olevad helkurpostid nii kaugele ei peegeldanud. Selle peale meenus mulle, et miks neid kassisilmasid ja poste üldse teedele paigaldatakse? Muidugi tehakse seda liiklusohutuse ettekäändel.
Soome riikliku tehnilise uurimiskeskuse teaduri Veli-Pekka Kallbergi uuring juba 1993 aastast näitas, et helkurpostidega varustatud teelõikudel kasvavad võrreldes tähistamata lõikudega öised kiirused ca 10%. Selle tulemusena kasvab õnnetuste ja vigastuste arv 40..60%.
Jällegi on nii, et segamini aetakse mugavus ja ohutus... aga noh, peaasi, et miski kiiret sõitu ei sega.
Olen nii uputatud silmade kui tähispostide poolt. Hindan seda, et sõit ähmasel ajal väsitab tunduvalt vähem. Hoiad kindlamini teed ja oma rada. Kiirused suurenevad küll kuid ma ei julgeks küll kinnitada õnnetuste suurenemist. Kiirusest tulenevad raskusastmed võivad tõusta, selle vastu ei vaidle. Kuid näiteks liikuvad objektid nt helkurita jalakäijad ilmuvad varjuna teele juba sel hetkel kui jäävad esimese tähisposti vaatekiirele. Kaugelt varem kui laternavalgusvihku jõuavad.
VastaKustutaOlen liigelnud ilma igasuguse markeeringuta teel, nagu näiteks Pärnu - Lihula maantee mõned lõigud (pead ei anna, ehk tänaseks on see tee tervikuna vähemalt telgjoonega tähistatud), hämaral ja udusel ajal, ja pean ütlema, et mul oli raskusi tee ja põllu eristamisel. Vastutulija korral tuli kiirus langetada kuni ca 50km/h, hirm oli. Sellistel kaamoslikel hetkedel tunnen küll puudust korralikust tee tähistusest ja ei näeks sel teemal ironiseerimiseks põhjust, à la "et miski kiiret sõitu ei segaks".
VastaKustuta