Otse põhisisu juurde

Liiklusohutuse müüdid, osa 4: tähispostid suurendavad ohutust

Sõitsin eelmisel nädalal mööda Tartu maanteed ja silmatorkavalt hästi särasid sügisel uue katte saanud lõikudel tee teljel nn kassisilmad ehk kattesse uputatud helkurid. Samal ajal tee servas olevad helkurpostid nii kaugele ei peegeldanud. Selle peale meenus mulle, et miks neid kassisilmasid ja poste üldse teedele paigaldatakse? Muidugi tehakse seda liiklusohutuse ettekäändel.
Soome riikliku tehnilise uurimiskeskuse teaduri Veli-Pekka Kallbergi uuring juba 1993 aastast näitas, et helkurpostidega varustatud teelõikudel kasvavad võrreldes tähistamata lõikudega öised kiirused ca 10%. Selle tulemusena kasvab õnnetuste ja vigastuste arv 40..60%.
Jällegi on nii, et segamini aetakse mugavus ja ohutus... aga noh, peaasi, et miski kiiret sõitu ei sega.

Kommentaarid

  1. Olen nii uputatud silmade kui tähispostide poolt. Hindan seda, et sõit ähmasel ajal väsitab tunduvalt vähem. Hoiad kindlamini teed ja oma rada. Kiirused suurenevad küll kuid ma ei julgeks küll kinnitada õnnetuste suurenemist. Kiirusest tulenevad raskusastmed võivad tõusta, selle vastu ei vaidle. Kuid näiteks liikuvad objektid nt helkurita jalakäijad ilmuvad varjuna teele juba sel hetkel kui jäävad esimese tähisposti vaatekiirele. Kaugelt varem kui laternavalgusvihku jõuavad.

    VastaKustuta
  2. Olen liigelnud ilma igasuguse markeeringuta teel, nagu näiteks Pärnu - Lihula maantee mõned lõigud (pead ei anna, ehk tänaseks on see tee tervikuna vähemalt telgjoonega tähistatud), hämaral ja udusel ajal, ja pean ütlema, et mul oli raskusi tee ja põllu eristamisel. Vastutulija korral tuli kiirus langetada kuni ca 50km/h, hirm oli. Sellistel kaamoslikel hetkedel tunnen küll puudust korralikust tee tähistusest ja ei näeks sel teemal ironiseerimiseks põhjust, à la "et miski kiiret sõitu ei segaks".

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Under Al Maryah bridges

Did you see the Abu Dhabi Tour on TV? I did. Great views of Abu Dhabi Corniche, Louvre under construction, Saadiyat bridge, Khalifa highway, Ferrari World, Yas Circuit, Sheikh Zayed Grand Mosque and more. Definitely a magnetic effect to attract more tourists to the city that didn't exist 40 years ago.
From the birds eye view it all looks so stunning wow-I-want-to-go-there. Having lived here for some time I can tell that it may not be as compelling on the street level and you'd better watch your step. But there are some high quality developments like Al Maryah Island for example that already has the hotel, the hospital and the mall open with extremely well detailed seaside promenade and downtown silhouette view. Here is one picture expressing the vision of Maryah Island.

Currently the city is building two new bridges to connect Maryah Island with the city centre also known as the Tourist Area on Abu Dhabi island and two other bridges to connect with Reem island.
We went for the…

Laiad, kõrged ja eriti kitsad erikergliiklejad

Jätkame kergliiklejate lainel, sedakorda teemaks gabariidid. Hiljutise uuringu järgi on meil probleem laste ülekaalulisusega, kuid kliimasoojenemine ning nutiseadmete liigtarvitamine võib kaasa tuua ka järgnevate põlvede geenimutatsioone, mis lisaks laiusele ka pikkust mõjutavad. Sillad ja tunnelid ehitatakse vähemalt sajaks aastaks! Ettenägelikud onud ja tädid, kes kergliiklusteid kavandavad ja ehitavad, on hakanud selliste riskidega arvestama. Näiteks Juulikul on Tallinna ringtee läbikäigu silla gabariidi värav tehtud ka kergliiklustee kohale, kergliiklejate kõrgusgabariit on piiratud 3.8 meetriga.


Ei teagi, kuidas on jõutud numbrini 3,8m, ehk on kasutatud juhuslike numbrite genereerijat vahemikus 0 kuni 5? Meie normid ja standardid näevad ette 5m kõrgusgabariiti sildade all sõidukitele. Kergliiklejate (jalakäijad ja ratturid) minimaalne gabariit on 2.5m. Muidugi võib teha kõrgemat, ülemist piiri ei ole peetud vajalikuks normeerida.

Kuna legaalne ja normaalne veoauto kõrgus on 4.0 m…

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus).
Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turboringristmik ringlemisvaba ehk pulmarong peab valima õige raja ringile…