Otse põhisisu juurde

Prognoosid, planeerimine ja kärpimine

Mäo sõlm, allikas Autoleht
Eelmise nädala Kapitali saates kõlas mitmeid huvitavaid väiteid, mida lihtsalt peab kommenteerima.

Aivo jutt prognooside kohta. Mitte ühtegi prognoosi ei tehta viie aasta peale. Majandus on tsükliline, kasvu järel on langus, millele järgneb suurem kasv, kui eelmine. Pangandusest peaks seda teadma küll. Ok, pangandusest peaks teadma ka seda, et 2006-2007 olid ebanormaalse kasvu aastad, mida utreerisid just pangad ise, täpsemalt Rootsi pangad. See ei tähenda seda, et prognoosid ei realiseeru pikas perspektiivis. Kui infrastruktuuriprojektide otsuseid teha lühikeste lainete pealt, siis see ei ole teps mitte odavam. Võti on projektide etapiviisiline realiseerimine.
On ka teada tõsiasi, et teeprojektide prognoosimisel eksitakse keskmiselt null protsendiga (valdavalt +/- 20%), samas, kui raudtee prognoosidel keskmiselt +60 protsendiga. Põhimaanteedel on kasv alati suurem ja pigem prognoositakse allapoole. Näiteks Rootsi riik, kus autosid on elanike arvu kohta pea 2 korda rohkem, kui meil, prognoostakse ikkagi põhimaanteede aastaseks liikluskasvuks 2%!
Tuleb aru saada ka sellest, et meil on liiklus kahanenud oluliselt ka seetõttu, et suur hulk kaasmaalasi on siit ära läinud lühemaks või pikemaks ajaks, tekitades liiklust Soomes ja mujalgi. See ei tähenda, et asjad nii jäävadki. Vähemalt oleks see ebanormaalne niimoodi eeldada, et meie kaasmaalased ei tulegi tagasi.

Mäo sõlmest. On kaks asja, mis on Mäo sõlmes on liiast. Pärnu-Rakvere 4 rada ja Mäeküla poolne nn Neste liiklussõlm. Viimane oli puhtalt kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate nõue, mis oli projekti kooskõlastamise eelduseks. Kuna projekt oli sellest hoolimata tasuv, ei olnud otseselt põhjust aastatepikkusesse vaidlusesse laskuda. Pealegi oli kiiresti vaja projekti, kuhu uputada EL raha. Kahjuks prevaleerib Eestis primitiivne arusaam kohaliku omavalitsuse absoluutsest planeerimisõigusest, mis ei ole küll seaduste sisu ja mõttega kooskõlas. Kohalikud omavalitsused ei planeeri üleriigilisi infrastruktuure. Neil ei ole selleks volitusi ja veel vähem on neil selleks vahendeid. Mis ei tähenda seda, et planeerimisel ei peaks mõistlikku koostööd tegema.
Pärnu-Rakvere neli rada ei olnud samuti esialgses eelprojektis, see tekkis hiljem ja tõesti buumi tipus tehtud kahtlasevõitu prognooside pealt. Kurvem on, et selle nelja raja juures säilitati esialgne sõlme skeem. Seetõttu on siin juhtunud raskeid õnnetusi. Probleemi on üsna lihtsalt kirjeldatud selles artiklis...

Jaano Vink jättis ütlemata tõsiasja, et me temaga siiski püüdsime Maanteeametit vägagi maa peale tuua ja tegime ka Aruvalla-Kose alternatiivprojekti, millega samal trassil, sama maa-ala raames oleks hoitud kokku ca 100 miljonit krooni, 300 tuhat m3 pinnast, paranenud olnuks ka liiklusohutus, jne. Valikuid tegid  tõesti teised ja küsimus on kas nad lähtusid teekasutajate ja maksumaksjate huvidest või millestki muust?

Cuppsi meestel soovitan tegeleda teenuse sisuga. See, et midagi paistab tee peale, ei tee seda veel heaks. Kohvil ei ole viga, aga kui olen tüdrukutelt küsinud, miks ma ei saa katuse alla tooli peale istuma tulla ja miks on tualett tasuline, siis ei oska nad midagi mõistlikku vastata. Miks arvate, et head kohvi peab jooma autoroolis? Tegelikult ei ole seda Cuppsi ja Neste tanklat sugugi raske leida sellest mittevajalikust ja ca 40..50 miljonit krooni maksma läinud liiklussõlmest. Et Statoil oma katuse jaoks asukoha valikuga päikese all puusse pani, on küll nende oma mure.

Ja veel planeerimise-projekteerimise ajast. Väo sõlme projekteeriti pea kolm aastat koos keskkonnamõju hindamisega ja valmis see 2005. Siis arvati linnavalitsuses, et tuleb koostada detailplaneering (täpsemalt küll läbi viia planeerimismenetlus). Nüüd on seitse aastat planeeritud, tulemuseks on mitte just odavam lahendus, kui esialgne, kuid liikleja jaoks oluliselt kehvem ning ainus saavutus on lihtsasti leitav tankla. Voila!
Küsimus ei ole ainult planeerimise ajas. Küsimus on mõtteviisis. Kuidas te korraldate hankeid? Kuidas te juhite hankeid? Kes projekteerib? Mis on projekti eesmärgid? Jah, ameti planeerimisoskus peab paranema! Ei saa rohkem nõus olla. Siiski tuleb vältida ühest äärmusest teise liikumist. Raudtee ei asenda Eestis maanteid. Meeldib see või mitte, aga maantee asendab raudteed küll. Ka siis, kui kõik mootorid on seisma jäänud, on maanteel ikka mõnusam jalutada, kui raudteeliipreid tippida.

NB! kes ei ole kursis saates esinenud rongijuht Neeme Sihvi blogiga, soovitan soojalt! Vahepeatustest tuleb ohtrasti postitusi ja ühiskonnakriitikat!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kurgihooaja kogutud mõtted Reidi tee-maal

Inimestel ei ole muud teha, kui teed projekteerida. Teevad käest kinni Balti ketti ümber laevahuku monumendi. Kirjutavad artikleid ja nõuavad linnaruumi. Kuidas ikkagi on nii, et üks firma teeb 25% Tallinna detailplaneeringutest ja no teedeprojektidest vist 175%? Arutelule aetakse hoogu sisse sotsiaalrahastusega ja mina ka kade ei ole.
Kõik nagu oleks juba sõna võtnud, ainult siin toanurgas on piinlik vaikus. Paar mõtet ma siiski leidsin, olgu need korrastatud ja monoloogi korras arhiveeritud, sest lahkarvamusfestival ja mokalaat jäävad minust kaugele.
Monument võsas Üks põhilisi aruteluteemasid Reidi tänava (mitte enam tee!) puhul on olnud jalakäijate juurdepääs Russalkale Kadrioru pargi suunalt. Need 13 rada on tõesti küsitava väärtusega, nagu kogu muudki projekti nüansid. Selle monumendiga on hoopis teine mure, ta on võssa kasvanud. Ajapaiga vanadelt piltidelt paistab monumendi ümbrus lagedam, kui praegu. Õigupoolest ei olegi monument autos istuvate viimsilaste jaoks eriti nähtav,…

Puhkuse pildid 2015

Sai pisut klõpsutatud, nüüd on sillapildid sõkaldest eraldatud.
Esimesena jäi pildile Mustvee sild, mida ehitajad parasjagu viimistlesid.

 Tegemist on täiesti uue integraalse sillaga. Konsoolsed kaldaavad mahutavad kallasrada.

Silla tekiplaat on õnnestunud kuju ja mõõtmetega. Sambad on ebaproportsionaalselt jämedad ja jäigad. Kaks posti on ka üleliigsed.



Järgmine "veretu jahi" saak Alatskivilt. Kuniks Maanteeamet vaidleb asjaosalistega, peavad inimesed liikuma maantee servas. Vaielda võite ka kümme aastat, ühe kuuga oleks kasvõi truubi toru võinud siia panna. Keevitage kasvõi torupiiretest!







Vahelduseks paadisild Annimatsilt. Ajatu.
Tarvastus on rohkem kui üks sild, millel üleliia palju praktilist väärtust ei paista olema. Kuniks püsivad, on ju kena vaadata ja pildistada ka läbivajunud silda.



Viljandi rippsilda on keeruline kaadrisse püüda, lossimäed on metsa kasvanud.
Raplas on ühed Eesti toekaimad sillad. vana võlvsild sai hiljuti endale raudbetoonist tugevduse, mida silla …

Under Al Reem bridges

Al Reem Island is a new development area east of Abu Dhabi Island where most of the infrastructure and roads are in place since 2012. Many of the buildings are growing here and there already shaping the silhouette of the new highrise city.
Having lived around for more than a year I have many times thought to take a hike under Al Reem bridges. Now there were some compellling reasons to do so including the perfect weather.
The master plan of the northern part of the island (also known as Al Shams) has several channels bridged by the main road network.


There are countless of bridges ready for action. It is still a good chance to meet some desert foxes roaming around during late evenings.
The idea of the master plan is to separate people from cars. Even with the best transit system in place the highrise city will generate a lot of car traffic even more in a place where temperature can reach 50 celsius. So for those who don't like cars there is a good opportunity to walk or cycle alon…