Otse põhisisu juurde

Kullast silda ei peaks kuldama

Just kui olin lõpetanud lookese Dorpati linna liiklusmuredest, sain lugeda uudist Vabaduse silla kuldamisest.
Vabaduse silla saaga on Tartu viimaste aastate suurimaid vaidlusi põhjustanud ja kaugeltki mitte lõpule jõudnud investeeringuid infrastruktuuri. Kui arutelude teemaks on olnud põhiliselt see, kas selles kohas ikka on vaja silda sõidukitele ja kas see Tartu linna liikluses ka midagi märkimisväärselt positiivset kaasa toob, siis ei ole vaevutud süvenema, kas valitud silla tehniline lahendus (mis on küll teostatav) on ka mõistlik.
Vabaduse sild maksab Tartu linnale 166 miljonit krooni. See teeb silla kasuliku pinna ühe ruutmeetri maksumuseks 118754.65 krooni (laius 17,3m, pikkus 80,8m, pindala 1397.84m2).
Võrdluseks Smuuli viadukt Tallinnas maksis 87,7 miljonit krooni, mis teeb kasuliku pinna maksumuseks 18232.84 krooni/m2 (laius 13m, pikkus 370m, pindala 4810m2).
Vist ei ole kohatu küsida, miks on kahe silla ühikmaksumuste erinevus 6,31 korda?
Ise küsin, ise vastan. Vastus peitub silla lahenduses, kus kehvades geoloogilistes tingimustes on valitud kandjaks ilma tõmbita kaar. Sellest tulenevalt ei kanta silla koormust vundamentidele ainult vertikaalsuunas, misjuhul piisanuks sellise väikese silla kandmiseks kaheksast puurvaiast, vaid ka horisontaalsuunas, mistõttu tuleb süvistada lugematul hulgal vaiu.
Vähe sellest, kuna kaar on paigutatud diagunaalis üle silla, siis ei võimalda kaarkonstruktsioon silla dekki ehitusajal toestada, vaid tuleb rajada eraldi toestus silladeki ehitamiseks. See tähendab seda, et kogu jõgi topitakse ajutisi vaiu täis.

Ilu ei saa patta panna ja mis meil sellest rahast, mis juba lennus. Murelikuks teeb mind see, et sõidutee kohal kaldu olevad vandid (mitte vene joodikud, vaid kandetrossid) võivad avarii korral jääda ette veoautodele, bussidele. Kuna sõiduteed ja kõnniteed eraldab vaid äärekivi (ärge valesti aru saage, see on linnas normaalne lahendus, piirdeid ei tohiks linnasildadele kavandada), siis on sõidukitel võimalik sattuda jalgteele, kus vandid on nö veoauto gabariidids.

Kommentaarid

nipi ütles …
Viidatud joonis on ju lausa naljakas. Lugege mis pinnastega tegemist on näiteks.
Nojah, MOSTi omade arvuti ilmselt ei tunnista meie peaga tähti. Aga kas meil ei ole siis keeleseadust mis sunniks nende arvutid ka tellija riigikeelele häälestama?

Populaarsed postitused sellest blogist

Under Al Maryah bridges

Did you see the Abu Dhabi Tour on TV? I did. Great views of Abu Dhabi Corniche, Louvre under construction, Saadiyat bridge, Khalifa highway, Ferrari World, Yas Circuit, Sheikh Zayed Grand Mosque and more. Definitely a magnetic effect to attract more tourists to the city that didn't exist 40 years ago.
From the birds eye view it all looks so stunning wow-I-want-to-go-there. Having lived here for some time I can tell that it may not be as compelling on the street level and you'd better watch your step. But there are some high quality developments like Al Maryah Island for example that already has the hotel, the hospital and the mall open with extremely well detailed seaside promenade and downtown silhouette view. Here is one picture expressing the vision of Maryah Island.

Currently the city is building two new bridges to connect Maryah Island with the city centre also known as the Tourist Area on Abu Dhabi island and two other bridges to connect with Reem island.
We went for the…

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus).
Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turboringristmik ringlemisvaba ehk pulmarong peab valima õige raja ringile…

Kurgihooaja kogutud mõtted Reidi tee-maal

Inimestel ei ole muud teha, kui teed projekteerida. Teevad käest kinni Balti ketti ümber laevahuku monumendi. Kirjutavad artikleid ja nõuavad linnaruumi. Kuidas ikkagi on nii, et üks firma teeb 25% Tallinna detailplaneeringutest ja no teedeprojektidest vist 175%? Arutelule aetakse hoogu sisse sotsiaalrahastusega ja mina ka kade ei ole.
Kõik nagu oleks juba sõna võtnud, ainult siin toanurgas on piinlik vaikus. Paar mõtet ma siiski leidsin, olgu need korrastatud ja monoloogi korras arhiveeritud, sest lahkarvamusfestival ja mokalaat jäävad minust kaugele.
Monument võsas Üks põhilisi aruteluteemasid Reidi tänava (mitte enam tee!) puhul on olnud jalakäijate juurdepääs Russalkale Kadrioru pargi suunalt. Need 13 rada on tõesti küsitava väärtusega, nagu kogu muudki projekti nüansid. Selle monumendiga on hoopis teine mure, ta on võssa kasvanud. Ajapaiga vanadelt piltidelt paistab monumendi ümbrus lagedam, kui praegu. Õigupoolest ei olegi monument autos istuvate viimsilaste jaoks eriti nähtav,…