wips

Täppisteaduse rada viis Lõunakeskusest kaarega Põhjakeskusesse, kuhu naised rahakotti tuulutama jäid kui ise Haljala kiriku sihikule võtsin. Paremat kätt jäid lambad.. Haljala liiklussõlm ehk eritasandiline ristmik on olnud kasutuses pea kaks aastat ning kenasti haljendama hakanud. Ristmiku projekteerimise ja ehitamise aluseks oli Rõmeda-Haljala teelõigu eelprojekt. Euroraha ei jätkunud kogu teelõigu ümberehitamisele ühe korraga, samas oli ka teada, et kõige kriitilisem on just Haljala ristmik, sest seda läbib raskeveoki liiklus Kunda sadama suunal ning ristmiku skeem oli ohtlik ja ei vastanud enam nõudlusele. Meenutuseks virtuaalmudeli video. Maanteeameti kodulehe andmetel on jätkuvalt plaanis ka Aaspere sõlme ja ülejäänud teelõigu ehitus, kuid ajakavast ei ole juttu. Vaikib ka teehoiukava, seega vähemalt aastani 2020 Aaspere ja Haljala vahel maanteel muudatusi loota ei ole. Haljala ristmik on teostatud enam-vähem eelprojekti kohaselt vaid pisikeste funktsionaalselt väheo...

Source www.redadair.com Äripäev küsib tänases juhtkirjas , kes vastutab Kelprojektasega järjepanu sõlmitud jätkusuutmatute hankelepingute eest? Hea küsimus. Seesama Äripäev ja mitte ainult on viimase kolme aasta jooksul laulnud kilavat oodi riigiametitesse erasektorist leitud juhtidele. Ka Maanteeameti omale, kes kevadel otsustas ootamatult (või ehk mitte) eeskujuliku kaanepoisi rollist lahkuda. See oli ilmselt hästi läbi mõeldud otsus, ei olnud mõtet oodata, kuni päris jamaks läheb. Või oleks õigem öelda, enne kui kõik jamad roosa lehe veergudele jõuavad. Kolm aastat tagasi oli Maanteeamet viidud poliitikute ja MKMi poolt nii madalale porisse, et ükski liigutus ei saanud enam olukorda hullemaks teha. Mis siis vahepeal paremaks muutunud on? See, mida IT mehed oskavad, ehk kodulehekülg ja paberivaba ARK. Kuid see ei ole Maanteeamet, see on Autoregistrikeskus. On omaette küsimus, kas oli üldse vajalik ja põhjendatud sundida abielluma sisuliselt kaks täiesti erineva eesmärgi ...

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...

Olen ennemgi siin Vaida jalakäijate viadukti kurvale saatusele kaasa elanud. Nüüd on Maanteeameti tellimusel valminud ekspertiis, mille alusel tahetakse olemasoleva sildeehitise asemele teha täiesti uus. Kuna selle ekspertiisi avalikustamise käigus on väljastatud huvitavaid signaale, pean siinkohal ajaloolise tõe huvides kirja panema mõned täpsustused. Maanteeameti esindajad on väitnud otseselt või kaudselt muuhulgas järgmist: Vaida jalakäijate viadukt ei ole üldse vajalik, sellel puudub kasutus. Vaida jalakäijate sild on valest materjalist. Maanteeametil puudus kompetents tellida puitsilda. Viadukti taastamiseks kulub 300'000 eurot. Let's analyse... Esiteks on Maanteeamet oma ajaloolises käsitluses keskendunud Vaida sõlme detailplaneeringule, millel puudub Vaida jalakäijate viaduktiga igasugune seos. Vaida liiklussõlme detailplaneering ei käsitle Vaida-Aruvalla teelõiku tervikuna, vaid ainult Vaida liiklussõlme, mille hulka ei mahu Vaida jalakäijate viadukt. Deta...