Otse põhisisu juurde

Haljandav liiklussõlm

Täppisteaduse rada viis Lõunakeskusest kaarega Põhjakeskusesse, kuhu naised rahakotti tuulutama jäid kui ise Haljala kiriku sihikule võtsin. Paremat kätt jäid lambad..


Haljala liiklussõlm ehk eritasandiline ristmik on olnud kasutuses pea kaks aastat ning kenasti haljendama hakanud. Ristmiku projekteerimise ja ehitamise aluseks oli Rõmeda-Haljala teelõigu eelprojekt. Euroraha ei jätkunud kogu teelõigu ümberehitamisele ühe korraga, samas oli ka teada, et kõige kriitilisem on just Haljala ristmik, sest seda läbib raskeveoki liiklus Kunda sadama suunal ning ristmiku skeem oli ohtlik ja ei vastanud enam nõudlusele. Meenutuseks virtuaalmudeli video.


Maanteeameti kodulehe andmetel on jätkuvalt plaanis ka Aaspere sõlme ja ülejäänud teelõigu ehitus, kuid ajakavast ei ole juttu. Vaikib ka teehoiukava, seega vähemalt aastani 2020 Aaspere ja Haljala vahel maanteel muudatusi loota ei ole.
Haljala ristmik on teostatud enam-vähem eelprojekti kohaselt vaid pisikeste funktsionaalselt väheoluliste muudatustega. Mahuliselt midagi kärbitud ei ole, kuigi näiteks sõiduradu on põhiteel praeguse liikluskoormuse jaoks luksuslikult ning kogu teelõik on valgustatud.

Lähema 20 aasta perspektiivis oleks piisanud sõlme läbivalt ka 1+1 sõidurada. Eraldusriba valgustus suurendab elektriarvet, kuid mitte ohutust.
Vaade jalgtee sillalt Narva suunas. Osaliselt süvendis maantee piirab müra levikut.
See on eurohangete häda, et kui juba midagi tegema hakatakse, siis on surve ikka pakett võimalikult suureks ajada, et rohkem raha betoneerida. Edu mõõdik on ju betoneeritud raha kogus ja tee pikkus!

www.struktuurifondid.ee

Nagu näha, siis algava toetusperioodi eesmärgid jätkusuutlike teede pikkuses on kasinad, eks tuleb jällegi panustada rohkem laiusesse! Olgem siis jällegi valmis tagantjärele targutusteks a la "kellele neid sõlmi vaja on, kui kõrvalteedel ei ole tähispostegi". Kelle raha, selle muusika (E-teed ja Reil Peldik).

Rakvere-Haljala maantee diagonaalne lõikumine Narva maanteega, Haljala ürgoru serv (ehitusgeoloogilised tingimused muutuvad järsult paepealsest põhjatuks turbaks ja järvelubjaks) ning lähedal paiknevad majapidamised tingisid sõlme nihutamise pisut Tallinna poole. Sellega lihtsustus oluliselt viadukti tehniline lahendus. Lisaks on tee viidud süvendisse, et ammutada tee alt väärtuslikku ehitusmaterjali ning vähendada müratõkete vajadust. Sõlme lahendamist mõjutas oluliselt ka Narva maanteega paralleelselt kulgev D-kategooria gaasitrass, mis varustab kogu Eestit (maa-alune, ei ole kaardil näha).


Tulevikus võimaldab see skeem Rakvere suuna viia uuele trassile (sinine joon, sisaldub ka Haljala valla üldplaneeringus) ning olemasoleva tee jätta Kisuvere maakasutust (sh lambaid) teenindama. Samuti on võimalik rajada Haljalast kohalik möödasõit või pigem ühendus laienevale maakasutusele (oranž joon, puudub valla üldplaneeringust). Selle haru äärde on juba rajatud Neste tankla ning Sämmi grill. See on äärmiselt positiivne, et uus maakasutus on "tekkinud" just Haljala poole, sest see vähendab liiklust ning teenindab ka kohalikke elanikke paremini.

Neste tankla ja Sämmi grill

Muret teeb Haljala valla üldplaneeringus Narva maantee lõunaküljele lillaks värvitud perspektiivne äri- ja tootmismaa. Valla ja planeerija tähelepanu sai eelprojekteerimise käigus juhitud asjaolule, et need alad on arendamiseks sobimatud, loovad ainult mõttetuid konflikte ning muudavad igasuguse infrastruktuuri ainult kallimaks. Jääb vaid loota sellele, et EL toetused aitavad põllumaad praegusel kujul hinnas hoida ning ka ärimehed oskavad raha lugedes arendada sinna, kus infrastruktuur on olemas.

Väljavõte Haljala valla üldplaneeringu maakasutuskaardist (http://haljala.kovtp.ee/uldplaneering)

Lisaks tulevikuperspektiivile on ka ohutuse mõttes tegemist hästi toimiva skeemiga. Googeldamisega leidsin ühe huvitava avarii, kus saematerjali koormaga veok on keeranud ennast rambil katusele. Üsna arusaamatu juhtum..

Allikas: http://www.virumaateataja.ee/galerii/39761/avarii-haljala-viadukti-juures?d=20150419
Avariide statistika näitab ristmiku piirkonnas ühte avariid 2014 aasta kevadel - sõiduki teelt väljasõit. Veoki kummuli keeramist Tallinn-Rakvere suunalisel rambil statistikas ei kajastu.

Vaatlused näitavadki, et veokijuhtidel on kalduvus "kiirustada" ning piduripedaali ja käigukangi kasutamine ei ole üldjuhul palga sees. Ringidele lähenetakse liiga suurel kiirusel, mistõttu ei jõuta korrektselt manööverdada ja õgvendatakse trajektoori peenarde arvelt. Siin on vajalik füüsiline kitsendus. See probleem puudutab enamust maanteedele rajatud ringristmikest.


Veokijuhtidest võib aru saada - ringristmik on neile paras nuhtlus, ehk füüsiline töö. Lihtsam oleks ju otse sõita. Liiklus ei koosne ainult veokitest (maanteedel keskmiselt 10%) ja liikluskeskkonna kavandamisel tuleb arvestada kõigi liiklejatega.

Haljala sõlmes on õnnestunud viidad lahendada lihtsalt ja selgelt, radade valikuga ei paista liiklejatel probleeme olevat (mitte nii nagu Tartu tingteel).


Jalakäijatele ja ratturitele on loodud suurepärased tingimused, puudu on vaid Kisuvere ja Rakvere vaheline kergliiklustee, mistõttu hetkel küll vähemalt keskpäevasel ajal jalgsi ega rattaga liiklemas ei näinud. Jällegi positiivne näide, et torupiire ei pea olema ainus lahendus.

Kergliiklustee trajektoor avab vaated sildadele.


Jalgtee läbikäigusillal puudub servaprussi tilganina :(.



peatus.ee andmetel peatub Haljala sõlmes päeva jooksul 13 bussi, millega on võimalik Tallinnasse sõita. Hiljuti suutis Haljala vald ära rääkida bussifirma Eesti Buss ja ühistranspordi korraldamisega tegelevad ametnikud, et vähemalt üks pikamaaliin pööraks Haljalasse sisse. See vähendab küll mõne Haljala inimese jalavaeva, kuid pikendab oluliselt bussimarsruuti. Sellise populismiga reisijatele tegelikult head ei tehta, riskitakse hoopis reisijate vähenemisega, mis omakorda viib liinide harvendamise ja sulgemiseni. Sõlmes olev peatus on Haljala keskusest sama kaugel, kui enne ristmiku ümberehitust, Narva suuna peatus on pisut kaugemal, kuid sellele juurdepääs on nii ohutu, kui üldse olla saab. Lisaks on olemas Park&Ride parklad. Puudu on vaid ootepaviljonid!


Haljala ristmiku viadukt on järjekordne kinnitus, et vuukidega sillad ei ole kestlikud. Kaks aastat tagasi sai Balti Maanteelaste Konverentsil ka sel teemal sõna võetud.

Vähemalt üks Haljala viadukti vuukidest on ilmselt lekkinud juba pikemat aega, millest annavad märku tekiplaadi alaserva tekkinud stalaktiidid.



Üks oluline puudus on kõigil Eesti sildadel - vuukide alla ei ole projekteeritud hooldusala, mis teeb vigade avastamise keeruliseks ning hoolduse ja remondi ilma liiklust sulgemata võimatuks. Meil ei ole asjakohast nõuet ega soovitust, mis teistes riikides on olemas. Muidugi lisab hoolduskäik sillale maksumust, aga selle vastu aitavad jällegi vuukideta sillalahendused.

Kaldasamba hooldusgalerii vuukide ja tugilaagrite seisukorra hindamiseks ning hoolduseks. (DMRB, BA 57/01 Design for Durability).





Detailide kallal saab alati norida, kuid Haljala ristmik on üldjoontes hea näide kuidas kavandada kestlikku infrastruktuuri. Kõik algab eelprojektist, põhjalikest uuringutest ning piirkonna analüüsist. Kui eelprojekt on tulevikku vaatav, siis on võimalik seda ka etapiviisiliselt realiseerida. Seekord küll otsustati see võimalus osaliselt kasutamata jätta.

Täna oleme me silmitsi teise äärmusega, kus eelprojekte ja keskkonnamõju hinnanguid ignoreerides toodetakse kabinettides lühinägelikke tööprojekte.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Under Al Maryah bridges

Did you see the Abu Dhabi Tour on TV? I did. Great views of Abu Dhabi Corniche, Louvre under construction, Saadiyat bridge, Khalifa highway, Ferrari World, Yas Circuit, Sheikh Zayed Grand Mosque and more. Definitely a magnetic effect to attract more tourists to the city that didn't exist 40 years ago.
From the birds eye view it all looks so stunning wow-I-want-to-go-there. Having lived here for some time I can tell that it may not be as compelling on the street level and you'd better watch your step. But there are some high quality developments like Al Maryah Island for example that already has the hotel, the hospital and the mall open with extremely well detailed seaside promenade and downtown silhouette view. Here is one picture expressing the vision of Maryah Island.

Currently the city is building two new bridges to connect Maryah Island with the city centre also known as the Tourist Area on Abu Dhabi island and two other bridges to connect with Reem island.
We went for the…

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus).
Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turboringristmik ringlemisvaba ehk pulmarong peab valima õige raja ringile…

Laiad, kõrged ja eriti kitsad erikergliiklejad

Jätkame kergliiklejate lainel, sedakorda teemaks gabariidid. Hiljutise uuringu järgi on meil probleem laste ülekaalulisusega, kuid kliimasoojenemine ning nutiseadmete liigtarvitamine võib kaasa tuua ka järgnevate põlvede geenimutatsioone, mis lisaks laiusele ka pikkust mõjutavad. Sillad ja tunnelid ehitatakse vähemalt sajaks aastaks! Ettenägelikud onud ja tädid, kes kergliiklusteid kavandavad ja ehitavad, on hakanud selliste riskidega arvestama. Näiteks Juulikul on Tallinna ringtee läbikäigu silla gabariidi värav tehtud ka kergliiklustee kohale, kergliiklejate kõrgusgabariit on piiratud 3.8 meetriga.


Ei teagi, kuidas on jõutud numbrini 3,8m, ehk on kasutatud juhuslike numbrite genereerijat vahemikus 0 kuni 5? Meie normid ja standardid näevad ette 5m kõrgusgabariiti sildade all sõidukitele. Kergliiklejate (jalakäijad ja ratturid) minimaalne gabariit on 2.5m. Muidugi võib teha kõrgemat, ülemist piiri ei ole peetud vajalikuks normeerida.

Kuna legaalne ja normaalne veoauto kõrgus on 4.0 m…