Otse põhisisu juurde

Krokodillid ja Aaspere sillad. Autod ruulivad.



Tallinn-Narva maanteel on Rõmeda-Haljala teelõik, mis tuntud raskete laksude poolest ja kus viimastel aastatel on katsetatud sõidusuundade eraldamist plastikust punnipostidega. Sellest on kasu olnud, aga eks neid närvilisi juhte jagub, keda häirib möödasõidu võimaluse puudumine.
Mingi 10 aastat tagasi sai sellele lõigule tehtud eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine. Selle eelprojekti järgi ehitati välja Haljala sõlm ilma kärbeteta, kuigi võinuks sõidutee teha kitsama. Raha kogu lõigu ehitamiseks tookord ei leitud.
Vahepeal on kabinetivaikuses Maanteeameti krokodillide juhtimisel tegeldud ülejäänud projekti kärpimisega. Kuna kusagilt mujalt lõigata ei osatud, siis ohvriks on langenud kõik rajatised.



Esiteks on projekteerimistingimustega otsustuskorras ära jäetud Aaspere jalakäijate viadukt. Seda ei ole asendatud isegi tunneliga mitte, vaid jalakäijatel ja ratturitel soovitatakse liikuda ringiga läbi ehitatava Aaspere liiklussõlme ületades korduvalt rampe.. Eelprojekti kohaselt oli jalgteesild Aaspere mõisa allee pikendusel, mis tagas lühima tee elukohtade, töökohtade, kaupluse ja kooli vahel.
Ülejäänud rajatised on ära käkerdatud kellegi piiratud arusaamise põhjal, et sillal maksab ainult pealisehitis, aga tugisambad on tasuta. Niisiis on sillad ja jalgteede läbipääsud kõik tehtud kitsasteks munneliteks, nagu viimasel ajal tavaks. Säästu sellised "lahendused" ei anna sentigi, aga on ohtlikud, esteetiliselt brutaalsed kuuekümnendad, piiravad vaateid, on kallid hooldada ning lõpuks ka välistavad perspektiivis laiendused või ka tehnovõrkude paigaldamise.

Iseenesest ei ole vale mõelda, kuidas projekte säästlikumalt teha ja otsida uusi lahendusi. Paraku te teete seda koguaeg valest otsast. Ohvriks tuuakse jällegi nõrgemad liiklejad.
Kui tahate kokku hoida, siis ärge ehitage 4 rada kogu lõigule, läbilaskvuse probleeme ju ei ole! On ohutusprobleemid ja nende lahendamiseks on vaja kõrvalteede võrku, jalakäijate ja ratturite ülepääse, liiklussõlme ja eritasandilisi risteid. Radu saab alati juurde teha, kui selleks tõesti peaks vajadus tekkima, aga praeguse projektiga autostumist just kultiveeritaksegi.

Ehitusluba väljastati 07.06.2019.
Palju õnne meile!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Lahendus Jüri muna probleemile: topeltpasun

Põhikaart 1994. Jüri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussõlm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi põhjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sõitjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda või Paldiski poolt Tallinna suunda sõitsid. Eks oli ka väljasõite.. suuremaid kokkupõrkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud süsteemisõlmes, kus ristuvad kaks põhimaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest põhimaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja järsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sõlm on selleks vägagi levinud, kuna vajab ainult ühte viadukti, kuid lühikeste põimumisalade tõttu neid tänapäeval pigem välditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussõlm. Pigem

Võõbu-Mäo | Autorijärelevalve

Käesolev on seerias kolmas ja viimane postitus. Meenutame, et 2018 aastal käisin ma veel pooleliolevat Kose-Võõbu objekti takseerimas ning 2020 koroona-aastal vahetult enne avamist uuesti kiitmas . Käesoleva postituse keskmes on Võõbu-Mäo teelõik, kuid enne veel täppisteadust Kose-Võõbu lõigu osas. Kõige esimeses postituses ma ei kippunud hinnanguid jagama, siis teises oli põhjust ja tänaseks kogunenud info põhjal peab neid hinnanguid täiendama. Nimelt on praktikas saanud tõendust, et Toru-Pilli riste viadukti asendamine alamõõdulise tunneliga on väga suur viga (sõnastan nii pehmelt kui on võimalik). Selle tagajärjel ei ole võimalik Liiva küla ühistranspordiga teenindada ning ka kõik ülejäänud Kose elanikud jäid ilma maantee äärsest pikamaa liinide bussipeatusest. Maaleht kirjutas sellest "üllatusest" juba 2019 aastal .  Kose inimesed said petta. Tõsi, neile tehti Kuivajõe sõlme park&ride parkla, kuid see ei ole toimiv lahendus. Kuivajõe sõlmes paiknevad erinevate suun