Otse põhisisu juurde

Krokodillid ja Aaspere sillad. Autod ruulivad.



Tallinn-Narva maanteel on Rõmeda-Haljala teelõik, mis tuntud raskete laksude poolest ja kus viimastel aastatel on katsetatud sõidusuundade eraldamist plastikust punnipostidega. Sellest on kasu olnud, aga eks neid närvilisi juhte jagub, keda häirib möödasõidu võimaluse puudumine.
Mingi 10 aastat tagasi sai sellele lõigule tehtud eelprojekt ja keskkonnamõju hindamine. Selle eelprojekti järgi ehitati välja Haljala sõlm ilma kärbeteta, kuigi võinuks sõidutee teha kitsama. Raha kogu lõigu ehitamiseks tookord ei leitud.
Vahepeal on kabinetivaikuses Maanteeameti krokodillide juhtimisel tegeldud ülejäänud projekti kärpimisega. Kuna kusagilt mujalt lõigata ei osatud, siis ohvriks on langenud kõik rajatised.



Esiteks on projekteerimistingimustega otsustuskorras ära jäetud Aaspere jalakäijate viadukt. Seda ei ole asendatud isegi tunneliga mitte, vaid jalakäijatel ja ratturitel soovitatakse liikuda ringiga läbi ehitatava Aaspere liiklussõlme ületades korduvalt rampe.. Eelprojekti kohaselt oli jalgteesild Aaspere mõisa allee pikendusel, mis tagas lühima tee elukohtade, töökohtade, kaupluse ja kooli vahel.
Ülejäänud rajatised on ära käkerdatud kellegi piiratud arusaamise põhjal, et sillal maksab ainult pealisehitis, aga tugisambad on tasuta. Niisiis on sillad ja jalgteede läbipääsud kõik tehtud kitsasteks munneliteks, nagu viimasel ajal tavaks. Säästu sellised "lahendused" ei anna sentigi, aga on ohtlikud, esteetiliselt brutaalsed kuuekümnendad, piiravad vaateid, on kallid hooldada ning lõpuks ka välistavad perspektiivis laiendused või ka tehnovõrkude paigaldamise.

Iseenesest ei ole vale mõelda, kuidas projekte säästlikumalt teha ja otsida uusi lahendusi. Paraku te teete seda koguaeg valest otsast. Ohvriks tuuakse jällegi nõrgemad liiklejad.
Kui tahate kokku hoida, siis ärge ehitage 4 rada kogu lõigule, läbilaskvuse probleeme ju ei ole! On ohutusprobleemid ja nende lahendamiseks on vaja kõrvalteede võrku, jalakäijate ja ratturite ülepääse, liiklussõlme ja eritasandilisi risteid. Radu saab alati juurde teha, kui selleks tõesti peaks vajadus tekkima, aga praeguse projektiga autostumist just kultiveeritaksegi.

Ehitusluba väljastati 07.06.2019.
Palju õnne meile!
Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Aitähh selle ilusa ja magusa kommi eest!

Populaarsed postitused sellest blogist

Ausad hädavaled

Selle artikli kirjutasin ma 2018 aasta kevadel. Ei teagi miks ta tookord avaldamata jäi, aga tänaste uudiste valguses võiksin sama teksti uuesti kirjutada, sest kunagi minu poolt ennustatud 15 miljardit on ka lõhki.  Võrreldes 2018 aastaga on muutunud see, et maanteede hoiu raha on kärbitud pea 3 korda väiksemaks, elektriautod on populaarsed ja kehtestatakse automaks, samal ajal raudteedel puudub tulu ja selle ülalpidamist toetatakse üle 30 miljoniga aastas. Riik on küll näiliselt õhuke, aga praeguseks on RBE aastased palgakulud kasvanud juba 10 miljonini ja kasvavad hooogsalt edasi. Projekti aus koordinaator küll enam projekti ei koordineeri. Kui nüüd peaks uuesti tulevikku ennustama, siis ..  ah, parem mitte.  Tule võrklaev appi! --- Võrreldes ühte õuna korvitäie kartulitega ning esitades ainult meelepärast infot saab maalida pildi meie tulevase söögiisu rahuldamiseks sobiva ühe mahetoodetud õunaga pestitsiididega mürgitatud mädanevate kartulite asemel. Rail Baltica ...
Postita kommentaar
Lisateave

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin...
1 kommentaar
Lisateave

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse  järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades. Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil , kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsult...
Postita kommentaar
Lisateave