Otse põhisisu juurde

Heikinkatu viadukt Oulus. Tehke järgi!


Tartu linn on mõnda aega pusinud Riia tänava raudtee viadukti juurde jalgratturitele tunneli tegemisega. Esmalt telliti silla ja tunneli projekt koos ekspertide arvamusega tunneli asukohast. Kuigi selle alusel loodeti õige pea ehitama hakata, ei saanud eelprojektist enamat, kui lähteülesanne arhitektuurikonkursile.
Ma osalesin ka ühe meeskonna koosseisus. Kui me lähteülesannet lahkasime, siis see läks igakülgselt vastuollu meie teadmiste ja arusaamistega Tartu linnast ning selle elanike liikuvusest. Kuna tunneli vägistamine olemasoleva viadukti taha olnuks ebamõistlikult keeruline ja samas viljatu ehk ratturitele kasutuskõlbmatu, siis pakkusime oma töös tunneli teise asukohta. Lisaks sellele, et me arvestasime inimeste tegelike soovijoontega, oli tagamõte ka see, et Riia tänava raudteeviadukt tuleb millalgi nagunii laiendada ja ümber ehitada ning siis on võimalik see ehitada juba normaalsete mõõtudega ja kõigi liiklejate vajadusi arvestavalt.
Meie saime jagatud teise koha. Võitjaga sõlmiti projekteerimisleping ja vähem kui aasta hiljem see rauges, sest toimivat lahendust ei leitud ning linna vahepeal tekkinud soov rajada ka teine tunnel, millest tegelikult ka kasu oleks, ei sobinud arhitektide nägemusega. Sindlinahast sai sindrinahk.
Linn korraldas uue projekteerimishanke ja sõlmis lepingu sama ettevõttega, kes oli koostanud algse eelprojekti. Ka see jooksis sisuliselt kokku.. ja tükil ajal on sellel teemal olnud eetrivaikus. See sildade ja viaduktide kavandamine ei ole nii lihtne, kui mõne linnaametniku toolilt paistab. Omaette teema on arhitektuurikonkursid, millest loodetavasti leian aega eraldi kirjutada.
Soomes kasutavad tellijad, kellel endal oskusi ja teadmisi napib, infrastruktuuriprojektide juhtimiseks konsultantide abi. Hea mõte!

Soome aasta sild 2018 - Heikinkatu raudteeviadukt ja jalakäijate viadukt Oulus

Juhtumisi oli Oulu linnas Riia tänavaga mõnevõrra sarnane olukord, kus olemasoleva viadukti all pidevalt uputas ning liiklusruum oli piiratud. Eelkõige kannatas siin auto ja bussiliiklus. Jalgratturitele oli juba 1962 aastal rajatud vana silla külge betoonist kaldaavad.

Vana Heikinkatu sild, millele 1962 oli lisatud jalgtee läbipääsud.
Kaart ja foto: Google, DigitalGlobe https://goo.gl/maps/EPUudpZC7vpdTS4c7
Ramboll projekteeris kogu kompleksi, teed, tehnovõrgud ja muidugi ka sillad.
Näiliselt täiesti tavaline viadukt kätkeb aga olulist innovatsiooni, mis tõigi sellele aasta silla tiitli. Nimelt on siin on kasutatud mõneti ebatavalist komposiitkonstruktsiooni, kus raudbetooni "sarrus" paikneb välispinnas. Kuna ehituse ajaks ei olnud võimalik Heikinkatu liiklust ega ka raudteeliiklust sulgeda, siis pakuti välja lahendus, kus silla konstruktsioon on ise ka raketise eest. Silla avaehitus rajati kolmes osas nii, et pidevalt sõitsid rongid ka Rovaniemi suunas.
Pealisehitus on ka erakordselt sale. Lisaks erilisele konstruktsioonile kasutati siin fikseeritud rööbasteed (embedded rail), millega vähendati konstruktsiooni paksust veelgi.
Raudteeviadukti kõrvale ehitati ka eraldi jalgrattateesild.



Võrreldes vana sillaga pikenes uus vaid pisut, lisaruum liiklusele saadi peamiselt vana silla jämedate kivisammaste arvelt. Uus terasest ja betoonist komposiitne raamkonstruktsioon võimaldas ka kõrgusgabariidi piirangut vähenada samal ajal kandevõimet mitmekordistades!

Teras ja betoon vaheldumisi

Jalg- ja jalgrattatee läbipääsud said ka pisut avaramaks. Eespool jalgrattateesild.

Üleminek ballastilt manustatud rööbastele.


Arhitektuurselt ei ole Heikinkatu silla puhul tegemist millegi erilisega, väljanägemiselt tavaline hall tala, tehnorajatis. Kas peakski? Oulus on palju sildu, mida imetleda, see siin on esteetiliselt rahulik, praktiline lahendus vähemalt järgmiseks 100 aastaks.

Kui Heikikadu sild sai äramärgitud, siis saatsin selle kohta informatsiooni kohe ka Tartu linnavalitsusele vihjega Riia tänava lahenduseks. Mõne aja pärast küsiski projekteerija selle kohta lisainfot. Analüüs näitas, et uue korraliku viadukti ehitamine oleks vaid natuke kallim, kui kahe pooletoobise tunneli ehitamine viadukti sammaste taha. Kui arvestada elutsükli kulu ja mõju, siis vägagi tõenäoliselt on uus viadukt soodsam ja kestlikum.
Paraku nagu ikka, Eesti Raudtee teatas huvi puudusest, sest mingid linnainimesed, kelle jaoks raudtee on takistus, ei lähe neile korda. Rongid saavad ju sõita, nende jaoks viadukt hea küll.
Ma ei tea, millises seisus linna, MKMi ja raudtee läbirääkimised praeguseks on. Kuna käisin just Oulus ja kasutasin võimalust Heikikatu viadukti pildistada, siis jagan neid pilte teiega.

PS. Eesti Raudtee on just tellimas Tallinnas Paldiski maantee viaduktile laiendust ja kahte eraldi jalakäijate tunnelit. Jällegi sarnane olukord. Sedakorda on asi keerulisem, sest olemasolev Paldiski maantee viadukt on ehitismälestis. Kuigi ma mõistan selle rajatise insenertehnilist ja ajaloolist väärtust, on linna liikuvuse seisukohalt sellest piirangust kahju. Paraku ei ole selline raudbetoonist ehitismälestis sama igavene, kui vanalinna müürid, millalgi tuleb tema lõpp niiehknaa või siis muutub tema ilme tundmatuseni (juba täna on viaduktile kinnitatud terasest kaitserauad).

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus).
Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turboringristmik ringlemisvaba ehk pulmarong peab valima õige raja ringile…

Tallinna ja Eesti raudteetupikutest

Balti jaam ehk lõpppeatus Tallinn on tupik, mis oluliselt piirab jaama läbilaskvust. Et rongide sõidugraafikuid parandada, on EVR ehitamas ühte lisarööpapaari koos Paldiski maantee viadukti laiendusega (hange on siin) ning kavandamas ka perroonide lisamist (hange on siin).Probleem tupikuga on see, et kui üks rong istub jaamas, siis ei saa ta enne väljuda, kui teine on sisenenud ja vastupidi. Läbisõiduga jaamades seda probleemi ei ole, metroodes sõidavad rongid ka 1 minutilise intervalliga - vastutulevat rongi ei ole vaja karta. Rongid seisavad ainult depoos, mis ei ole linna keskuses, mitte jaamades. Linnaehituslikult on sellised tupikjaamad ka tõsine probleem, sest parkivad rongid ja perroonid võtavad tohutult ruumi ning nendest on keeruline üle ja mööda pääseda. Eesti raudtee juhtkond on seisukohal, et raudteest üle- ja läbipääsude tegemine on linna, mitte raudtee mure. Nii on nad Paldiski maantee viadukti kõrvale joonistanud perspektiivse jalakäijate ja ratturite läbipääsu, kuid min…

Inimkanalisatsiooniehitajad ehk IKE

Mulluse kolmemõttelise postituse järel olen pikalt mõelnud, kuidas suhestuda sellise "kosmosest on huvitav vaadata" inseneeriaga, mida Eestis häbi tundmata betoneeritakse. Ma tõesti ei taha olla see igiilkuja, keda tuntakse kolleegidele verbaalse pasuna andjana. Teisalt, nähes kuidas nüristu ajab oma ogaraid oksi ja iga uue projekti eesmärk on olla eelmisest sügavam must auk, mille kõrval ekretiinide sõnavõtud on kui lembeluule, ei saa ka mitte vaiki olla. Pean muret kergendama seda teiega jagades.


Aasta 2018 lõpus sain sõna Maanteeameti teehoiu konverentsil, kus minu käest küsiti, kas Eestis on ka häid projekteerijaid? Ma ei mäletagi, mida ma sel hetkel vastasin, aga õige vastus on, et on küll häid projekteerijaid, aga konsultantidega on kehvasti. Ja see on suur vahe, sest projekteerija on tellija lolluse võimendi nagu kompuuter, mis võib olla osav täitma rutiini, kuid tal puudub intellekt. Jah, arvuti võib lähitulevikus asendada projekteerijat, aga mitte konsultanti.


Meil o…