Otse põhisisu juurde

Heikinkatu viadukt Oulus. Tehke järgi!


Tartu linn on mõnda aega pusinud Riia tänava raudtee viadukti juurde jalgratturitele tunneli tegemisega. Esmalt telliti silla ja tunneli projekt koos ekspertide arvamusega tunneli asukohast. Kuigi selle alusel loodeti õige pea ehitama hakata, ei saanud eelprojektist enamat, kui lähteülesanne arhitektuurikonkursile.
Ma osalesin ka ühe meeskonna koosseisus. Kui me lähteülesannet lahkasime, siis see läks igakülgselt vastuollu meie teadmiste ja arusaamistega Tartu linnast ning selle elanike liikuvusest. Kuna tunneli vägistamine olemasoleva viadukti taha olnuks ebamõistlikult keeruline ja samas viljatu ehk ratturitele kasutuskõlbmatu, siis pakkusime oma töös tunneli teise asukohta. Lisaks sellele, et me arvestasime inimeste tegelike soovijoontega, oli tagamõte ka see, et Riia tänava raudteeviadukt tuleb millalgi nagunii laiendada ja ümber ehitada ning siis on võimalik see ehitada juba normaalsete mõõtudega ja kõigi liiklejate vajadusi arvestavalt.
Meie saime jagatud teise koha. Võitjaga sõlmiti projekteerimisleping ja vähem kui aasta hiljem see rauges, sest toimivat lahendust ei leitud ning linna vahepeal tekkinud soov rajada ka teine tunnel, millest tegelikult ka kasu oleks, ei sobinud arhitektide nägemusega. Sindlinahast sai sindrinahk.
Linn korraldas uue projekteerimishanke ja sõlmis lepingu sama ettevõttega, kes oli koostanud algse eelprojekti. Ka see jooksis sisuliselt kokku.. ja tükil ajal on sellel teemal olnud eetrivaikus. See sildade ja viaduktide kavandamine ei ole nii lihtne, kui mõne linnaametniku toolilt paistab. Omaette teema on arhitektuurikonkursid, millest loodetavasti leian aega eraldi kirjutada.
Soomes kasutavad tellijad, kellel endal oskusi ja teadmisi napib, infrastruktuuriprojektide juhtimiseks konsultantide abi. Hea mõte!

Soome aasta sild 2018 - Heikinkatu raudteeviadukt ja jalakäijate viadukt Oulus

Juhtumisi oli Oulu linnas Riia tänavaga mõnevõrra sarnane olukord, kus olemasoleva viadukti all pidevalt uputas ning liiklusruum oli piiratud. Eelkõige kannatas siin auto ja bussiliiklus. Jalgratturitele oli juba 1962 aastal rajatud vana silla külge betoonist kaldaavad.

Vana Heikinkatu sild, millele 1962 oli lisatud jalgtee läbipääsud.
Kaart ja foto: Google, DigitalGlobe https://goo.gl/maps/EPUudpZC7vpdTS4c7
Ramboll projekteeris kogu kompleksi, teed, tehnovõrgud ja muidugi ka sillad.
Näiliselt täiesti tavaline viadukt kätkeb aga olulist innovatsiooni, mis tõigi sellele aasta silla tiitli. Nimelt on siin on kasutatud mõneti ebatavalist komposiitkonstruktsiooni, kus raudbetooni "sarrus" paikneb välispinnas. Kuna ehituse ajaks ei olnud võimalik Heikinkatu liiklust ega ka raudteeliiklust sulgeda, siis pakuti välja lahendus, kus silla konstruktsioon on ise ka raketise eest. Silla avaehitus rajati kolmes osas nii, et pidevalt sõitsid rongid ka Rovaniemi suunas.
Pealisehitus on ka erakordselt sale. Lisaks erilisele konstruktsioonile kasutati siin fikseeritud rööbasteed (embedded rail), millega vähendati konstruktsiooni paksust veelgi.
Raudteeviadukti kõrvale ehitati ka eraldi jalgrattateesild.



Võrreldes vana sillaga pikenes uus vaid pisut, lisaruum liiklusele saadi peamiselt vana silla jämedate kivisammaste arvelt. Uus terasest ja betoonist komposiitne raamkonstruktsioon võimaldas ka kõrgusgabariidi piirangut vähenada samal ajal kandevõimet mitmekordistades!

Teras ja betoon vaheldumisi

Jalg- ja jalgrattatee läbipääsud said ka pisut avaramaks. Eespool jalgrattateesild.

Üleminek ballastilt manustatud rööbastele.


Arhitektuurselt ei ole Heikinkatu silla puhul tegemist millegi erilisega, väljanägemiselt tavaline hall tala, tehnorajatis. Kas peakski? Oulus on palju sildu, mida imetleda, see siin on esteetiliselt rahulik, praktiline lahendus vähemalt järgmiseks 100 aastaks.

Kui Heikikadu sild sai äramärgitud, siis saatsin selle kohta informatsiooni kohe ka Tartu linnavalitsusele vihjega Riia tänava lahenduseks. Mõne aja pärast küsiski projekteerija selle kohta lisainfot. Analüüs näitas, et uue korraliku viadukti ehitamine oleks vaid natuke kallim, kui kahe pooletoobise tunneli ehitamine viadukti sammaste taha. Kui arvestada elutsükli kulu ja mõju, siis vägagi tõenäoliselt on uus viadukt soodsam ja kestlikum.
Paraku nagu ikka, Eesti Raudtee teatas huvi puudusest, sest mingid linnainimesed, kelle jaoks raudtee on takistus, ei lähe neile korda. Rongid saavad ju sõita, nende jaoks viadukt hea küll.
Ma ei tea, millises seisus linna, MKMi ja raudtee läbirääkimised praeguseks on. Kuna käisin just Oulus ja kasutasin võimalust Heikikatu viadukti pildistada, siis jagan neid pilte teiega.

PS. Eesti Raudtee on just tellimas Tallinnas Paldiski maantee viaduktile laiendust ja kahte eraldi jalakäijate tunnelit. Jällegi sarnane olukord. Sedakorda on asi keerulisem, sest olemasolev Paldiski maantee viadukt on ehitismälestis. Kuigi ma mõistan selle rajatise insenertehnilist ja ajaloolist väärtust, on linna liikuvuse seisukohalt sellest piirangust kahju. Paraku ei ole selline raudbetoonist ehitismälestis sama igavene, kui vanalinna müürid, millalgi tuleb tema lõpp niiehknaa või siis muutub tema ilme tundmatuseni (juba täna on viaduktile kinnitatud terasest kaitserauad).

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"