Otse põhisisu juurde

Matusemuusika kontsert maanteel

Üks autofirma on leidnud kavala mooduse, kuidas endale reklaami teha. Müügimees väidab intervjuus, et linnast väljas metsaserval palju midagi teha ei ole. Tegelikkuses ei vasta see väide sugugi tõele. Saue vallas toimub väga palju, vaadakem kasvõi Vanamõisa Vabaõhukeskust, Hüüru mõisa või Laagri kultuurimaja. Ka süüa on võimalik läheduses saada päris hästi. Isegi Maksimarketis on olemas viisakas söögikoht, mitte mingi burgerla. Pigem on asi selles, et autosalongi ei leita üles, seega tuleb pingutada, et endale tähelepanu tõmmata. Ajakirjanikud on  kenasti konksu jäänud.
Teatrid, kontserdid ja stand-up komöödia on kahtlemata toredad asjad. Reeglina korraldatakse neid asju ikka sellistes kohtades, kus on olemas turvaline juurdepääs, korralik ühistransport, jne. Nagu peremees kinnitab, ega kesklinna ei viitsi taksoga sõita, kallis ka. Kas siis autosalongi saab kuidagi mugavamalt? Turvalisemalt?
Tõepoolest, Maksimarketi juures on olemas nüüd jalakäijate tunnel. Selline mutionu tüüpi.

Valgus paistab..
Umbrohust vasakul on "kontserdimaja", paremal "kultuurimaja".
See tunnel ei ole vahetult "kontserdimaja" juures. Loodetavasti inimestel, kes näiteks Maksimarketist kontserdile liiguvad, jätkub mõistust ja alalhoidlikkust, et teha väikene ring tunneli kaudu.

Lootus pole strateegia, ütles esimesena New Yorgi linnapea Rudy Giuliani. See kehtib ka näiliselt ilusate ja toredate asjade kohta. Kes vastutab võimalike tagajärgede eest? Kas võimalikke ohte üldse tajutakse?
See on teema, kus me Eestis oleme jätkuvalt arenenud riikidest kaugel maas. Meil ei toimu liiklusele avalduva mõju hindamist planeeringute ega projektide raames, ammugi mitte selliste näiliselt tühiste ettevõtmiste puhul. Kui lõpuks valusat teed pidi selguvad tagajärjed, siis hakatakse lahendusi otsima. Võite kindlad olla, et esimese asjana muidugi soovitatakse maanteel kiirust piirata. Siis selgub, et ega need märgid ikka ei aita, peaks mõne lamava politseiniku ka maanteele panema. Järgmiseks tuleb Maksimarketi foori juurde lisada ülekäigurada. Kui me lõpuks oleme maanteest teinud juurdepääsutänava, siis hakkame uut maanteed planeerima.
Naljahambad on jalakäijate tunneli juurde pannud Via Baltica rahvusvahelist maanteed tutvustava kaardi.
Irooniliselt on Kontserdimaja kavas olev Peeter Oja "Kui loll võib inimene olla?" igati asjakohane. Kui nüüd mõnel kontserdikülastajal või tema lähedasel peaks tekkima vajadus matusemuusikat valida, siis minu lemmik on see:


Meeldivaid kontserdielamusi!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Turboringristmik ei ole ringlemisristmik

"Suvetuuri" tagantjäreletargutuse esimene episood tuleb Tartust, turbo-ringristmike pealinnast. Eesti esimene turboringi tunnustega ring on Anne ristmik Sõpruse viadukti otsas. Suhteliselt viimasel minutil enne ehitushanget tõmmati foorristmiku plaanile pidurit ja hästi tehti. Tänaseks teame, et ristmik toimib suuremate probleemideta. Ehk on see andnud julgust kavandada ikka rohkem turbo ja muidu ringe!? Üheks põhjuseks on kindlasti ka projekteerijate ja tellijate koolitamine ning vähemalt inseneride parem arusaamine turboringi eelistest (vähem konflikte, suurem ohutus ja läbilaskvus). Tüüpiline turboring, https://en.wikipedia.org/wiki/Roundabout Tartu on kuulus ka selle poolest, et pulmarongid tavatsevad tiirutada nn Lõunakeskuse ehk Riia ringristmikul ja sellega teisi liiklejaid pealtvaatajaks sundida. Traditsioonilise ringristmiku eripära ongi see, et võib jäädagi ringlema, kui aja ja bensiiniga midagi paremat teha ei ole. Kuigi see ei ole eesmärk omaette, on turborin

Tiskre turbo

Turbo-ringristmikud on hollandlaste leiutis, mida me oleme hakanud ka Eestis kasutusele võtma.   Guugeldades leiate väga palju näiteid maailmast , kuidas turboringid peaksid välja nägema. Turbo-ringristmiku mõte on selles, et igalt ringristmiku rajalt saab liikuda ainult selleks ettenähtud suundades ja sõiduraja vahetamine ringil ei ole ette nähtud ega ka füüsiliste tõkete tõttu ka võimalik. Samuti ei ole võimalik turboringil jääda pulmarongiga keerutama ja linna ummistama, mis Taaralinnas üsna populaarne tegevus on. Kõige esimene ja suhteliselt hästi õnnestunud lahendus on näiteks Tartus Annelinnas Sõpruse ringristmik , kuid sellel puuduvad raja vahetamise tõkked. Turboringe on tehtud veel mitmele poole, näiteks Tondi tänava ja Linnu tee ristmikule. Paljudel juhtudel on eksitud geomeetria joonistamisega, mistõttu liiklemine ringil ei toimu nii, nagu ideaalis peaks. Raja vahetamine ise ei olekski probleem, aga probleem on kiire ringile peale sõit ja sisemise raja "lõikamine"

Kose-Võõbu | Sõida ja naudi

Täna on see päev, kui avati liiklus uuel Kose-Võõbu teelõigul. Maanteid ikka ehitatakse, aga ammu ei ole Eestis ehitatud päris uut teed neitsilikku maastikku, kus inimasustus on minimaalne. Kolmeaastase ehitamise järel võiks ka ehitaja pisut puhkekohta testida :) kuid tööd on veel teha ka peale liiklusele avamist. Eelprojektiga alustamisest on möödas 13 aastat, lõpetamisest 11. On see pikk või lühike aeg? Tulemuseks on liiklejate aja kokkuhoid Tallinna ja Tartu vahel aasta keskmiselt 5 minutit. On see pikk või lühike aeg? Proovime väikeste numbrite reeglit: keskmiselt 10000 inimest ööpäevas kasutab seda teelõiku, see teeb 50000 minutit, ehk 833 tundi ehk 34 rahvusliku päeva on iga päev lühem. Aasta peale kokku teeb see 12410 päeva kokkuhoidu. Kaks aastat tagasi postitasin objekti ülevaate ja sai kirjeldatud olulisi muudatusi . Siis ma hinnanguid ei andnud, kuid täna lõpptulemust nähes ei ole põhjust ennast tagasi hoida. Võõbu-Mäo lõik on ju veel ehituses ja see on võimalus teha veelgi