Otse pÔhisisu juurde

Matusemuusika kontsert maanteel

Üks autofirma on leidnud kavala mooduse, kuidas endale reklaami teha. MĂŒĂŒgimees vĂ€idab intervjuus, et linnast vĂ€ljas metsaserval palju midagi teha ei ole. Tegelikkuses ei vasta see vĂ€ide sugugi tĂ”ele. Saue vallas toimub vĂ€ga palju, vaadakem kasvĂ”i VanamĂ”isa VabaĂ”hukeskust, HĂŒĂŒru mĂ”isa vĂ”i Laagri kultuurimaja. Ka sĂŒĂŒa on vĂ”imalik lĂ€heduses saada pĂ€ris hĂ€sti. Isegi Maksimarketis on olemas viisakas söögikoht, mitte mingi burgerla. Pigem on asi selles, et autosalongi ei leita ĂŒles, seega tuleb pingutada, et endale tĂ€helepanu tĂ”mmata. Ajakirjanikud on  kenasti konksu jÀÀnud.
Teatrid, kontserdid ja stand-up komöödia on kahtlemata toredad asjad. Reeglina korraldatakse neid asju ikka sellistes kohtades, kus on olemas turvaline juurdepÀÀs, korralik ĂŒhistransport, jne. Nagu peremees kinnitab, ega kesklinna ei viitsi taksoga sĂ”ita, kallis ka. Kas siis autosalongi saab kuidagi mugavamalt? Turvalisemalt?
TĂ”epoolest, Maksimarketi juures on olemas nĂŒĂŒd jalakĂ€ijate tunnel. Selline mutionu tĂŒĂŒpi.

Valgus paistab..
Umbrohust vasakul on "kontserdimaja", paremal "kultuurimaja".
See tunnel ei ole vahetult "kontserdimaja" juures. Loodetavasti inimestel, kes nÀiteks Maksimarketist kontserdile liiguvad, jÀtkub mÔistust ja alalhoidlikkust, et teha vÀikene ring tunneli kaudu.

Lootus pole strateegia, ĂŒtles esimesena New Yorgi linnapea Rudy Giuliani. See kehtib ka nĂ€iliselt ilusate ja toredate asjade kohta. Kes vastutab vĂ”imalike tagajĂ€rgede eest? Kas vĂ”imalikke ohte ĂŒldse tajutakse?
See on teema, kus me Eestis oleme jĂ€tkuvalt arenenud riikidest kaugel maas. Meil ei toimu liiklusele avalduva mĂ”ju hindamist planeeringute ega projektide raames, ammugi mitte selliste nĂ€iliselt tĂŒhiste ettevĂ”tmiste puhul. Kui lĂ”puks valusat teed pidi selguvad tagajĂ€rjed, siis hakatakse lahendusi otsima. VĂ”ite kindlad olla, et esimese asjana muidugi soovitatakse maanteel kiirust piirata. Siis selgub, et ega need mĂ€rgid ikka ei aita, peaks mĂ”ne lamava politseiniku ka maanteele panema. JĂ€rgmiseks tuleb Maksimarketi foori juurde lisada ĂŒlekĂ€igurada. Kui me lĂ”puks oleme maanteest teinud juurdepÀÀsutĂ€nava, siis hakkame uut maanteed planeerima.
Naljahambad on jalakÀijate tunneli juurde pannud Via Baltica rahvusvahelist maanteed tutvustava kaardi.
Irooniliselt on Kontserdimaja kavas olev Peeter Oja "Kui loll vĂ”ib inimene olla?" igati asjakohane. Kui nĂŒĂŒd mĂ”nel kontserdikĂŒlastajal vĂ”i tema lĂ€hedasel peaks tekkima vajadus matusemuusikat valida, siis minu lemmik on see:


Meeldivaid kontserdielamusi!

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Lahendus JĂŒri muna probleemile: topeltpasun

PĂ”hikaart 1994. JĂŒri muna. Allikas: Maa-ameti geoportaal ca 1988 aastal valmis Tallinna ringtee ja Tallinn-Tartu maantee eritasandiline munakujuline liiklussĂ”lm. Ehitamise ajal selgus, et projekteeritud ringi pĂ”hjapoolne osa oli sattunud muinasasumi kohale ning paralleelselt arheoloogiliste kaevamistega tehtigi projekteeritud ringist muna. See muna teravam serv ehmatas ringil sĂ”itjaid, kes kas Tartu poolt Paldiski suunda vĂ”i Paldiski poolt Tallinna suunda sĂ”itsid. Eks oli ka vĂ€ljasĂ”ite.. suuremaid kokkupĂ”rkeid siiski ei esinenud.  Niinimetatud sĂŒsteemisĂ”lmes, kus ristuvad kaks pĂ”himaanteed, on taotluseks liitumine ja hargnemine ilma kiirust muutmata ( free flow ). See on oluline, sest pĂ”himaanteel liigutakse kiiresti pikki vahemaid ja jĂ€rsud kiirusemuutused on ohtlikud. Ristikheinakujuline sĂ”lm on selleks vĂ€gagi levinud, kuna vajab ainult ĂŒhte viadukti, kuid lĂŒhikeste pĂ”imumisalade tĂ”ttu neid tĂ€napĂ€eval pigem vĂ€lditakse. Eesti ainus puhtakujuline ristikhein on Kanama liiklussĂ”lm. P...

Aruanne valijale #2: Kelle vald?

Head valijad! See volikogu liikme töö kĂ€ivitus oodatust palju Ă€kilisemate pööretega, kui oleks osanud arvata. Valijatelt kuuldu andis kĂŒll sĂŒgisel mĂ”ista, et meil on siin koostöö toiduahel, mis vajab lahtiarutamist, aga et see mĂŒlgas nii sĂŒgav on.. igatahes pole olnud mahti seda kogemuslugu kirja panna ja protsessid olid ka poole peal. NĂŒĂŒd tuleb hammustada suurem kogus plĂ”ksumaisi korraga. Kes pole veel esimese aruandega tutvunud, siis soovitan seda teha , sest ma ei hakka kordama varasemaid sĂŒndmusi ja vĂ”ib jÀÀda segaseks, mis trajektooril lendame. LĂŒhidalt ja etteruttavalt, vald on vaja korda teha ja mida rutem me sellega hakkama saame, seda parem kĂ”igile. Meil ei ole nii hullusti kui kusagil PĂ”hja Sakalas vĂ”i Narvas, kuid me ei vĂ”rdle ju ennast nĂ”rgematega. Mul on pigem hea vĂ”imalus vĂ”rrelda, kuidas toimivad omavalitsused Soomes ja sealt Ă”ppida. Ja mĂ”ned pisikesed edusammud on meil ka. Seekord lahkan teemade kaupa, sest kronoloogilises jĂ€rjekorras lĂ€heks teemad sĂ”lme. Segu 21 DP os...

Sketshid sahtlist: Laagri rongijaam ja tunnel

Üle 30 aasta tagasi iseseisvumise taastamise kĂŒnnisel vÔÔrustasime ĂŒhte Saksa inseneeria tudengit, kes viibis Eestis praktikal. Praktika lĂ”pus sai kĂŒsitud, et kas oli siis ka midagi Ă”ppida? Tema vastuse leiad artikli lĂ”pust. 2021 aasta augustis kĂ€isime koos Tormi Taboriga Eesti Raudtees selgitamas, miks nende projekt on kĂ”lbmatu ja tuleks ĂŒmber teha. See kĂ€ik oli nagu hane selga vesi ehk projekt lĂ€ks sama targalt ehitusse 2022 aastal. Siin on ajaloolise tĂ”e huvides slaidid, mida sai raudteelastele nĂ€idatud. Kuigi Eesti Raudtee (EVR) organisatsioonis on 30 aastaga toimunud verevahetust, siis kahjuks on sĂŒgav nĂ”uka-aja mentaliteet selles organisatsioonis ikka veel sees. Asi ei ole mitte rööpalaiuses, mis on nö "vene oma", sest seegi pole tegelikult vene vaid hoopis brittide vana. Paratamatult on EVR jĂ€tkuvalt olnud seotud Vene raudteega kaubavedude tĂ”ttu, igasugused normatiivid on tulnud seetĂ”ttu sealt. Kuni v...