Maa tuleb täita jalgtee tunnelitega!

Nii oli ükskord öelnud üks kõrge riigiametnik ja õigus tal oli. Vaevalt et tunnelid kuidagi positiivselt iibele mõjuvad, aga elusid säästavad nad küll välistades ebavõrdse konflikti. Nii ei saa jalgtee tunneleid ka kunagi liiga palju olla. Õieti on meil neid naabritega võrreldes väga vähe. Nagu ka jalgteesildu. Selles valguses on Vaida silla mädanemine eriti kahetsusväärne, sest edaspidi ei taha ametnikud jalgteesildadest, saati siis veel puidust, midagi kuulda. Nii nad tapsid meie Ferdinandi.

Puhkuse ajal ei saanud külastamata jätta mõningasi objekte, kus enda küüneviha mängus olnud. Üks selline on Tartu Idaringtee, mille II ehitusala on praegu töös ja hiljuti valati viimane jupp Emajõge ületavast Ihaste sillast. Ihaste sillast ei tahtnud seekord kirjutada, vaid jalgteedest ja nende ristumistest autoteedega.
Idaringteele sai koostatud tulevikku vaatav eelprojekt, millele ministeeriumi kärpekirves on teinud mitmeid korrektuure ja hilisemad tööprojektid on kohati üsna oluliselt erinevad eelprojektist, eriti suured erinevused on I ehitusalal.
Lammi tee juures on valminud jalgtee tunnel või õigemini läbikäigusild, mis on igati eeskujulik ja seda läbiv rattatee on nii plaanilt kui profiililt väga mugav. Just nii nagu eelprojekt ette nägi: puuduvad järsud pöörded ja tõusud, nähtavus on hea.

Sujuv ja ettearvatav tee geomeetria

Tunneli lähedale jääb Lammi tee turbo-ringristmik, mis paistab olema ka enam-vähem õnnestunud. Lähiajal Tartu Idaringtee ehitus siia seisma jääbki. Õnneks on vähemalt Lammi tee ristmikul arvestatud eelprojekti eritasandilise sõlme maa-alaga. Kui kunagi peaks olema vajadust ja jõukust, siis saab plaani realiseerida, kui ei ole, siis ei ole ka midagi katki. Autod võivad ummikus seista, jalakäijad ja jalgratturid saavad tunneli kaudu vabalt liigelda.

Avar läbipääs on turvalisem, kui tavapärane pikkade seintega tunnel

Iga järgmine turbo-ringristmik tundub olevat sammuke arengus edasi. Siin lõpeb Idaringtee, sõit jätkub Annelinna tänavatel.

Ihaste riste sild on alles ehitamisel. Ka siin saab olema eraldi avas jalgrattatee

Tartu vangla kõrvalt avanev vaade rekonstrueeritud Ringtee tänava lõigule. Kahjuks kärpekirves välistas jalakäijate ja ratturite eritasandilised teeületused, selle asemel on pikad ülekäigurajad fooridega.

Väike kõrvalekalle teemast. Ihaste silla  pealesõitudele paigaldatakse betoonist barjäärid. Mitte sellepärast, et Ihaste silla ületamine kuidagi eriliselt ohtlik oleks. Selline lahendus sai välja pakutud kombineeritud teepiirde- ja müratõkkena. Tavaliselt ehitatakse müratõkked eraldi ja teest eemale. Sellisel juhul on tulemuseks kõrged seinad, mis piiravad vaateid. Betoonbarjäärid, mis paigaldatakse vahetult tee serva, on just nii kõrged, et sportauto aknast ilmselt Emajõe luhta ei näe..

Ei ole head halvata. Selline pidev barjäär esitab väljakutse teehoolde tegijatele. Kõveratel vähendavad barjäärid ka pikinähtavust, kuid sellel on ka positiivne efekt - kitsam tee sunnib juhte kiirust vähendama.

Tartu-Rõhu teelõigu eelprojektist on realiseeritud teine pool, ehk Haage vaheline osa. See on viimaseid projekte, mida Eestis õnnestus teha ja sai seda tehtud hea innuga. Kõige rohkem tuligi vaeva näha Haage vahelise elukorralduse "pea peale pööramisega".

Haage keskusesse pääseb nüüd ühe ristmiku kaudu. Suunaviit oleks paremini märgatav paremal pool teed. Viljandi poolt tulles ei ole viit üldse näha! Paremal pool olev jalgtee pöörab kohe peale ristmikku Haage kortermajade poole.
Oluline erinevus võrreldes eelprojektiga on ohutussaare kuju.



Haage vahelisele piiratud nähtavusega lõigule projekteeritud ohutussaar on asendatud pideva joonega. Keegi arvas, et liiga palju ohutust on kurjast!? 

Läbides "küla keskust" teenindab jalgtee parimal viisil piirkonna inimesi.

Maantee alt läbipääs on jällegi maastikuga sobitatud ning jääb täpselt bussipeatuse ja kortermajade vahelisele "soovijoonele". Müratõke oma puuduliku konstruktsiooni tõttu müra tõkestamisega hakkama ei saa, aga toimib efektiivse jalakäija tõkkena. Maanteel liiklejad ei sõida ka enam visuaalselt Haage inimeste õuel.

Vaade bussipeatuse ja tankla poolelt.

Kui teemaplaneeringu ja eelprojekti koostamise ajal sai kohalikega päris tuliseid külakoosolekuid peetud ja majade taga metsas ka sammudega maad mõõtmas käidud, siis täna ollakse lõpptulemusega kuuldavasti vägagi rahul. Haage inimestel vedas, et kärpekirves jõudis nende õuel vaid koort riivata. Arvatavasti on erinevused eelprojektist pigem projekteerimis-ehitushanke odavuskriteeriumi tagajärg, kui kellegi ettekirjutus.

Tartu-Märja lõik on hetkel läbi tegemas ümberlõikust ja kahjuks on Maanteeamet keeranud eelprojektile selja hoolimata Tähtvere valla eriarvamustest. Praeguste plaanide kohaselt jääb ära ka Tõnissoni ringristmik koos jalakäijate läbikäigusillaga, mis tähendab, et määramata ajaks jäävad Märja inimesed ilma otseühendusest Lõunakeskusega ning peavad jätkuvalt liikuma sinna üle maantee ja põldude.
Raha võib ju vähe olla, oidu võiks siiski niipalju olla, et kärbitud skeem võimaldaks tulevikus ka teemaplaneeringu ellu viia. Kui tervet ei jaksa, siis teeme pool, aga korralikult! Teemaplaneering on kohalike inimestega läbi arutatud ja kokku lepitud, keskkonnamõju on hinnatud ja planeering heaks kiidetud.
Koonerdamine pole kokkuhoid nagunii, miks sealjuures on vaja inimesi petta?